Arstitiidüs

Arstitiidüs (ladina keelen ars medicina arstmiskunst) om inemise tervüse kaitsmist ja parandamist, tõpi, näide ärqmäärämist, ärqhoitmist ja ravvi ni eloiä pikendämist uurva tiidüs.

Eläjäarstitiidüs

Eläjäarstitiidüs vai veterinaaria om tiidüs, miä uur eläjide tõpi, eläjide produktiivsusõ nõstmisõ küsümüisi ja eläjide tõpi ärqhoitmisõ võimaluisi inemiisil.

Ilmaruumiuurminõ

Ilmaruumiuurminõ om välläpoolõ Maad jäävä ilmaruumi füüsigalinõ uurminõ tähetiidüse ja ilmaruumiteknoloogia abiga. Tuujaos om saadõt ilmaruumi laivo, midä juhtvaq inemiseq vai robodiq.

Informaatiga

Informaatiga om tiidüs, miä uur teedüse (info) ja teedüsetüütlemise teoreetiliidsi alossit ja näide tarvitamist puutrõsüstemen.

Internet

Internet vai ilmavõrk om üleilmalinõ vähämbide puutrivõrkõ ütistüs, miä tüütäs pruukõn Interneti Protokolli (IP). Puutrivõrk (computer network) om hulk ütstõõsõgaq ütistedüid puutriid, miä ommaq hindä vaihõl teedüsvaihtusõn.

Kasvatustiidüs

Kasvatustiidüs vai pedagoogiga om tiidüs oppamisõst ja opmisõst.

Kaubandus

Kaubandus om kaupo vaihtaminõ, ostminõ vai müümine. Muistidsõl aol vaihtõdiq inämbüisi kaupa kauba vasta, s'oo ilma aigu vaihtõdas kaupa päämädselt raha vasta.

Luuduskaidsõq

Luuduskaidsõq om tegemiseq, mink tsihis om eläjä- ja kasvosortõ, luuduskeskkundõ ja -maiõ ni luudusõ kirivüse ja ilo alalõhoitminõ.

Majandus

Majandus om kaupo ja teenüsside tuutminõ, vaihtaminõ, jaotaminõ ja tarvitaminõ üten riigin vai piirkunnan.

Majandustiidüs

Majandustiidüs om ütiskunnatiidüs, miä uur kaupo ja teenüsside tuutmist, vaihtamist, jaotamist ja tarvitamist.

Mesindüs

Mesindüs om mehiläisi pidämine. Inemiseq pidäväq mehiläisi taron vai mesipuun. Mehiläisi peetäs tuujaos, et mett saiaq. Pääle tuu saa näilt kärevahha, taropiki nink nääq tolmõldasõq viljo.

Mõtsandus

Mõtsandus om majandusharo, mink ala arvatas mõtsamajandaminõ ja mõtsatüüstüs. Mõtsandust uur mõtsatiidüs.

Pääleht

Taa om Vikipeediä võrokeeline kodolehekülg. Aśa mõtõq om üles ehitäq vaba võrokeeline entsüklopeediä. Vikipeediä om olõman hulgan keelin ja mitmõn keelen om tä sama hää vai parõmb ku trüküentsüklopeediäq. Võro Vikipeediän om parhillaq käsil 5504 artiklit. Egäüts või siiäq esiq vahtsit artiklit kirotaq ja olõmanolõvit parandaq. Tuu jaos piä ei nimega sisse minemä. Kaeq Vikipeediä tutvustust, pruukmisoppust, säädüisi, sagõhõmpi küsümüisi ja nakkaq kirotama!

Põllumajandus

Põllumajandus om eläjide ja luumõ kasutaminõ söögi, söödä, kivvu, kütte vai muu saamisõs.

Raamadukogondus

Raamadukogondus om raamadukokõ tegevüs- ja ainõvaldkund. Raamadukogotiidüs uur raamadukokõ putvit asjo, teedüse kokkokorjamist, kõrdapandmist, alalõhoitmist ja lakjalaotamist.

Sõandus

Sõandus om inemiisi tegemisala, mink tsihis om hindä ütiskunna hüvvüse ja maa kaitsminõ ni võimaligu vainlasõ hüvvüse ja maiõ hindä alaq saaminõ.

Tekniga

Tekniga all mõtõldas päämädselt massinit. Nuuq võivaq ollaq nii moodoriga kui ilma.

Transport

Transport om inemiisi, kaupo vai teedüsse viimine vai vidämine ütest paigast tõistõ.

Tüüstüs

Tüüstüs om laembalt võttõn egäsugumadsõq äriq, miä määntsegi ütidse meetodi perrä kassu loovaq, nigu näütüses muusigatüüstüs, autotüüstüs vai metalitüüstüs.

Võro kiil

Võro kiil om soomõ-ugri kiili õdagumeresoomõ lõunarühmä kiil. Võro keele lähkümbäq sugulasõq ommaq tõõsõq lõunaeesti keeleq, eesti kiil, liivi ja vad'a kiil. Võro kiilt või pitäq Eesti põlitsõs piirkundlidsõs keeles vai regionaalkeeles. Tõisi arvamiisi perrä om võrokõisi kiil lõunaeesti keele vai eesti keele lõunaeesti murdõrühmä vai päämurdõ Võro murrõq. Võro kiil om lõunaeesti keelist kõgõ suurõmb, täl om 74 499 kõnõlõjat põhilidsõlt Lõuna-Eestin, vanal Võromaal, mink ala käü parhillanõ Võro ja Põlva maakund ni osa Tarto ja Valga maakunnast (Karula, Harglõ, Urvastõ, Rõugõ, Kanepi, Põlva, Räpinä ja Vahtsõliina kihlkund). Küländ hulga võro keele mõistjit om seo ilma aigo ka Tarton, Talliinan ja muial Eestin.

Loeq tõõsõn keelen