Päivlaskm

Päivlaskm (W) om manpol', kudamban azimut om 270 gradusad. Päiväine om päivlaskmas ehtal.

Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.
Kompass de W
Päivlaskm om sinižel mujul.
Amazonas

Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.Amazonas (mugažo portugalijan da ispanijan kelil) om jogi Suviamerikas. Se om kaikiš suremb jogi mail'mas basseinan pindan i täuz'vezižusen mödhe. Augotase Maranjon- da Ukajali-jogiden ühthejoksmuses, 110 m korktusel valdmeren pindan päl. Lankteb Atlantižhe valdmerhe. Jogen ühthine piduz ületab 7 tuhad km Ukajalin joginiškaspäi. Amazonas om üks' kahtes kaikiš pidembas jogespäi mail'mas, toine om Nil ližajogidenke.

Basseinan pind — 7180 tuh. km². Veden keskmäine mülü om 220 tuh. m³ sekundpigudenke alajoksmuses. Keskmäine vozne vedhuz — 7000 km³, se om enamba seičemendest Man kaikiden jogiden vedhudespäi. Kova vedhuz om enamba 1 mlrd. tonnoid vodes. Merivezinouzendad libudas ülezjogen 1400 kilometrhasai.

Bremen

Bremen (mugažo saksan kelel, virktas: [ˈbʁeːmən]) om lidn Saksanman lodehes, Bremen-federacijanmas (sen toine nimi om Joudjaline Ganzejan Bremen-lidn), kudambha mülüb Bremerhafen-lidn-port-ki.

Gang

Gang vai Gangjoki (hindi: गंगा Gaṅgā [ˈɡəŋɡaː], beng.: গঙ্গা Gōnga, angl.: Ganges [ˈɡændʒiːz]) om üks' kaikiš täuz'vezižembiš da pit'kembiš jogišpäi mail'mas. Se jokseb Suviazijas, om Indijan üks' päsimvolišpäi. Gangan jogenvago om 2525 km pitte (ku lugeta orhal). Jogi augotase Gimalajiden pautkil, jokseb suvipäivnouzmha levedad väghižedme Indan da Gangan tazangištodme i lankteb Bengalijan lahthe.

Gang da Brahmaputra sättas ühthižen suhišton lanktendan sijas, se om kaikiš järedamb mail'mas (59 000 km²). Gangan del'tan pähijam nimitase Padm:aks.

Induizm

Induizm om üks' Indijan religijoišpäi. Nece religii om veroiden i filosofijan školkundoiden ühtmuz, kudambad oliba sündnuded Indii-subkontinentha, sen tagut niil om ühthižid pirdoid.

Induizman istorine nimituz sanskrit-kelel om sanatana-dharma (sanskr.: सनातन धर्म sanātana dharma) — «igähine religii», «igähine te» da «igähine käskuz» znamoičeb. Indijan Konstitucii mülütab induizmha buddizm, džainizm da sikhizm-ki, no kirjutadud tedopurtked Indijas märitas niid ičenaižikš religijoikš da filosofijan školkundoikš.

Induizm otab koumanden sijan mail'mas uskojiden lugun mödhe hristanuskondan i islaman jäl'ghe. Läz 1 milliardad induizman uskojid om, 950 mln heišpäi elädas Indijas da Nepalas, hö oma ristitišton nell' videndest molembiš neniš valdkundoiš. Toižed mad induizman uskojiden znamasižen palanke ristitištos: Bangladeš, Šrilank, Pakistan, Indonezii, Malaizii, Singapur, Mavrikii, Fidži, Surinam, Gajan, Trinidad da Tobago.

Kojeghein

Kojeghein (latin.: Artemisia absinthium) om äivozne heinäsine kazmuz hobedakahanke ližamujunke da lujanke hajunke. Heimon tipine erik, mülütadas Puzuänikoižed-sugukundha.

Kazmusen augotižlibundan sijad oma Evrop, Azijan päivlaskm i Afrikan pohjoine. Invazivine erik Pohjoižamerikas (kazvatadas i sadas void). Kazvab pustolänil, pidust' teid i mecanröunoidme. Navedib venod nepsut i väghišt neitrališt mahust.

Oiktan seikhen korktuz voib olda 50..200 sm, erasti pol'penzhan pojav. Pakuižed änikod oleskeldas kezakus-heinkus (Venäma). Kazmuz om pakaiženvastaine, seižui kuivaigpordod vaste. Äikerdoičeze semnil.

Ottas kävutamižhe kuivatud seikhid zelläks. Lujas karged kazmuz. Sadas tarbhaižid zell'substancijoid voišpäi.

Manpoled

Geografijas erigoitadas 4 pämanpol't: pohjoine, päivlaskm, päivnouzm da suvi. Kaiked om 8 vai eskai 12 manpol't.

Marok

Marok vai Marokko (arab.: المغرب‎‎ Al'-Magrib, berber.: ⵍⵎⵖⵔⵉⴱ Lmaġrib) om valdkund Afrikan lodehes. Oficialine nimi om Marokon Kunigahuz (arab.: المملكة المغربية Al'-Mamlakat al'-Magribijja, berber.: ⵜⴰⴳⵍⴷⵉⵜ ⵏ ⵍⵎⵖⵔⵉⴱ Tagldit N Lmaġrib). Marok om Magrib-regionan pala; mugažo Tunis, Alžir, Mavritanii da Livii mülüdas neche regionha. Marok om sidotud nenihe valdkundoihe kul'turižikš i istorižikš, ühthine kel' om olmas kaikil nenil valdkundoil.

Marok om konstitucine monarhii suimanke (parlamentanke). Marokon kunigahal om surid' oiktusid, ozutesikš, hänele sab pästta radmaspäi suim. Radonoigendai tobmuz om ohjastusel da kunigahal. Kunigaz mugažo pästab dekretad, kudambad kuctas dahiroikš; nenil dekretoil om käskusiden vägi. Suiman alakodin ühtnijoiden tantoižed valičendad oliba vl 2016.

Politine pälidn om Rabat, no kaikiš suremb lidn om Kasablank; toižed sured lidnad: Marrakeš, Tetuan, Tanžer, Sale, Fes, Agadir, Meknes, Udžd da Nador.

Eläjad pagištas araban da berberan kelil.

Pind — 446 550 km². Päivlaskmpol'žen Saharan pind ei mülü neche luguhu.

Moskv-Siti

Moskv-Siti (ven.: Москва-Сити) om biznesrajon Moskvas, Presnin randirdal. Se linneb azjaližen aktivižusen zonaks; nügüd' om sauvomižen stadijas. Sauvomine om augotanus vl 1995 i lopiše vhesai 2017.

Territorii — 100 gektarad, dai 60 niišpäi — uzile sauvusile.

Port of Spein

Port of Spein (angl.: Port of Spain «ispanine port») om Trinidadan da Tobagon pälidn da üks' agjmunicipalitetoišpäi. Järed meriport, om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, sen politine i finansine keskuz.

Pärnu

Pärnu (mugažo estin kelel, virktas [ˈpærˑnu]) om lidn, jädumatoi port da kurort Estinman suvipäivlaskmas. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, om Pärnun makundan administrativižeks keskuseks.

Robil'käine

Robil'käine (latin.: Matricaria) om heinäsižiden kazmusiden heim Puzuänikoižed-sugukundaspäi. Kaik tetas 25 erikod heimos.

Toižil kelil

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.