Kipr

Kipr (grekan kelel Κύπρος, turkan kelel Kıbrıs, anglijan kelel Cyprus), täuz' oficialine nimituz — Kipran Tazovaldkund (grek.: Κυπριακή Δημοκρατία, turk.: Kıbrıs Cumhuriyeti), om valdkund Azijas (britanižiden purtkiden mödhe — Evropas), Keskmeren ühtennimižel sarel. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Nikosii.

Valdkund om EÜ:n ühtnijan vspäi 2004.

Kipran Tazovaldkundan tobmuden organad kontroliruidas saren territorijan koume videndest, Pohjoižen Kipran Turkan Tazovaldkund kontroliruib 38% de fakto, jättud kaks' procentad oma Suren Britanijan ohjandusen al.

Kipran Tazovaldkund
Κυπριακή Δημοκρατία (grek.)
Kıbrıs Cumhuriyeti (turk.)
 Flag
Flag of Cyprus
 Valdkundznam
Coat of arms of Cyprus (old)
Pälidn Nikosii
Eläjiden lugu (2018) 1 237 088[1] ristitud
Pind 9 250 km²
Kipran Tazovaldkund Κυπριακή Δημοκρατία (grek.) Kıbrıs Cumhuriyeti (turk.)
Kel' grekan, turkan
Valdkundan pämez' Nikos Anastasiadis
Päministr eile olmas
Religii hristanuskond, islam
Valüt evro (€) (EUR)[2]
Internet-domen .cy[3]
Telefonkod +357
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3

Istorii

Vn 1960 1. päiväl redukud Kipr tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Vl 1964 ÜRO:n kožundansädai kontingent tuli sar'he heitmaha ridoid grekalaižiden (hristanuskojiden) i turkoiden (islamanuskojiden) keskes. Rid lujeni vl 1967. Vl 1974 tulnu tobmudele sodakukerdusen rezul'tataks Grekanman ohjastuz napri ühtištoitta sar't Grekanmaha, no Turkanma okkupirui saren 36% kaičemha turkoid i oti vägestust lühüdaigaižen sodan aigan (20. heinku — 17. eloku). Sil aigalpäi sar' om jagadud, i Sur' Britanii jätktab ičeze sodabazoiden radod.

Valdkundan Konstitucii[4] (grek.: Σύνταγμα, Sintagma) om vahvištadud vn 1960 16. päiväl elokud da tuli väghe sen-žo voden 31. päiväl tal'vkud.

Geografijan andmused

Cyprus topo
Kipran topografine kart.

Kipran Tazovaldkund om mavaldkundröunoiš Suren Britanijan kahtenke sodameribazanke (nell' eksklavad), röunoiden piduz — 156 km. Pohjoižkipran Tazovaldkundan territorii rahvahidenkeskeižeta tundištuseta (vaiše Turkanma tundišti) sijadase saren pohjoižes, südäinröun nimitase «vihandaks pirdaks» (eksklav de fakto mugažo). Keskmeren randanpird om 648 km.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Olimbos-mägi, 1951 m meren pindan päl.

Londuseližed varad oma vas'k, azbest, mramor, sauvondgips, mec, keitandsol, mujutimed.

Politine sistem

Parlanet cyprus
Prezidentan pert'kulu Nikosijas.

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (grek.: Πρόεδρος της Κυπριακής Δημοκρατίας, Proedros tis Kipriakis Dimokratias), hän-žo ohjastusen da sen ministrišton (grek.: Υπουργικό Συμβούλιο, Ipoirgiko Simvoilio) pämez'. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita.

Parlament om üks'kodine Ezitajiden Suim (grek.: Βουλή των Αντιπροσώπων, Voili ton Antiprosopon, turk.: Temsilciler Meclisi) 59 ühtnijanke, sidä kesken 3 oma ezitajad rahvahanvähembusišpäi. Kaik rahvaz valičeb jättud 56 ezitajad videks vodeks. Völ 24 sijad om rezervas turkan kundan täht (ei ühtnend politižes elos vspäi 1974).

Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 vilukun 28. da uhokun 4. päivil. Nügüdläine prezident om Nikos Anastasiadis (sai 55,99% kahtendel tural (57,48% 2. tural vl 2013), kahtenz' strok), radab vs 2013 uhokun 28. päiväspäi. Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 22. päiväl semendkud.

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Kipran administrativiž-territorialine jagand.

Kipran Tazovaldkund jagase 6 agjaha (eparhijha, grek.: επαρχίες, eparhies), niišpäi kaks' kontroliruiše rahvahidenkeskeižikš tundištadud tombudel täuzin, 3 — paloin, 1 — ani ei. Kontroliruidud Kipran Tazovaldkundal territorii jagase 33 kundha (grek.: δήμος, demos).

Eläjad

Vl 2014 valdkundan palan oficialižen ohjastusen al eläjiden lugu oli 1,172,458 ristitud.

Kipras elädas kipralaižed (vl 2001 grekalaižed — 77%, turkad — 18%, toižed rahvahad — 5%[1]).

Toižed sured lidnad grekan palas (enamba 50 tuh. ristituid vl 2011, surembaspäi penembha): Limasol, Strovolos, Larnak. Eländpunkt enamba mi 10 tuh. eläjidenke lugese lidnaks, ka kaik om 18 lidnad grekižes palas.

Ižanduz

Kipran päeksport om kivivoi (21%), zelläd (12%), radiopalad da telefonad (8%); toine eksport — raud da sen ühthesuladused (4%), laivad da astjad (4%), medicinine kaluišt (4%), fruktad da niiden südäiveded (2%), sagud (2%), sigarad (2%), kartohk (1%), mebel' (1%), vas'k (1%), avtod (1%).

Homaičendad

  1. 1,0 1,1 Kipran ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Edel 2008 vot — kipran funt; pohjoižes palas turkan lir (TRY) kävutase.
  3. Mugažo .eu kuti EÜ:n ühtnii.
  4. Kipran Tazovaldkundan Konstitucijan tekst presidency.gov.cy-saital. (angl.)

Irdkosketused

Azijan valdkundad
Azijan valdkundad
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Jordanii | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Korejan Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam

1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo.

Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Litvanma | Lihtenštein | Lüksemburg | Mad'jaranma | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pohjoižmakedonii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.

Atlantine valdmeri

Atlantine valdmeri om kahtenz' surtte da süvütte Man valdmeri, se kattab planetan vedenpindan läz nelländest. Randanpird om koverikaz lujas.

Azii

Azii (grekan kelel: Ασία) om man kuiv pala, kaikiš suremb pindan i ristitišton mödhe. Se da Evrop oma Evrazii-kontinentan kaks' palad. Sijadase pohjoižel šurupoliškol, Evrazijan suves, päivnouzmas da pohjoižes. Nügüd' Azii om kaikiš heredamb šingotesen region.

Azijan valdkundad

Kaik om 48 ripmatont valdkundad Azijas.

Sen ližaks 6 rippujad territorijad sijadasoiš Azijas, mugažo 7 paloin tundištadud valdkundad.

Elefteriu Elefterija

Elefterija Elefteriu (grek.: Ελευθερία Ελευθερίου, turk.: Elefteria Elefteriu; sünd. 12. keväz'ku 1989, Paralimni, Kipr) om kiprilaine pajatai.

Vl 2012 hän ezini «Evrovizii»-konkursal, kus pajati «Aphrodisiac»-pajon, kut Grekanman ezitai. Elefterija sai 17-nden sijan (64 čokkoint).

Evro

Evro (€) om üks' mail'manvalütoišpäi, kudambad kävutadas EÜ:s. Vajehti EKÜ:d vn 1999 vilukuspäi. Evro personaližmaksuikš om olmas vn 2002 vilukuspäi.

1 evro = 100 evrocentad. Valütkod om EUR. Valütan regulätor om Evropine Keskuzbank.

Kahtenz' valüt mail'mas levigandusen mödhe AÜV:oiden dollaran jäl'ghe, evro oti läz koumandest SWIFT-maksmižsistemas vl 2014.

Evropan Ühtištuz

Evropan Ühtištuz (EÜ) om evropine ekonomine da politine organizacii.

28 valdkundad oma EÜ:n ühtnijoikš vs 2013 heinkun 1. päiväspäi (Horvatii kändihe ühtnijan):

Vn 2016 heinkus EÜ:n ünäine ristitišt oli 513 949 445 eläjad (Indijan da AÜV:oiden keskes), kogosüdäiprodukt ostmižmahtusen paritetan mödhe — 21,6 trln US$ (mail'man 23%, 2013).

Kaik om 24 oficiališt kel't. Tobmuden organad — Evropine nevondkund (valdkundoiden pämehed), Evropine parlament (750 ezitajad, käskusenandai) i Evropine laudkund (radonoigendai). Ühtištusen 19 valdkundad mülüdas evron zonha.

Viž valdkundad oma EÜ:n kandidatoikš: Albanii, Pohjoižmakedonii, Mustmägi, Serbii i Turkanma.

Evrovizii-2012

Evrovizii-2012 (angl.: Eurovision Song Contest 2012, franc.: Concours Eurovision de la chanson 2012, azerb.: 2012 Avroviziya Mahnı Müsabiqəsi, ven.: Конкурс песни Евровидение 2012) oli 57-nz' Evrovizii-konkurs, kudamb oli oigetud Bakus, Azerbaidžanan pälidnas, 2012-ndel vodel.

Konkursan vägestai oli ročilaine pajatai Lorin.

Evrovizii-2017

Evrovizii-2017 (ukr.: Пісенний конкурс Євробачення 2017, angl.: Eurovision Song Contest 2017, franc.: Concours Eurovision de la chanson 2017) oli 62. Evrovizii-konkurs, kudamb oigenzihe Ukrainas, 2017. vodel.

2017-nden voden vägestai — portugalijalaine Salvador Sobral-pajatai. Venämalaine Julija Samoilova-edestai ei ühtnend konkursha, jäi vizata.

Keskmeri

Keskmeri om kontinentidenkeskeine meri Evropan da Afrikan keskes. Sijadase suvhe Evropaspäi, pohjoižhe Afrikaspäi, päivlaskmha Azijaspäi. Ühtenzoitase Gibraltaran sal'mel Atlantižen valdmeren päpalanke, Dardanellad-sal'mel Mramormerenke, Suecan kanalal Indižen valdmeren Rusttan merenke. Keskmert mülütadas Atlantižen valdmeren basseinha.

Pind sarita — 2 500 tuh. km².

Veden mülü — 3 839 tuh. km³.

Süvüz — 5121 metrhasai, keskmäine süvüz — 1541 m.

Larnak

Larnak (grek.: Λάρνακα [ˈlarnaka], turk.: Larnaka vai İskele, armen.: Լառնագա Larnaka) om lidn Kipran suvipäivnouzmaižel randal. Se om valdkundan koumanz' surtte lidn.

Ezmäižel voz'tuhal EME eländpunkt oli tetab kuti Kition-polis. Nügüdläine nimituz libub grekan kelen larnakes-sanaspäi «sarkofag» amuižiden kaumusiden suren lugumäran tagut lidnanno (enamba koumed tuhad).

Larnak šingotase meriportal i turizmal, rahvahidenkeskeine lendimport radab.

Lidn sijadase Keskmeren randal, 26 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 51 468 ristitud. Kaik 144 200 ristitud elädas ezilidnoidenke (2015).

Mail'man valdkundad

Kaik om 188 tundištadud valdkundad mail'mas. Alemba valdkundoiden nimikirjutesed oma (sidä kesken ridstatusanke), niiden pälidnoidenke da valdkundflagoidenke.

Miss Mail'm

Miss Mail'm (angl.: Miss Universe) om jogavozne rahvahidenkeskeine čomuden konkurs. Vedase vspäi 1952.

Konkursan päfater sijadase Nju Jork-lidnas, AÜV. Oficialine kel' — anglijan kel'. Venc om kalližarvoine, vajehtihe sen formad 9 kerdad.

Nikosii

Nikosii (grek.: Λευκωσία; turk.: Lefkoşa) om Kipran pälidn da kaikiš suremb lidn.

Odess

Odess (ukr.: Одеса) om lidn Ukrainan suvipäivlaskmas. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, järed kul'turine da tedoline keskuz, tegimišton keskuz, lebutahoiden lidn. Mugažo Odessan agjan administrativine keskuz, om agjan palaks. Sodavägiden hoštusen lidn.

Salonikid

Salonikid (grek.: Θεσσαλονίκη Tesaloniki, bolg.: Солун) om Grekanman lidn da meriport valdkundan pohjoižes. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Keskuzmakedonii-agjan (periferijan) administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud Amuižen Makedonijan Kassandr-carin käskön mödhe vl 315 EME. Carin Fessalonika-ak oli Aleksandr Makedonijalaižen sizaren. Car' ühtenzoiti 26 žilod i nimiti lidnad ičeze akan nimen mödhe.

Sured Salonikid šingotasoiš ižandusen äisarakoižeks keskuseks. Kivivoihimižel, metallurgijan, laivansauvomižen, elektrotehnižen, tekstil'sarakon, sömtegimišton edheotandad ratas lidnas.

Lidn sijadase Egeižen meren Termaikos-merikaran randal, 0..250 m korktusil.

Vn 2011 EÜ:n rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 325 182 ristitud, ezilidnoidenke — läz 1,1 mln ristituid 1285 km² pindal.

Seged

Seged (mad'j.: Szeged ['sɛɡɛd], saks.: Szegedin, rom.: Seghedin, serb.: Сегедин / Segedin) om lidn Mad'jaranman suves, Čongrad-agjan pälidn. Se om valdkundan koumanz' surtte eländpunkt.

Vas'k

Vas'k (Cu — cuprum latinan kelel) om 29nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühtendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — ühtenden gruppan laptalagruppas), tabluden nelländes periodas.

Vas'ken leviganduz Man kores om 0,005% massan mödhe, i voib löuta sidä puhthas olendas (m. n. ičesündui vas'k). Nece metall om lujas znamasine material ristitun civilizacijan täht, om tetab amuižiš aigoišpäi. Latinine nimi sündui Kipr-saren nimitusespäi, saihe vas'ked sarel 3. voz'tuhaspäi edel meiden erad.

Vas'k om tarbhaine mikroelement ristitun, kazmusiden i živatoiden täht, mülüb fermentoihe. Kreptud vas'kel pind rikob bakterijoid. Erased vas'ken ühtnendad oma toksižed.

Venecii

Venecii (ital.: Venezia [veˈnɛʦʦja], venet.: Venesia [veˈnɛːsja], angl.: Venice, latin.: Venetiae) om Italijan lidn (vspäi 1866). Se om Venecijan provincijan i Venecijan agjan pälidn da meriport.

Vl 2014 läz 2,6 mln ristitud elädas lidnan aglomeracijas, järedad Padui- da Trevizo-lidnad mülüdas sihe mugažo.

Lidn om turizman sur' keskuz (20 mln turistad vl 2013), Venecijan karnavalan da Venecijan kinofestivalin vedandan sija. Lidnan da sen lahten arhitekturine nägu mülüb UNESCO:n kul'turjäl'gusiden nimikirjuteshe.

Šanhai

Šanhai (kit.: 上海, pin'jin': Shànghǎi) om kaikiš suremb lidn da ižandusen keskuz Kitaiš.

Vl 2014 eläjiden lugu om 24 256 800 ristitud. Lidnan pind — 6 340,5 km2.

Lidn sijadase Janczi-jogen suhišton randoil.

Geografižed koordinatad oma 31°12′0″ N da 121°30′0″ E.

Toižil kelil

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.