Ekonomik (tedo)

Ekonomik (amuižgrekan kelen οἰκονομία-sanaspäi «kodiižandusen vedandan čomamaht», angl.: economics) tedoližes el'genduses om kundaližiden tedoiden ühtmuz tavaroiden da holitišiden tehmižes, jagamižes da kulutuses (kävutamižes). Džon Mill' kävuti tärtust ičeze «Politižen ekonomijan principad»-tedotön pälkirjuteses (angl. Principles of Political Economy) vl 1848, i se leviganzi avaros.

Supply-demand-right-shift-demand
Taričendan (S, angl. supply) i küzumižen (D, angl. demand) koverad ozutadas küzumižen ližadusen effektoid. Q — verd, P — arv.

Uden tedon sündund

Adam Smitan «Tedoiduz rahvahiden elokahusen süiš da purtkiš»-tedotö (1776) järgenzi pit'kan aigan olnuzid Evropas melid ižandusen logikas i pani ekonomižen tedon alust. Erazvuiččed «Domostrojad» da abukirjad oliba Smitan monografijan endustajikš. Amuižgrekalaine Ksenofont sädi ezmäižen «Domostrojan» (amuižgrek.: Οἰκονομικός) 4. voz'sadal EME.

Kaks' jagust

Ekonomikantedo jagase kahthe tedoiden gruppha: ekonomine teorii i sättutoitud ekonomik. Ekonomine toziolend om niiden tedoiden objektaks. Ekonomikan subjektad oma personad i kompanijad, kaik ned kosketadas rahoiden kal't nügüd'aigan.

Teoretine čuraduz (ekonomine teorii) tedoidab röunatud varoid, niiden vajehtamižen, jagamižen, kävutandan mahtusen valičendan processan eriližusid. Praktine čuraduz (sättutoitud ekonomik) ecib teorijan käskusiden da taričendoiden kävutandoid ižanduzsistemiden elementoiden funkcioniruindas.

Tedoidusen suruden mödhe tedo jagase makroekonomikha (rahvahaline ižanduz täuzin) i mikroekonomikha, jäl'geline tedoidab kodiižandusid, erižid edheotandoid da firmoid.

Metod i funkcijad

Ristituiden kulutuzmärad oma röunatomad, no varad oma röunatud täutamha kulutusid, i pidab valita kaikuččes ekonomižes sistemas: kuiččid tavaroid tehta, kut pidab tehta niid, ken da mittušt radod piidab oigeta, i kenen täht radon rezul'tatad oma. Löuta pätandoid nenihe küzundoihe oma ekonomižen tedon metod.

Ekonomižen tedon funkcijad: tedonandai, praktine, endustusen, mail'mannägendan šingotesen, metodologine, ideologine, kritine i teoretine.

Kacu mugažo

Toižil kelil

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.