Zypern


Zypern as en lönj önj Aasien.

Bökingharde.png Täkst aw mooringer frasch
Κυπριακή Δημοκρατία
Kıbrıs Cumhuriyeti
Republic of Cyprus
Foone foon Zypern Woopen foon Zypern
Woolspräk:
Nasjonoolhymne:
plåts foon Zypern
Amtsspräke griechisch, türkisch
Hoodstää Nikosia
Stootsform Republiik
Gebiit
% wååder
9.250 km²
0%
Inboogertål (2006) 1.043.800
Münt Euro (EUR)
Tidsoone UTC +2
Fiirdäi -
Lönjkoode CYP
Internet TLD .cy
Teelefoonforwool +357
Deenemark

Deenemark es en Staat, wat twesken't Skandinaawisk Hualevailön en Mereleuroopa liit.

Euro

Di Euro (tiaken: €; code: EUR) as sant di 01. Janewoore 2002 det amtelk münt faan a Eurozone: Det san uuntesken 19 faan jo 28 lasmootstooten faan't Europeesk Union (stant:2015).

Euroopa

Euroopa as en weltdial an hiart tuup mä Aasien tu Euraasien.

Feriind Kiningrik

Dåt Feriind Kiningrik, lungform Feriind Kiningrik foon Grutbritannien än Nordirlönj, as en lönj önjt weesten foon Euroopa. Dåt Feriind Kiningrik as en unjoon di bestoont üt fjouer iirtids seelewständi stoote; Wales, Schotlönj, Nordirlönj än Ängelönj.

Gibraltaar

Gibraltaar (ingelsk [dʒɨˈbɹɒltə], spoonsk [xiβɾalˈtaɾ]) as en britisk bütjenlun üüb a süüder ääg faan Spoonien. Hat hiart tu't Ferianagt Könangrik, det as faan Spoonien oober nimer gudkäänd wurden.

Greenlun

Greenlun (greenluns: Kalaallit Nunaat – „Lun faan a Greenlunern“; däänsk: Grønland [ˈgʀœnlanʔ]) as det gratst eilun faan a eerd, hiart efter a geografii tu Nuurd-Ameerikoo an as poliitisk en dial faan't könangrik Denemark.

Itaalien

Itaalien as en lönj önj Euroopa. Dåt lönj heet 60,674,003 manschene (2015). Jü hoodstää as Rom.

Kööber

Kööber (Koower(mo.), lat. Cuprum) as en cheemisk element mä det tiaken Cu an det atoomnumer 29. Hat as en auergungsmetal. Di latiinsk mööm komt faan aes cyprium „erts faan't eilun Zypern“. Kööber wiar det iarst metal, diar a minsken amanbi 5.000 f.Kr. ferwerket haa.

Malta

Malta as en lönj önj Euroopa.

Norweegen

Norweegen as en lönj önj Euroopa. Jü hoodstää as Oslo. Deer booge 5.328.212 mansche (1.1.2019).

Portugal

Portugal as en lönj önj Euroopa.

Ruslun

Ruslun (rüsk Россия [rɐˈsʲijə] ütjspriak, amskrewen Rossija), eegentelk at Rüsk Föderatjuun as en föderatiiwen stoot uun't nuurduastelk Euraasien an det gratst lun üüb a eerd. Faan jo ~144 miljuun minsken lewe 104 miljuunen uun di europeesk dial an bluas 40 miljuunen uun di föl grater asiaatisk dial.

Slowenien

Slowenien as sunt 1991 en ünoufhängi republiik önj madel-Euroopa. Et jeeft tou stääse ma mör as 100.000 inboogere, Ljubljana än Maribor. Slowenien as lasmoot önj e NATO, jü Europäisch Unjoon än da Feriind Natione. Dåt norden foont lönj as Alpengebiit.

Slowenien wårt begränsed foon:

Ååstenrik önjt norden,

Ungarn önjt nordååsten,

Kroatien önjt sööden,

Adriatische Siie önjt söödweesten,

Itaalien önjt weesten.

Spaanien

Spaanien, åmtlik Kiningrik foon Spaanien (aw Spaanisch: España [esˈpaɲa] än Reino de España) as en lönj önj Euroopa. Önj’t norden lade jü Biskaya än Frånkrik, önj’t ååsten än söödååsten läit et Madelheef, önj’t söödweesten än nordweesten et Atlantik än önj’t ååsten Portugal. Et hoodstää foon’t lönj as Madrid.

Swaits

Jü Swaits as en lönj önj Mad-Euroopa. Jü hoodstää as Bern. Deer booge 8.306.200 mansche (2015).

Tjüschlönj

Tjüschlönj as en lönj in Euroopa. Dåt lönj heet 82,175,700 manschene (2015). Jü hoodstää as Berlin.

Türkei

A Türkei (türkisk Türkiye Cumhuriyeti, schiisk Republik Türkei) as en lun uun Aasien an Euroopa. Hat as 1923 grünjlaanj wurden.

Witjruslun

Witjruslun (witjrüsk Беларусь/Belarus, rüsk Беларусь/Belarus of uk Белоруссия/Belorussija) as en banenlun uun Uasteuroopa, naiberlunen san Poolen, Ukraine, Ruslun, Letlun an Litauen. Det lun as suwereen wurden, üs 1991 at Sowjetunion apliaset wurden as.

Ååstenrik

Ååstenrik (f-ö. Uastenrik)as en lönj önj Mad-Euroopa. Jü hoodstää as Wien. Deer booge 8.355.260 mansche (önjfang 2009).

Ååstenrik wårt begränsed foon:

Tjüschlönj önjt norden,

Tschechien önjt nordååsten,

jü Slowakäi önjt ååsten,

Ungarn önjt söödååsten,

Slowenien önjt sööden,

Italien önjt söödweesten,

Jü Swaits än Liechtenstein önjt weesten.

Uun ööder spriaken

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.