Waast


Waast (at waasten) as ään faan a hemelswaier. Hi wiset efter 270 graad.

Amrum.pngTekst üüb Öömrang
Beniin

Beniin [beˈniːn], amtelk Republiik faan Beniin (üüb Fraansöösk: Bénin [beˈnɛ̃] harke tu an République du Bénin) as en stoot uun a waast faan Aafrika. Uun a waast leit Toogo, uun a nuurd lei Burkiina Faaso an Niiger, uun a uast leit Nigeeria an uun a süüd de Golf faan Guinea. At lun hee 10.008.749 lidj (2013). A hoodsteeden san Porto Novo an Cotonou.

Borigsem

Borigsem (üüb Tjiisk an Deensk: Borgsum) as en gemeend uun’t Amt Feer-Oomrem faan a Kreis Nuurdfresklun. At gemeend leit uun a süüdwaast faan't eilun Feer. Uun a nuurd leit a gemeend Olersem, uun a uast Aalkersem, uun a süüduast Njiblem, uun a süüdwaast Wiisem, uun a waast en eksklaawe faan Olersem an uun a nuurdwaast Söleraanj. Det hee 333 lidj (2016).

Bulgaarien

Bulgaarien, amtelk Republiik faan Bulgaarien (üüb Bulgaars: България Bǎlgarija [bɤɫgˈarijɐ] an Република България Republika Bǎlgarija) as en stoot uun a süüduast faan Euroopa, üüb at Balkanhualeweilun. Uun a nuurd leit Rumeenien, uun a uast at Suartsia, uun a süüd lei a Türkei an Grekenlun an uun a waast Nuurd-Masedoonien an Serbien. At lun hee 7.364.570 lidj (2011). At hoodsteed faan't lun as Sofia. At lun as sant 1. Janewoore 2007 lasmaat faan det Europeeisk Unioon.

Burkiina Faaso

Burkiina Faaso ([bʊrˈki:na ˈfa:zo], iar Boowervolta, üüb Fraansöösk: Burkina Faso [buʁkina faso] harke tu an Haute-Volta) as en stoot uun a waast faan Aafrika. Uun a nuurd leit Maali, uun a uast Niiger, uun süüdwaast Beniin, uun a süüd lei Toogo an Ghaana an uun a süüdwaast leit at Elfenbianküst. At lun hee 15.224.800 lidj (2009). At hoodsteed as Ouagadougou.

Burundi

Burundi [bʊˈrʊndi], amtelk det Republiik faan Burundi (üüb Rundi: Republika y'Uburundi) as en banenstoot uun a uast faan Aafrika. Uun a nuurd leit Ruanda, uun a uast Tansaniia an uun a waast det Demokraatisk Republiik Kongo. At lun hee 8.053.574 lidj (2008). At hoodsteed as Bujumbura.

Eestlun

Eestlun, amtelk Republiik faan Eestlun (üüb Eestnisk: Eesti an Eesti Vabariik) as en lun uun a nuurduast faan Euroopa. Uun a nuurd an a waast leit at Uastsia an uun a uast Ruslun. At lun hee 1.315.944 lidj (1. Janewoore 2016). At hoodsteed as Tallinn.

Elfenbianküst

At Elfenbianküst, amtelk Republiik faan't Elfenbianküst (üüb Fraansöösk: Côte d’Ivoire [kot.di.ˈvwaʁ] harke tu an République de Côte d’Ivoire [ʁe.py.ˈblik də kot.di.ˈvwaʁ]) as en stoot uun a waast faan Aafrika. Uun a nuurd lei Maali un Burkiina Faaso, uun a uast leit Ghaana an uun a waast lei Libeeria an Guinea. At lun hee 22.671.331 lidj (2014). At hoodsteeden san Abidjan an Yamoussoukro

Finlun

Finlun, amtelk Republiik faan Finlun (üüb Finsk: Suomi [ˈsuɔmi] an Suomen Tasavalta, üüb Sweedsk: Finland [ˈfɪnland] an Republiken Finland), as en stoot uun a nuurd faan Euroopa. Uun a waast lei Sweeden an at Uastsia, uun a süüd leit a Golf faan Finlun an uun a uast Ruslun. At lun hee 5.289.128 lidj. At hoodsteed as Helsinki.

Fransöösk spriak

At Fransöösk (aanj nööm (le) français [(lə) fʁɑ̃ˈsɛ]) as en romaansk spriak an hiart sodenang tu't indogermaans. Hat as nai mä't italjeensk, rätoromaansk, spoonsk, katalaansk, portugiisk an rumeensk.

Ghaana

Ghaana [ˈgaːna], amtelk Republiik faan Ghaana (üüb Ingels: Ghana [ˈɡɑːnə] an Republic of Ghana) as en stoot uun a waast faan Aafrika. Uun a waast lei Elfenbianküst, uun a nuurd Burkiina Faaso, uun a uast Toogo an uun a süüd det Golf faan Guinea an Atlantisk Ootseaan. At lun hee 24.658.823 lidj (2010). At hoodsteed as Accra.

Guinea

Guinea [giˈneːa], amtelk det Republiik Guinea (üüb Fraansöösk: La Guinée [giˈne] an République de Guinée) as en stoot uun a waast faan Aafrika. Uun a nuurdwaast leit Guinea-Bissau, uun a nuurd Seenegal, uun a nuurd an nuurduast Maali, uun a süüduast Elfenbianküst, uun a süüd Libeeria an uun a süüdwaast Sierra Leone. At lun hee 10.523.261 lidj (2014). At hoodsteed as Conakry

Mosambik

Mosambik [mozamˈbi:k], amtelk Republiik faan Mosambik (üüb Portugiisk: Moçambique [musɐ̃ˈbikɨ] an República de Moçambique [rɛˈpublikɐ dɨ musɐ̃ˈbikɨ]) as en stoot uun a süüduast faan Aafrika. Uun a nuurd leit Tansaniia, uun a waast lei Malaawi, Sambia an Simbabwe, uun a süüdwaast lei Süüdaafrika an Swaasilun. A Wai faan Mosambik uun a uast trent a eilunstoot Madagaskar faan det aafrikoons feestlun. At lun hee 20.252.223 lidj (2007). At hoodsteed as Maputo.

Nigeeria

Nigeeria [niˈgeːri̯a], amtelk Bundesrepubliik faan Nigeeria (üüb Ingels: Federal Republic of Nigeria [naɪ̯ˈdʒɪ(ə)ɹɪ̯ə]) as en bundesstoot uun a waast faan Aafrika. Uun a nuurd lei Niiger an Tschad, uun a süüduast leit Kameruun, uun a waast Beniin an uun a süüd de Atlantisk Ootseaan. At lun hee 140.431.790 lidj (2006). At hoodsteed as Abuja.

Niiger

Niiger [ˈniːgɐ], amtelk Republiik faan Niiger (üüb Fraansöösk: Niger [niˈʒɛːʁ] harke tu an République du Niger), as en banenstoot uun a waast faan Aafrika. Uun a nuurd lei Algeerien an Liibien, uun a waast Maali an Burkiina Faaso, uun a uast Tschad an uun a süüd Nigeeria an Beniin. At lun hee 17.138.707 lidj (2012). At hoodsteed as Niamey.

Nuurdfresk

Nuurdfresk („Nordfriisk“) as bütj Waastfresk an Saaterfresk ian faan jo trii fresk spriaken. Snaaket woort det faan amanbi 10.000 minsken uun a kreis Nuurdfresklun an üüb Halaglun. Ööders üs uun Waast- an Uastfresklun as diar en graten ferskeel tesk a enkelt spriakwiisen.

At Nuurdfresk as mä det Europeesk Charta för a Regiunaal- an Manertaalspriaken uun Sjiisklun gudkäänd.

Schiina

Schiina, amtlik Folkssrepubliik faan Schiina, as en lun uun a uast faan Aasien. Uun a nuurd lei Rüslun an't Mongolei, uun a waast Kasachstaan, Kirgistaan, Tadschikistaan, Afghaanistaan an Pakistaan, uun a waast an a süüdwaast Inje, uun a süüdwaast Nepaal an Bhuutaan, uun a süüduast Mjanmaar, Lao an Wietnam. At lun hee 1.330.000.000 lidj (2008). At hoodsteed as Beijing.

Slowakei/fe

At Slowakei, amtelk at Republiik faan't Slowakei (üüb Slowaakisk: Slovensko an Slovenská republika) as en lun uun a maden faan’t Euroopa. Uun a nuurd leit Poolen, uun a uast Ukraine, uun a süüd Ungarn an uun’t waast Uasterrik an Tschechien. At lun hee 5.397.036 lidj (2011). At hoodsteed faan’t lun as Bratislava.

Toogo

Toogo [ˈtoːgo], amtelk det Toogoisk Republiik (üüb Fraansöösk: Togo [tɔˈgo] harke tu an République Togolaise [ʁe.pyˈblik tɔ.goˈlez]), as en stoot uun a waast faan Aafrika. Uun a waast leit Ghaana, uun a uast Beniin an uun a nuurd Burkiina Faaso. At lun hee 6.191.155 lidj (2010). At hoodsteed as Lomé.

Tschechien

Tschechien, amtelk det Tschechisk Republiik (üüb Tschechisk: Česko of Česká republika harke tu) as en banenstoot uun a maden faan Euroopa. Uun a waast leit Tjiisklun, uun a nuurd Poolen, uun a uast det Slowakei an uun a süüd Uasterrik. At lun hee 10.578.820 lidj (2016). At hoodsteed faan’t lun as Prag.

Ungarn/fe

Ungarn (üüb Ungaars: Magyarország [ˈmɒɟɒrorsaːɡ]) as en lun uun a maden faan Euroopa. Uun a nuurd leit at Slowakei, uun a nuurduast at Ukraine, uun a waast Uasterrik, uun a uast Rumeenien, uun a süüd Serbien an uun a süüdwaast lei Kroaasien an Sloweenien. Det hee 9.772.756 lidj (2019). At hoodsteed faan’t lun as Budapest.

Uun ööder spriaken

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.