Tuneesien


Tuneesien (araabisk ‏تونسTūnis); amtelk: Tuneesk Republiik) as en lun uun Nuurdafrikoo. Uun't nuurden leit at Madlunsia, uun't waasten Algerien an uun't süüduasten Libyen. Det gratst eilun as Djerba mä 514 km². Det hialer lun as 163.610 km² grat an sodenang dobelt so grat üs Uastenrik.

Amrum.pngTekst üüb Öömrang
Tuneesk Republiik
الجمهورية التونسية
El-Dschumhūriyya it-Tūnisiyya
Flagge Tunesiens
Wappen Tunesiens
Flag Woopen
Amtelk spriak Araabisk[1]
Hoodstääd Tunis
Stootsfurem Republiik
Stootsbaas President
Beji Caid Essebsi
Regiarangsbaas Iarst minister
Habib Essid
Grate 163.610 km²
Iinwenern 10.982.754 (2014, Statistik)
Iinwenern per km² 67 Iinwenern per km²
BIP
  • Totaal (nominaal)
  • Totaal (KKP)
  • BIP/Iinw. (nominaal)
  • BIP/Iinw. (KKP)
2013[2]
  • $ 47.439 miljaarden (81.)
  • $ 108.43 miljaarden (70.)
  • $ 4.345 (106.)
  • $ 9.932 (90.)
HDI 0,721 (96.)[3]
Münt 1 Tuneesk Dinar (TND) = 100 Millimes
1 € = 3,46 TND
1 TND = 0,289 €
(Stant: 3. Feb 2019)
Suwereeniteet 20. Marts 1956 (faan Frankrik)
Natjunaalhümne Humat al-hima
Natjunaalfeierdai 20. März
Tidjsoon UTC+1 MEZ
Autokääntiaken TN
TLD .tn
Tilefoonföörwool +216
Tunisia on the globe (North Africa centered)

Kliima

Klimatabel faan Tuneesien
Jan Feb Mar Apr Mei Jün Jül Aug Sep Okt Nof Det
Max. Temp. (°C) 15 16 18 21 23 29 32 32 29 25 20 16 Ø 23
Min. Temp. (°C) 7 8 9 11 14 18 20 21 20 16 12 8 Ø 13,7
Rin of snä (mm) 70 47 43 42 23 10 1 11 37 52 52 68 Σ 456
Stünjen sanskiin (h/d) 5,2 5,9 6,5 8 9,6 10,6 12,2 11,3 8,6 6,6 5,8 4,9 Ø 7,9
Rindaar (d) 4 3 4 3 1 0 0 0 0 1 3 5 Σ 24

Ferwaltang

Uun Tuneesien san 24 gouvernements:

Gouvernement Araabsk Hoodsteed Koord
1 Ariana أريانة Ariana Tunisia, administrative divisions - de - colored
2 Beja باجة Bescha
3 Ben Arous بن عروس Ben 'Arus
4 Bizerte بنزرت Bisert
5 Gabès قابس Gebess
6 Gafsa قفصة Gafsa
7 Jendouba جندوبة Tschenduba
8 Kairouan القيروان Qruen
9 Kasserine القصرين Gassrin
10 Kebili قبلي Qibili
11 Kef الكاف El-Kef
12 Mahdia المهدية Mehdia
13 Manouba منوبة Mannuba
14 Medenine مدنين Mednin
15 Monastir المنستير Monastir
16 Nabeul نابل Näbel
17 Sfax صفاقس Sfax
18 Sidi Bouzid سيدي بوزيد Sidi Bouzid
19 Siliana سليانة Siliena
20 Sousse سوسة Suss
21 Tataouine تطاوين Tatauin
22 Tozeur توزر Tuzer
23 Tunis تونس Tunes
24 Zaghouan زغوان Saghuan

Uun jodiar gouvernements san 264 delegationen (lunkreiser).[4]

Luke uk diar

Curlie icon.jpg Wääblink-kataloog tu Tuneesien uun't Curlie Project (iar:DMOZ, üüb huuchschiisk)

Futnuuten

  1. Stäänt uun Artiikel 1 faan't tuneesk ferfaadang
  2. World Economic Outlook Database, April 2014 faan a IWF
  3. Human Development Report Office: Tunisia – Country Profile: Human Development Indicators, ufrepen di 25. Oktuuber 2014
  4. Liste der Delegationen und Gemeinden in Tunesien
Laag faan Aafrika
Afrikoo

Di weltdial Afrikoo as 30,3 miljuun km² grat, det san 22 % faan't lun üüb a eerd. An diar wene auer ian miljaard minsken (2009).

Algeerien

Algeerien (araabisk ‏الجزائر‎ al-Dschazā’ir, DMG al-Ǧazāʾir ‚a eilunen‘, berberspriak: Dzayer of Ldzayer; amtelk ‏الجمهورية الجَزائرية الديمقراطية الشعبية‎ /‚Demokraatisk Fulksrepubliik faan Algerien‘) as en lun uun't nuurdwaasten faan Afrikoo. Uun't nuurden leit at Madlunsia, uun't waasten lei Mauretaanien an Marokko, uun't süüden Mali an Niger an uun't uasten Libyen an Tuneesien. Di nööm komt faan det hoodstääd Algier uf.

Araabisk spriak

Araab(i)sk (aanj nööm ‏اللغة العربية‎, DMG al-luġa al-ʿarabiyya, ‚at araabisk spriak‘, kurt ‏العربية‎, DMG al-ʿarabiyya, ‚at araabisk‘, ütjspriak) as det miast snaaket spriak faan a semiitisk twiig faan a Afro-asiaatisk spriaken. An hör standard wariant ‏الفصحى‎ / Fuṣḥā as ian faan a sääks amtsspriaken faan a Feriand Natjuunen.

Beniin

Beniin [beˈniːn], amtelk Republiik faan Beniin (üüb Fraansöösk: Bénin [beˈnɛ̃] harke tu an République du Bénin) as en stoot uun a waast faan Aafrika. Uun a waast leit Toogo, uun a nuurd lei Burkiina Faaso an Niiger, uun a uast leit Nigeeria an uun a süüd de Golf faan Guinea. At lun hee 10.008.749 lidj (2013). A hoodsteeden san Porto Novo an Cotonou.

Burundi

Burundi [bʊˈrʊndi], amtelk det Republiik faan Burundi (üüb Rundi: Republika y'Uburundi) as en banenstoot uun a uast faan Aafrika. Uun a nuurd leit Ruanda, uun a uast Tansaniia an uun a waast det Demokraatisk Republiik Kongo. At lun hee 8.053.574 lidj (2008). At hoodsteed as Bujumbura.

Egypten

Egypten (araabisk ‏مصر‎ Miṣr, amtelk Araabisk Republiik faan Egypten) as en stoot uun't nuurduasten faan Afrikoo. Det hualeweilun Sinai hiart uk tu Egypten, woort oober al tu Aasien tääld.

Uun Egypten leit a Sueskanaal mä sin grat bedüüdang för a hiale welt.

Det leewent faan 80 miljuun minsken woort bestemet faan a Niil, di san müs uun't Madlunsia hää. Diar as al föör 5000 juar en huuch kultuur bi apwoksen.

Etioopien

Etioopien (amhaarisk: ኢትዮጵያ Ityop̣p̣əya) as en lun uun Uast-Afrikoo. Üs't noch en keiserrik wiar, hää't Abessinien het. Trinjam lei Eritrea, Sudaan, Süüdsudaan, Keenia, Somaalia an Dschibuuti.

Fransöösk spriak

At Fransöösk (aanj nööm (le) français [(lə) fʁɑ̃ˈsɛ]) as en romaansk spriak an hiart sodenang tu't indogermaans. Hat as nai mä't italjeensk, rätoromaansk, spoonsk, katalaansk, portugiisk an rumeensk.

Ghaana

Ghaana [ˈgaːna], amtelk Republiik faan Ghaana (üüb Ingels: Ghana [ˈɡɑːnə] an Republic of Ghana) as en stoot uun a waast faan Aafrika. Uun a waast lei Elfenbianküst, uun a nuurd Burkiina Faaso, uun a uast Toogo an uun a süüd det Golf faan Guinea an Atlantisk Ootseaan. At lun hee 24.658.823 lidj (2010). At hoodsteed as Accra.

Keenia

Keenia [ˈkeːni̯a] (Swahili, ingelsk: Kenya [ˈkɛnjə, ˈkiːnjə]) as en luun uun Uastafrikoo. Trinjam lei a Süüdsudaan, Äthiopien, Somaalia, Tansania, Uganda an di Indisk Oosean.

Libyen

Libyen [ˈliːbʏ̯ən/ˈliːbɪ̯ən/ˈlyːbɪ̯ən] (araabisk ‏ليبيا‎ Lībiyā [ˈliːbijaˑ] ütjspriak; uun berberspriak ⵍⵉⴱⵢⴰ) as en stoot uun Nuurdafrikoo. Hi leit bi't Madlunsia, uun't uasten lei Egypten an Sudaan, uun't süüden Niiger an Tschad an uun't waasten Tuneesien an Algeerien. Libyen hää di huuchst HDI-indeks faan Afrikoo.

Mauritsius

Mauritsius [maʊ̯ˈriːtsi̯ʊs], amtelk det Republiik Mauritsius (üüb Ingels: Mauritius [məˈɹɪʃəs] an Republic of Mauritius, üüb Fraansöösk: Maurice [moˈʀiːs] an République de Maurice) as en eilunstoot uun a süüdwaast faan de Indisk Ootseaan, amanbi 870 km tu a uast faan Madagaskar an amanbi 1800 km tu a uast faan Aafrika. At lun hee 1.237.091 lidj (2011). At hoodsteed as Port Louis.

Mosambik

Mosambik [mozamˈbi:k], amtelk Republiik faan Mosambik (üüb Portugiisk: Moçambique [musɐ̃ˈbikɨ] an República de Moçambique [rɛˈpublikɐ dɨ musɐ̃ˈbikɨ]) as en stoot uun a süüduast faan Aafrika. Uun a nuurd leit Tansaniia, uun a waast lei Malaawi, Sambia an Simbabwe, uun a süüdwaast lei Süüdaafrika an Swaasilun. A Wai faan Mosambik uun a uast trent a eilunstoot Madagaskar faan det aafrikoons feestlun. At lun hee 20.252.223 lidj (2007). At hoodsteed as Maputo.

Niiger

Niiger [ˈniːgɐ], amtelk Republiik faan Niiger (üüb Fraansöösk: Niger [niˈʒɛːʁ] harke tu an République du Niger), as en banenstoot uun a waast faan Aafrika. Uun a nuurd lei Algeerien an Liibien, uun a waast Maali an Burkiina Faaso, uun a uast Tschad an uun a süüd Nigeeria an Beniin. At lun hee 17.138.707 lidj (2012). At hoodsteed as Niamey.

Ruanda

Ruanda [ˈʁu̯anda] (Kinyarwanda u Rwanda, fransöösk le Rwanda [lə ʁwɑ̃ˈda]) as en banenlun uun Uastafrikoo. Trinjam lei Burundi, at Demokraatisk Republiik Kongo, Uganda an Tansania. Faan 1884 bit 1916 wiar Ruanda en sjiisk kolonii, do kaam det lun oner belgisk UNO-mandaat, an 1962 as't suwereen wurden.

Seenegal

Seenegal [ˈseːnegal], amtelk Republiik Seenegal (üüb Fraansöösk: Sénégal [seneˈgal] an République du Sénégal) as en stoot uun a waast faan Aafrika. Uun a nuurd leit Mauretaanien, uun a uast Maali, uun a süüduast Guinea an uun a süüdwaast Guinea-Bissau. Seenegal slot uk Gambia am. At lun hee 13.508.715 lidj (2016). At hoodsteed as Dakar.

Seschelen

A Seschelen [seˈʃɛlən], amtelk Republiik Seschelen (üüb Seschelen Kreol: Sesel, üüb Fraansöösk: Seychelles [seˈʃɛl], üüb Ingels: Seychelles [seɪˈʃɛlz]) san en eilunstoot faan 115 eilunen uun a Indisk Ootseaan. At lun leit 1500 km tu a uast faan Aafrika. At lun hee 90.945 lidj (2010). At hoodsteed as Victoria.

Süüdafrikoo

At Republiik faan Süüdafrikoo as en lun trinjam a süüdspas faan Afrikoo. Uun't süüden an süüduasten leit a Indisk Oosean an uun't waasten a Atlantik. Uun't nuurden lei Namiibia, Botswana an Simbabwe, uun't nuurduasten Mosambik an uun't uasten Swaasilun. An maden uun leit at könangrik Lesotho.

Toogo

Toogo [ˈtoːgo], amtelk det Toogoisk Republiik (üüb Fraansöösk: Togo [tɔˈgo] harke tu an République Togolaise [ʁe.pyˈblik tɔ.goˈlez]), as en stoot uun a waast faan Aafrika. Uun a waast leit Ghaana, uun a uast Beniin an uun a nuurd Burkiina Faaso. At lun hee 6.191.155 lidj (2010). At hoodsteed as Lomé.

Uun ööder spriaken

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.