Stoot

En stoot as det order faan en lun. Enkelt iinrachtangen an minsken uun det lun fu det rocht, auer at fulk tu regiarin.

Di stoot betjocht ham üüb trii elementen (efter Georg Jellinek (1851-1911)):

  • at stootsfulk: hoker hiart diartu, an hoker ei
  • at stootsregiuun: huar san a grensen faan di stoot
  • at stootsfurem: (luke oner)
Amrum.pngTekst üüb Öömrang

Stootsfurmen

Weltkoort faan stootsfurmen
Stootsfurmen üüb a welt
Republikaansk stootsfurmen:
  • Presidentiel süsteem
  • Hualewpresidentiel süsteem
  • Parlamentaarisk süsteem
  • Direktoriaalsüsteem

  • Monarchisk stootsfurmen:
  • Parlamentaarisk monarchii
  • Konstitutjunel monarchii
  • Absoluut monarchii

  • Diktatuuren:
  • Ianparteisüsteem
  • Amstört regiarang (miast: Militeerdiktatuur)

  • Ööder süsteemen
  • Stant: 2012
    Leviathan by Thomas Hobbes
    Föörbleed faan Thomas Hobbes sin buk Leviathan auer di modern stoot

    Luke uk diar

    Wikiquote-logo.svg Wikiquote: Stoot (Schiisk)

    Beniin

    Beniin [beˈniːn], amtelk Republiik faan Beniin (üüb Fraansöösk: Bénin [beˈnɛ̃] harke tu an République du Bénin) as en stoot uun a waast faan Aafrika. Uun a waast leit Toogo, uun a nuurd lei Burkiina Faaso an Niiger, uun a uast leit Nigeeria an uun a süüd de Golf faan Guinea. At lun hee 10.008.749 lidj (2013). A hoodsteeden san Porto Novo an Cotonou.

    Bosnien an Hertsegowina

    Bosnien an Hertsegowina (serbokroatisk Bosna i Hercegovina/Босна и Херцеговина, kurt BiH/БиХ) as en stoot uun Süüduasteuroopa. Uun't uasten leit Serbien, uun't nuurden, waasten an süüdwaasten Kroaatien an uun't süüduasten Montenegro. Sant at aanj faan a bürgerkriich 1995 jaft at tau regiuunen, diar muar of maner autonoom lewe: at Föderatjuun Bosnien an Hertsegowina an at Republika Srpska, diartu komt noch di Brčko-Distrikt.

    Bulgaarien

    Bulgaarien, amtelk Republiik faan Bulgaarien (üüb Bulgaars: България Bǎlgarija [bɤɫgˈarijɐ] an Република България Republika Bǎlgarija) as en stoot uun a süüduast faan Euroopa, üüb at Balkanhualeweilun. Uun a nuurd leit Rumeenien, uun a uast at Suartsia, uun a süüd lei a Türkei an Grekenlun an uun a waast Nuurd-Masedoonien an Serbien. At lun hee 7.364.570 lidj (2011). At hoodsteed faan't lun as Sofia. At lun as sant 1. Janewoore 2007 lasmaat faan det Europeeisk Unioon.

    Burkiina Faaso

    Burkiina Faaso ([bʊrˈki:na ˈfa:zo], iar Boowervolta, üüb Fraansöösk: Burkina Faso [buʁkina faso] harke tu an Haute-Volta) as en stoot uun a waast faan Aafrika. Uun a nuurd leit Maali, uun a uast Niiger, uun süüdwaast Beniin, uun a süüd lei Toogo an Ghaana an uun a süüdwaast leit at Elfenbianküst. At lun hee 15.224.800 lidj (2009). At hoodsteed as Ouagadougou.

    Egypten

    Egypten (araabisk ‏مصر‎ Miṣr, amtelk Araabisk Republiik faan Egypten) as en stoot uun't nuurduasten faan Afrikoo. Det hualeweilun Sinai hiart uk tu Egypten, woort oober al tu Aasien tääld.

    Uun Egypten leit a Sueskanaal mä sin grat bedüüdang för a hiale welt.

    Det leewent faan 80 miljuun minsken woort bestemet faan a Niil, di san müs uun't Madlunsia hää. Diar as al föör 5000 juar en huuch kultuur bi apwoksen.

    Ekwatoriaal-Guinea

    Ekwatoriaal-Guinea [ɛkvatoˈri̯a:l giˈne:a], amtelk Republiik Ekwatoriaal-Guinea (üüb Spoonsk: Guinea Ecuatorial an República de Guinea Ecuatorial, üüb Fraansöösk: Guinée équatoriale an République de Guinée équatoriale, üüb Portugiisk: Guiné Equatorial an República da Guiné Equatorial) as en stoot uun a maden faan Aafrika. Uun a nuurd faan’t festlun faan’t stoot lei Kameruun, uun a süüd an uast Gabuun an uun a waast det Golf faan Guinea. Ian faan a eilunen faan’t lun, Annobón, leit 156 km tu a suud faan a Ekwaator, man dön öler eilunen leien tu a nuurd diarfaan. At lun hee 1.222.442 lidj (2015). At hoodsteed as Malabo.

    Finlun

    Finlun, amtelk Republiik faan Finlun (üüb Finsk: Suomi [ˈsuɔmi] an Suomen Tasavalta, üüb Sweedsk: Finland [ˈfɪnland] an Republiken Finland), as en stoot uun a nuurd faan Euroopa. Uun a waast lei Sweeden an at Uastsia, uun a süüd leit a Golf faan Finlun an uun a uast Ruslun. At lun hee 5.289.128 lidj. At hoodsteed as Helsinki.

    Georgien

    Georgien (georgisk საქართველო – sakartwelo; iar uk Грузия (Grusija), Gruusien of Grusiinien) as en stoot uun Aasien bi't Suart Sia uun't süüden faan a Kaukasus. Uun't nuurden leit Ruslun, uun't süüden lei a Türkei an Armeenien an uun't uasten Aserbaidschan.

    Ghaana

    Ghaana [ˈgaːna], amtelk Republiik faan Ghaana (üüb Ingels: Ghana [ˈɡɑːnə] an Republic of Ghana) as en stoot uun a waast faan Aafrika. Uun a waast lei Elfenbianküst, uun a nuurd Burkiina Faaso, uun a uast Toogo an uun a süüd det Golf faan Guinea an Atlantisk Ootseaan. At lun hee 24.658.823 lidj (2010). At hoodsteed as Accra.

    Guinea

    Guinea [giˈneːa], amtelk det Republiik Guinea (üüb Fraansöösk: La Guinée [giˈne] an République de Guinée) as en stoot uun a waast faan Aafrika. Uun a nuurdwaast leit Guinea-Bissau, uun a nuurd Seenegal, uun a nuurd an nuurduast Maali, uun a süüduast Elfenbianküst, uun a süüd Libeeria an uun a süüdwaast Sierra Leone. At lun hee 10.523.261 lidj (2014). At hoodsteed as Conakry

    Litauen

    Litauen (litauisk Lietuva) as en stoot uun Nuurduasteuroopa. Uun't waasten leit at Uastsia, uun't nuurden Letlun, uun't süüduasten Witjruslun, uun't süüdwaasten Poolen an uun't waasten det rüsk Oblast Kaliningrad.

    Suwereniteet käänt Litauen faan 1918 bit 1940 an efter 1990. Sant di 1. Mei 2004 as det lun lasmoot faan a EU.

    Luksemborag

    Wat menst dü?

    Luksemborag, di stoot

    Luksemborag (stääd)

    Prowins Luksemborag uun a Wallonii (Belgien)

    Mosambik

    Mosambik [mozamˈbi:k], amtelk Republiik faan Mosambik (üüb Portugiisk: Moçambique [musɐ̃ˈbikɨ] an República de Moçambique [rɛˈpublikɐ dɨ musɐ̃ˈbikɨ]) as en stoot uun a süüduast faan Aafrika. Uun a nuurd leit Tansaniia, uun a waast lei Malaawi, Sambia an Simbabwe, uun a süüdwaast lei Süüdaafrika an Swaasilun. A Wai faan Mosambik uun a uast trent a eilunstoot Madagaskar faan det aafrikoons feestlun. At lun hee 20.252.223 lidj (2007). At hoodsteed as Maputo.

    Namiibia

    Namiibia, amtelk Republiik Namiibia (üüb Tjiisk: Republik Namibia; üüb Ingels: Republic of Namibia; üüb Afrikaans: Republiek van Namibië) as en stoot uun a süüd faan Aafrika. A nööm faan a stoot leitet ham faan’t Wüst Namib uf, diar det hial küstenrüm faan’t lun iinnamt. Uun a waast leit de Atlantisk Ootseaan, uun a nuurd lei Sambia an Angoola, uun a uast leit Botsuana an uun a süüd an uast leit Süüdaafrika. At lun hee 2.113.077 lidj (2011). At hoodsteed as Windhoek.

    Niiger

    Niiger [ˈniːgɐ], amtelk Republiik faan Niiger (üüb Fraansöösk: Niger [niˈʒɛːʁ] harke tu an République du Niger), as en banenstoot uun a waast faan Aafrika. Uun a nuurd lei Algeerien an Liibien, uun a waast Maali an Burkiina Faaso, uun a uast Tschad an uun a süüd Nigeeria an Beniin. At lun hee 17.138.707 lidj (2012). At hoodsteed as Niamey.

    Rumeenien

    Rumeenien [ruˈmɛ:ni̯ən] (üüb Rumeensk: România [romɨˈnia]) as en stoot uun at grensrüm twesken at maden an a süüduast faan Euroopa. Uun a süüd leit Bulgaarien, uun a waast lei Serbien an Ungarn, uun a nuurd an a uast Ukraine an Moldaawien an uun a uast leit uk at Suartsia. At lun hee 21.698.181 lidj. At hoodsteed as Bukarest.

    Ruslun

    Ruslun (rüsk Россия [rɐˈsʲijə] ütjspriak, amskrewen Rossija), eegentelk at Rüsk Föderatjuun as en föderatiiwen stoot uun't nuurduastelk Euraasien an det gratst lun üüb a eerd. Faan jo ~144 miljuun minsken lewe 104 miljuunen uun di europeesk dial an bluas 40 miljuunen uun di föl grater asiaatisk dial.

    Tennessiin

    Tennessiin as en konstelk ütjwerket cheemisk element mä det ufkörtang Ts an det atoomnumer 117. Hat stäänt uun det skööl faan a halogeenen. Di nööm komt faan di US-amerikoonsk stoot Tennessee uf. Di iarst nööm för det element wiar Ununseptium (Uus).

    Toogo

    Toogo [ˈtoːgo], amtelk det Toogoisk Republiik (üüb Fraansöösk: Togo [tɔˈgo] harke tu an République Togolaise [ʁe.pyˈblik tɔ.goˈlez]), as en stoot uun a waast faan Aafrika. Uun a waast leit Ghaana, uun a uast Beniin an uun a nuurd Burkiina Faaso. At lun hee 6.191.155 lidj (2010). At hoodsteed as Lomé.

    Watikaanstääd

    Di stoot Watikaanstääd of ianfach Watikaan as di letjst stoot faan a welt. Hi leit maden uun Rom uun Itaalien.

    Uun ööder spriaken

    This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
    Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
    Images, videos and audio are available under their respective licenses.