Puask

Puask as ian faan a grat festen uun a krastelk religioon. Jiises stäänt faan a duaden ap, det ment, sin ideen lewe widjer, uk wan hi stürwen as.

Amrum.pngTekst üüb Öömrang
Dieric Bouts - Resurrection
Jiises stäänt weder ap (Dieric Bouts, 1455).
Easter eggs - straw decoration
Puaskaier jaft at uk uun Tschechien.

Feierdaar tu puask

Pualemsöndai
Greensüürsdai
Stalfreidai
Puasksöndai
Puaskmundai

Dootem

Puask fäält leewen üüb di iarst söndai efter a iarst folmuun uun a wos, diaram leit det dootem uun a Gregoriaans kalender tesken a 22. Maarts an a 25. April. Sööwen weg efter Puask san Pingster.

Maike Ossenbrüggen

Maike Ossenbrüggen, bēren Andersen (* 23.11.1939, stürewen 13. Januwaari 2014) wiar en Wüfhaur fan Kairem.

Fan 2003 ön wiar jü di Fuarseter fan di Söl'ring Foriining.

Oseaanien

Oseaanien as di nööm för en hiale rä eilunen uun a Pasiifik.

Pingster

Pingster (ualgriichisk πεντηκοστή ἡμέρα pentekostē hēméra ‚di föftagst dai‘) as en krastelk fest. Diar woort det ütjschüüren faan a hilag geist feiert. Hat as leewen di föftagst dai efter Puask, det ment di 49. dai efter Puasksöndai, an as sodenang uk leewen üüb en söndai.

Uun't Nei Testament woort ferteld, dat di hilag geist auer Jiises sin mäfulgern kaam, üs jo tu det jüüdsk fest Schawuot (τὴν ἡμέραν τῆς πεντηκοστῆς ‚tu a föftagst dai‘) uun Jerusalem tuup kaam. Didiar dai woort üs gebursdai faan't Krastendoom uunsen.

Poosche-ailönj

Poosche-ailönj (aw polynesisch Rapa Nui, aw spånsch Isla de Pascua) as en oseåånisch ailönj, dåt lait önj e Grut Oseåån, (27o 09' sööd än 109o 26' weest), weestlik än en lait eefter et norden foon Santiago önj Chile. Dåt ailönj as en diilj foon jü chileensch regjoon Valparaíso. Dåt as mååst triikånti (166.6 km²) än lait moinai 3.700 km foon Tahiti, 3.600 km foon Chile än 2.200 km foon da näiste beboogede ailönje (Marquesas). Dåt Poosche-ailönj as berüümt am åål da prehistoorische stiinj-skulptuure, da moai, långs e siikåånt.

Dåt ailönj meet 163,6 km² än deer booge amenbai 4.800 manschne (2009), weerfoon maning di äine spräke (Rapa-nui), snååke.

For moinai 500 iirnge wörden da süwåt 600 grute moai apruchted. Dåt jeeft foole teoriie weeram da deer san, än jü mååst forkaamend teorii as, dåt da apruchtet san am wichtie forfidre unti sügoor laawende persoone tu iiren.

Pualemrut

A Pualemrut (Salix repens) as en plaant ütj det famile faan a wilagplaanten (Salicaceae). Di nööm komt faan Pualemsöndai (di Söndai föör Puask), huar a twiigen för brükt wurden san, am a sark tu buin.

Uun ööder spriaken

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.