Nuurdwaast


Nuurdwaast as en hemelswai tesken nuurd an waast. Hi wiset efter 315 graad.

Amrum.pngTekst üüb Öömrang
Atakora Department

Det Atakora Department (üüb Fraansöösk: Département de l’Atacora) as en department uun de aafrikoons stoot Beniin. At department leit uun a nuurdwaast faan’t lun. Uun a nuurd leit Burkiina Faaso, uun a nuurduast det Alibori Department, uun a süüduast det Borgou Department, uun a süüdwaast det Donga Department an uun a nuurdwaast Toogo. Det hee 772.262 lidj (2013). At hoodsteed faan't department as Natitingou.

Borigsem

Borigsem (üüb Tjiisk an Deensk: Borgsum) as en gemeend uun’t Amt Feer-Oomrem faan a Kreis Nuurdfresklun. At gemeend leit uun a süüdwaast faan't eilun Feer. Uun a nuurd leit a gemeend Olersem, uun a uast Aalkersem, uun a süüduast Njiblem, uun a süüdwaast Wiisem, uun a waast en eksklaawe faan Olersem an uun a nuurdwaast Söleraanj. Det hee 333 lidj (2016).

Centre-Est (Regiuun uun Burkiina Faaso)

Det Centre-Est Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région du Centre-Est [sɑ̃tr ɛst]) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Burkiina Faaso. Uun a nuurd leit det Centre-Nord Regiuun, uun a nuurduast an uast det Est Regiuun, uun a süüd lei Toogo an Ghaana, uun a waast leit det Centre-Sud Regiuun an uun a nuurdwaast det Plateau-Central Regiuun. At regiuun hee 1.302.449 lidj (2011). At hoodsteed as Tenkodogo.

Est (Regiuun uun Burkiina Faaso)

Det Est Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région de l'Est [ɛst]) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Burkiina Faaso. Uun a nuurduast leit Niiger, uun a süüduast Beniin, uun a süüd Toogo, uun a süüdwaast det Centre-Est Regiuun an uun a nuurdwaast det Plateau-Central Regiuun. At regiuun hee 1.416.229 lidj (2011). At hoodsteed as Fada Ngourma.

Gabuun

Gabuun [ɡaˈbuːn], amtelk det Gabuuns Republiik (üüb Fraansöösk: Le Gabon [lə ɡaˈbɔ̃] an République Gabonaise) as en stoot uun a maden faan Aafrika. Uun a nuurd leit Kameruun, uun a nuurdwaast Ekwatoriaal-Guinea, uun a uast an süüd at Republiik Kongo an uun a waast de Atlantisk Ootseaan. At lun hee 1.811.079 lidj (2013). At hoodsteed as Libreville.

Grekenlun

Grekenlun, amtelk det Greks Republiik (üüb Greks: Ελλάδα Elláda of Ελληνική Δημοκρατία Ellinikí Dimokratía) as en lun uun a süüd uast faan Euroopa. uun a nuurdwaast leit Albaanien, uun a nuurd Nuurd-Matsedoonien an uun a nuurduast lei Bulgaarien an't Türkei. A hoodsteed as Atheen.

Guinea

Guinea [giˈneːa], amtelk det Republiik Guinea (üüb Fraansöösk: La Guinée [giˈne] an République de Guinée) as en stoot uun a waast faan Aafrika. Uun a nuurdwaast leit Guinea-Bissau, uun a nuurd Seenegal, uun a nuurd an nuurduast Maali, uun a süüduast Elfenbianküst, uun a süüd Libeeria an uun a süüdwaast Sierra Leone. At lun hee 10.523.261 lidj (2014). At hoodsteed as Conakry

Islun

Islun as en lun uun nuurdwaast faan Europa. At hoodsteed as Reykjavík. Diar wene 325.000 mensken (2009). At hoodeilun as det gratst wulkaaneilunn faan a eerd.

Libeeria

Libeeria [liˈbeːri̯a], amtelk Republiik faan Libeeria (üüb Ingels: Liberia [laɪˈbɪ(ə)ɹɪə] an Republic of Liberia) as en stoot uun a waast faan Aafrika üüb a eeg faan de Atlantisk Ootseaan. Uun a nuurdwaast lei Sierra Leone an Guinea, uun a uast leit at Elfenbianküst an uun a süüd de Atlantisk Ootseaan. At lun hee 3.476.608 lidj (2008). At hoodsteed as Monrovia.

Maali

Maali [ˈmaːli], amtelk Republiik faan Maali (üüb Fraansöösk: Mali [maˈli] ( harke tu) an République du Mali) as en banenstoot uun a waast faan Aafrika. Uun a nuurdwaast leit Mauretaanien, uun a nuurduast Algeerien, uun a süüduast lei Niiger an Burkiina Faaso an uun a süüdwaast at Elfenbianküst, Guinea an Seenegal. At lun hee 14.528.662 lidj (2009). At hoodsteed as Bamako.

Malaawi

Malaawi [maˈlaːvi], amtelk Republiik faan Malaawi (üüb Tschitschewa: Dziko la Malaŵi; üüb Ingels: Republic of Malawi [məˈlɑːwɪ]) as en banenstoot uun a süüduast faan Aafrika. Uun a nuurduast lei Tansaniia, uun a süüduast an süüdwaast Mosambik an uun a nuurdwaast Sambia. At lun hee 13.077.160 lidj (2008). At hoodsteed as Lilongwe.

Mauretaanien

Mauretaanien [maureˈta:ni̯ən], amtelk Islaamisk Republiik faan Mauretaanien (üüb Araabsk: الموريتانية al-Mūrītāniyyah an الجمهورية الإسلامية الموريتانية al-Jumhūriyyah al-Islāmiyyah al-Mūrītāniyyah) as en stoot uun a nuurdwaast faan Aafrika. Uun a nurduast leit Algeerien, uun a uast an süüduast Maali, uun a süüdwaast Seenegal an uun a nuurdwaast at teritoorium faan Waastsahara. At lun hee 3.537.368 lidj (2013). At hoodsteed faan't lun as Nouakchott.

Nuurdwaast-Teritoorien

A Nuurdwaast-Teritoorien (ingelsk Northwest Territories (ˌnɔrθˌwɛstˈtɛrɨtɔriz), fransöösk Territoires du Nord-Ouest) san en teritoorium uun't nuurden faan Kanada.

Plateau-Central (Regiuun uun Burkiina Faaso)

Det Plateau-Central Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région du Plateau-Central [pla.to sɑ̃.tʁal]) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Burkiina Faaso. Uun a nuurduast leit det Centre-Nord Regiuun, uun a süüduast leit det Centre-Est Regiuun, uun a süüdwaast lei dön Centre-Sud an Centre Regiuunen, uun a waast leit det Centre-Ouest Regiuun an uun a nuurdwaast det Nord Regiuun. At regiuun hee 696.372 lidj (2011). At hoodsteed as Ziniaré.

Sambia

Sambia, amtelk Republiik faan Sambia (üüb Ingels: Republic of Zambia [ˈzæmbɪə]), iar Nuurdroodeesien, as en banenstoot uun a süüd faan Aafrika. Uun a waast leit Angoola, uun a nuurdwaast at Demokraatisk Republiik Kongo, uun a nuurduast Tansaniia, uun a uast Malaawi, an uun a süüd lei Namiibia, Botsuana, Simbabwe an Mosambik. At lun hee 13.092.666 lidj (2010). At hoodsteed as Lusaka.

Simbabwe

Simbabwe, amtelk Republiik faan Simbabwe (üüb Shona: Nyika yeZimbabwe; üüb Nuurd-Ndebele: Ilizwe leZimbabwe; üüb Ingels: Republic of Zimbabwe [zɪmˈbɑːbwɪ]; iar Süüdrhoodeesien), as en banenstood uun a süüd faan Aafrika. Uun a süüd leit Süüdaafrika, uun a uast Mosambik, uun a nuurdwaast leit Sambia an uun a süüdwaast leit Botsuana. At wurd Zimbabwe bedüüdet „stianhüsing“ üüb Shona. At lun hee 13.061.239 lidj (2012). At hoodsteed as Harare.

Somaalia

Somaalia [zoˈma:li̯a], amtelk Bundesrepubliik faan Somaalia (üüb Somaali: Soomaaliya an Jamhuuriyadda Federaalka Soomaaliya; üüb Araabsk: الصومال aṣ-Ṣūmāl an جمهورية الصومال الفدرالية Jumhūriyyat aṣ-Ṣūmāl al-Fidirāliyya) as en stoot uun a nuurduast faan Aafrika. Uun a waast leit Äthioopien, uun a nuurdwaast Dschibuuti, uun a nuurd de Golf faan Aaden, uun a uast de Indisk Ootseaan an uun a süüdwaast Keenia. At lun hee 7.114.431 lidj (1987). At hoodsteed as Mogadischu.

Sud-Ouest (Regiuun uun Burkiina Faaso)

Det Sud-Ouest Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région du Sud-Ouest [sy.d‿wɛst]) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Burkiina Faaso. Uun a nuurduast lei dön Boucle du Mouhoun an Centre-Ouest Regiuunen, uun a uast leit Ghaana, uun a süüd at Elfenbianküst, uun a süüdwaast det Cascades Regiuun an uun a nuurdwaast det Hauts-Bassins Regiuun. Det regiuun hee 620.767 lidj (2011). At hoodsteed as Gaoua.

Sudaan

Sudaan, amtelk Republiik faan Sudaan (üüb Ingels: Sudan an Republic of the Sudan; üüb Araabsk: السودان as-Sūdān an جمهورية السودان‎‎ Jumhūriyyat as-Sūdān) as en stood uun a nuurduast faan Aafrika. Uun a uast leit det Ruad Sia, uun a nuurd Ägipten, uun a süüduast lei Ethioopien an Eritrea, uun a süüd leit Süüdsudaan, uun a süüdwaast det Madelaafrikoons Republiik, uun a waast Tschad an uun a nuurdwaast Liibien. At lun hee 30.894.000 lidj (2008). At hoodsteed faan't lun as Chartuum.

Waastgermaans spriaken

A waastgermaans spriaken san en dial faan a germaans spriaken uun Nuurdwaast-Euroopa.

Uun ööder spriaken

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.