Militeer

At militeer (faan latiinsk militaris) san aal a soldooten faan en lun an hör materiool. Jo san för't seekerhaid faan en lun diar, fööraal för't seekerhaid efter bütjen, man dialwiis uk för't seekerhaid efter banen.

Tu't militeer hiar miast ünlik dialen, diar efter hör iinsats ünlik nöömer fu:

  • Lunmäächt (Lunsoldooten)
  • Mariine (Siasoldooten)
  • Loftmäächt (Loftsoldooten)

Sant 2017 jaft at uun Schiisklun uk en ufdialang, diar ham am IT-seekerhaid komert:

  • Cyber- an Informatjuunsrüm (IT-soldooten)
Amrum.pngTekst üüb Öömrang
Number of active troops world map, 2009
Hük lunen hüfol soldooten stel, 2009
1899

1899 wiar det njüügen-an-neegentigst juar faan det 19. juarhunert.

1915

(fe.) 1915 wiar det füftanjst juar faan at 20. juarhunert. At juar begand mä’n Freidai uun de Gregoriaans kalender an mä’n Tüürsdai uun de Juliaans kalender. Det wiar det öler juar faan de Iarst Wäältkrich.(mo.) 1915 wus dåt füftäinst iir foon dåt 20. iirhunert. Et iir beganed ma’n Fraidi önj di Gregoriåånsch Kaläner

Autonoom Regiuun Kurdistaan

At Autonoom Regiuun Kurdistaan (kurdisk ‏هه‌رێمی کوردستان‎‎ Herêma Kurdistan, araabisk ‏إقليم كردستان‎‎ Iqlīm Kurdistān) as en autonoom regiuun uun a Iraak. Hat hää en aanj parlament uun Erbil (Hewlêr), an aanj militeer (Peschmerga).

Cap Arcona (Skep, 1927)

Di Cap Arcona weer en Luksusdamper en dit Flagskep fan di "Hamburg-Südamerika-Linie". Di Damper waar eeđer dit Kap Arkona üp dit Ailön Rügen nēmt. Dit Skep waar ön di 3. Mai 1945 öner Weeter skööten, fif Daagen leeter wiar di Taust Wārelkrich fuarbi. Di Bomben kām fan engelsk Fliigern, en diarfan kām di olermiist fan di ~ 4.600 Mensken ön Buurt om. Nai bi di Cap Arcona lair di Thielbek me 2.800 Mensken, en dānen kām fuar't Miist uk ek muar lewendig fan't Skep.

Engelsk Kiino (Söl)

Dat Engelsk Kiino es en Bechning fan 1953, wat di Engelsk "Bisatsungsmacht" üp't Areaal fan di Militeer-Flugplaats becht heer.

Di Dütsk Bundsweer heer dit ön't Jaar 1961 aurnemen, en bit hentö 1980 kür diar Filmi biluket uur.

Da uur me di Kiinobidreft āphualen, man em kür diarbenen jit wat biluki, wan en Projektor diarhen braacht uur.

Senerk es ön des Bechning, dat diarbenen uk en Büüni me en Orkestergraav diarfuar es.

Sent 2005 uur dat Hüs ek muar binütet, aurdat di Bundsweer fan Söl wechgingen es.

Dat Engelsk Kiino staant sent 2007 öner Teenkstairensjuts

Fliigerhalen 25/28 (Söl)

Hali 25 en 28 sen Fliigerhalen, diar dit Militeer brükt heer fuar eeđer jaar Fliigers en Hüüvskrüüwers tö lukin.

Di Halen uur sent 2005 sa gur üs ek muar nütet.

Ja staan öner Teenkstairensjuts, aurdat dit senerk Bechningen sen.

Flugplaats Hüsem-Schweesing

Di Flugplaats Hüsem-Schweesing es en Forkiirsflugplaats nai bi Hüsem.

Di es fan en Diil fan di Militeer-Flugplaats maaket uuren.

Julius Cäsar

Gaius Iulius Caesar [ˈgaːjʊs ˈjuːlijʊs ˈkae̯sar] (schiisk: Gaius Julius Cäsar; * 13. Jüüle 100 f.Kr. uun Rom; † 15. Maarts 44 f.Kr. uk diar) wiar en röömsken stootsmaan, militeer an skriiwer, di det Röömsk Republiik tu't Röömsk Keiserrik maaget hää.

Klaus Petersen

Dr. Klaus Georg Petersen (* 17. Febrewoore 1922 uun Berlin, † 22. Detsember 2013 uun Uastenfial) wiar loonriad faan di ual kreis Südtondern an leeder di iarst loonriad faan a kreis Nuurdfresklun.

Krais Nuurđfriislön

Di Krais Nuurđfriislön (de. Nordfriesland, nds. Noordfreesland, da. Nordfrisland) es di nuurdermiist Lönkrais uun Dütsklön en di trērstgurtst ön Sleeswig-Holstiin. Hat jeft niin Krais, hur muar Spraaken snaket uur üs ön Nuurđfriislön: Nuurđfriisk, Dütsk, Deensk, Platdütsk en Süđerjütsk. Jer es ön Friedrichstat uk jit Holandsk snaket uuren. Me tö di Regioon Nuurđfriislön jert uk Heliglön, man dit Ailön liit ön di Krais Pinneberg.Sii uk: Nuurđfriislön.

Kreis Nuurdfresklun

Di kreis Nuurdfresklun (sjiisk Nordfriesland, plaatsjiisk Noordfreesland, däänsk Nordfrisland) as di nuurdermiast lunkreis uun Sjiisklun an efter a grate di traad uun Schleswig-Holstian. Uun nään kreis wurd muar spriaken snaaket üs uun Nuurdfresklun: Nuurdfresk, Sjiisk, Däänsk, Plaatsjiisk an Süüdjüütsk. Iar wurd uun Friedrichstääd uk noch Holuns snaaket. Tu't regiuun Nuurdfresklun hiart uk noch Halaglun, man det eilun hiart tu a lunkreis Pinneberg.

Raantem (Söl)

Raantem es sawat üs frēmer fuar di üđer Uast-Tērper fan di Gimiindi Söl, aurdat et ön't süđern Hualevailön liit, wat jerer "Hörnem" nēmt waar.

Man en ken't uk sa biluki, dat di Dik fan Raantem-Beken di Interesen töhop bringt.

Ön't Jaar 2008 es di ual Gimiindi Raantem āpfeelen, aurdat di wat üđers maakit heer üs wat di Iinuuner sair hee.

Teenkstairen (Gimiindi Söl)

Ön di Listi fan di Kultuurteenkstairen ön Sylt-Ost sen ali Teenkstairen āpskrewen, wat ön di Gimiindi Söl tö finj sen.

Di Tērpsnaamen staan diarbi (Ofskrewen: 2007).

Di Skelter mut em uk fan priwaati Teenkstairen maaki (§ 23, Tenkstairengisets fan Sleeswig-Holstiin).

Teenkstairen List

Di Teenkstairen ön List üp Söl staan ön di Listi fan di Teenkstairen ön Sleeswig-Holstiin söner Lübeck.

Di Listi ken bi't Lönsamt fuar Teenkstairen biluket uur.

Teenkstairen Weesterlön

Di Teenkstairen ön Weesterlön üp Söl staan ön di Listi fan di Teenkstairen ön di Gimiindi Söl.

Di Listi es önern ön des Sir tö finj.

The World Factbook

The World Factbook, iar uk CIA World Factbook näämd, woort faan't CIA ütjden. Det as fol mä statistisk dooten auer aal a lunen üüb a welt.

Fööraal gongt det diar am demografii, wiartskap, infrastruktuur, politiik an't militeer. An do san diar noch en hiale rä listen mä ufkörtangen, natjunaalflagen an muar.

Tuiarst kaam det factbook 1962 üs gehiam informatjuun ütj, sant 1971 uk üs öfentelk tugengelk werjuun. Sant 1994 stäänt det factbook uun't näät, an woort arke weg apwerket. A ütjgoowen sant 2000 kön deellooset wurd.

Wyker Dampskeepen-Reederii Föör-Aamrem

Di Wyker Dampskeepen-Reederii (W.D.R.) es en Forkiirsselskep, wat twesken Daagibel, Wyk en Witdün faart sa üs uk fan Witdün aur Hoogi en Lüngnöös hentö Schüttsiel. Üp Föör en Aamrem heer jü uk di Busforkiir.

Uun ööder spriaken

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.