Laguun

En laguun as en weeder, diar gratendials oh hialendaal faan't sia ufdiald as. Det komt föör bi flaak küsten, huar en soonwaal swäärs tu't küst apwääkst, of bi en atol.

Amrum.pngTekst üüb Öömrang
Karavasta
En natüürelk laguun uun Albaanien

Wurd

Det wurd laguun komt faan't itajeensk laguna (strunsia of slober) uf, an det faan't latiinsk lacuna (letj sia, sluat). Bi a Uastsia het det Haff of Bodden of Noor.

Nat

Minsken kön mä laguunen miast ei föl began. Sodenang san jo üs natüürelk wiatlun en wichtagen leewentsrüm för weederfögler, fasker, kraaben an plaanten. Uun Venedig as en laguun bebaud wurden, auer det diar en seekeren huuwen wiar.

Bilen

Venice Lagoon December 9 2001

Laguun faan Venedig

Kara-Bogaz Gol from space, September 1995

Kara-Bogas-Gol, Turkmenistan

Fangataufa

Laguun faan det atol Fangataufa

Sandwichbucht

Sandwichbocht, Namiibia

Angoola

Angoola [aŋˈgo:la], amtelk Republiik faan Angoola (üüb Portugiisisk: Angola [ɐ̃.ˈɡɔ.lɐ] an República de Angola [ʁɛ.ˈpu.βli.kɐ dɨ ɐ̃.ˈɡɔ.lɐ]; üüb Nuurd Mbundu, Süüd Mbundu an Kongo Ngola an Repubilika ya Ngola) as en stoot uun a süüdwaast faan Aafrika. Uun a süüd leit Namiibia, uun a nuurd an uast det Demokraatisk Republiik Kongo, uun a uast Sambia, an uun a waast de Atlantisk Ootseaan. Angoola hee uk en eksklaawe, Cabinda, wat twesken at Republiik Kongo an Demokraatisk Republiik Kongo leit. At lun hee 25.789.024 lidj (2014). At hoodsteed as Luanda.

Angoola/hf

Angoola [aŋˈgo:la], amtlik ju Republiik foon Angoola (uwe Portugiisisk: República de Angola; uwe Nöörd Mbundu, Söö Mbundu än Kongo Ngola) is en staot öön e sööwäst foon Aafrika. Öön e söö lait Namiibia, öön e nöörd än öön e uust ju Demokraatisk Republiik Kongo, öön e uust Sambia, än öön e wäst di Atlantisk Ootseaon. Angoola heet ok en eksklaawe, Cabinda, wat twaske e Republiik Kongo än ju Demokraatisk Republiik Kongo lait. Et löön heet 24.300.000 jude. E häädstää is Luanda.

Atol

En atol as en muar of maner trinj struktur uun't weeder, miast en koralenrab. Maden uun as en laguun. Det wurd komt faan't Dhivehi, det spriak faan a Malediiwen (އަތޮޅު atolhu). Üüb det koralenrab stun en rä faan smääl eilunen, jo het miast Motu, det polyneesk wurd för eilun. Uun det laguun san flooksis noch rester faan en wulkaan tu sen.

Clipperton-Eilun

Vorlage:Infobox Insel/Wartung/Fläche fehltAt Clipperton-Eilun (fransöösk: Île Clipperton of Île de la Passion) leit uun a Pasiifik amanbi 1080 km süüdwaasten faan Mexiko. Hat as en ünbewenet atol an en bütjluns teritoorium faan Frankrik.

Gaza (Prowins)

Det Gaza Prowins (üüb Portugiisk: Província de Gaza [ˈga.zɐ]) as en prowins uun de aafrikoons stoot Mosambik. At prowins leit uun a süüdwaast faan’t lun. Det as efter en swaasi höödling, Gaza, neemd, diar uun a 19. juarhunert lewet. Uun a nuurdwaast leit det Masvingo Prowins faan Simbabwe, uun a nuurd leit det Manica Prowins, uun a uast det Inhambane Prowins, uun a süüd det Maputo Prowins an uun a waast lei dön Limpopo an Mpumalanga Prowinsen faan Süüdaafrika. At prowins hee 1.446.654 lidj (2017). At hoodsteed faan't prowins as Xai-Xai.

Grand-Popo

Wat menst dü?

Grand-Popo (Steed)

Grand-Popo (Komuun)

Grand-Popo Laguun

Grand-Popo (Komuun)

Grand-Popo as ian faan sääks komuunen uun't Mono Department faan Beniin. Diar wene 57.636 minsken.

Uun't süüden faan't komuun leit det Grand-Popo Laguun. Tesken laguun an Atlantik stun faskerhüsang an feerienhüsang üüb en soonwaal.

Det stääd Grand-Popo leit üüb en 25 km lungen strimel lun lik bi a Atlantik.

Grand-Popo Laguun

Det Grand-Popo Laguun as en strunsia uun't süüdwaasten faan Beniin uun't Mono Department. Diar lääpt faan waasten di Mono Struum iin, iar hi ütj uun a Golf faan Guinea uflääpt. Faan uasten lääpt di Kouffo Struum diar iin, wan hi di Ahémé Sia ferläät hää.

Di uastelk dial faan't laguun leit uun't Atlantique Department an het Lagune de Ouidah.

Inhambane (Prowins)

Det Inhambane Prowins (üüb Portugiisk: Província de Inhambane) as en prowins uun de aafrikoons stoot Mosambik. At prowins leit uun a süüduast faan’t lun. Uun a nuurdwaast leit det Manica Prowins, uun a nuurduast det Sofala Prowins an uun a waast det Gaza Prowins. Det hee 1.496.824 lidj (2017). At hoodsteed faan't prowins as Inhambane.

Mono Department (Beniin)

Det Mono Department (üüb Fraansöösk: Département du Mono) as en department uun de aafrikoons stoot Beniin. At department leit uun a süüdwaast faan’t lun. Uun a nuurd leit det Couffo Department, uun a uast det Atlantique Department an uun a waast Toogo. Det hee 497.243 lidj (2013). At hoodsteed as Lokossa.

Mono Struum

Di struum Mono (of uk Monu) as 467 km lung an di lingst struum uun Toogo. Hi hää sin hood uun Beniin an lääpt iin uun't Grand-Popo Laguun föör di Golf faan Guinea.

Poelela Laguun

Det Poelela Laguun as en laguun uun a süüduast faan Aafrika. At laguun leit uun a süüd faan Mosambik, uun det Inhambane Prowins, amanbi 160 km nuurduast faan’t steed Xai-Xai. Det hee en grate faan 65 km² an as madelmiatig 13,7 m jip. En 75 km lungen kanool ferbant a sia mä de Indisk Ootseaan. At muarhaid faan a fasker uun’t laguun san tilapia rendalli an tilapia mossambica.

Toogosia

Di Toogosia (fransöösk Lac Togo) as en 64 km² grat laguun uun't süüden faan Toogo naibi't stääd Aného uun't Regiuun Maritime.

Uun di sia woort fasket am karp, tong, stianbot an ööder fasker.

Naibi as di letjer Vogansia.

Îles Éparses

Îles éparses, det ment ferstreielt eilunen, san en skööl faan eilunen trinjam Madagaskar. Jo hiar tu Frankrik. A miasten lei uun't Struat faan Mosambik. Diar wene man en hunfol wedenskapslidj.

Tuup mä ööder eilunen hiar jo tu a Fransöösk Süüd- an Antarktisregiuunen (TAAF).

Uun ööder spriaken

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.