Kultuur


(mo.) Kultuur as en rüm begrip for åles wat foon da mansche mååged as. Tum biispel waanihäide, toochten, kunst, waasenschap, religjoon, fiilosofii än sport. Mååstens hiirt en kultuur bai en bestamd följk, sü as di nordfrasche spräke en fraschen spräke foon da nordfrasche as. Kultuur as oofting wichti, wilt et am tradisjoon ën waanihäide gungt, huk wichti san for dåt miinschapsgefäil än identitäät.

Sylt2.png Söl'ring


(sö.) "Kultuur" es en Sameluurt fuar alis, wat di Mensken sa maaki. Dit ken wiis: Frinjskep, Taachten, Kunst, Weetenskep, Religioon, Filosofii, Musik of uk Sport en Foriiningen. Aaftinoch uur di Kultuurbigrep fan en bistemet Folk of Lir, wat töhop kum, nemen, sa üs di Nuurdfriisk Spraak me di Lir tö dön heer, wat ön Nuurdfriislön uuni.
Kultuur es wichtig, wan't aur Traditsjoon en Frinlighair giar, wat gur es fuar en Identiteet ön di Regioon. Di forskelig Lir ken en skel hol jaar ain Uurter Instrumente of Teken finj, diartö wat bitödraii.

Bökingharde.png Täkst aw mooringer frasch

Fresk Kultüür

Barok

Di Barok (of uk: at barok) wiar en tidjrüm uun't konsthistoore faan amanbi 1575 bit 1770.

En wichtag kääntiaken faan detdiar konst wiar reegelmiatag furmen an sümetrii.

Diarföör lai at renaissance an diarefter kaam a klasitsismus.

Bruad

Bruad (ualhuuchsjiisk: prôt, faan ualgermaans *brauda-) as en iidj för a miast minsken üüb a welt. Hat woort beegen mä en dii faan grünjen kurn, weeder an do noch en medel, wat di dii apgung läät, t.b. kwegels. Miast wurd grater liawer beegen, diar do tu skiiwen apskäären wurd. Letj liawer san runstüken.

Brükdom

Brükdom es en Uurt fuar Aart en wiis fan di Mensken, wat ön bistemet Plaatsen uuni.Fuar di Identiteet fan jaar Tüs tö weegi, hual ja ön Brüken, Aarten en Wiisen fast.

Ja pleegi di Symbooli diarfan, sa üs Drachten of Daansen en bistemet Brüken sa üs dat "Āpseet" of di Biiki.Senerk di Friisen en di Ailönsfriisen dö fuul fuar jaar Brükdom, en diartö jert uk jaar ual Spraak.

Bundesfersiinstkrüs

Det bundesfersiinstkrüs het amtelk Verdienstorden der Bundesrepublik Deutschland an as daalang di iansagst orden, di faan Sjiisklun ferden woort. Hi as soocht för minsken, diar auer a miaten guds den haa uun a politiik, wedenskap, selskap of kultüür.

Dannebrogorden

Di Dannebrogorden woort uun Denemark för fersiinster am politiik, wedenskap an kultüür ferden.

Egypten

Egypten (araabisk ‏مصر‎ Miṣr, amtelk Araabisk Republiik faan Egypten) as en stoot uun't nuurduasten faan Afrikoo. Det hualeweilun Sinai hiart uk tu Egypten, woort oober al tu Aasien tääld.

Uun Egypten leit a Sueskanaal mä sin grat bedüüdang för a hiale welt.

Det leewent faan 80 miljuun minsken woort bestemet faan a Niil, di san müs uun't Madlunsia hää. Diar as al föör 5000 juar en huuch kultuur bi apwoksen.

Fersiinstorden faan't lun Schleswig-Holstian

Di fersiinstorden faan't lun Schleswig-Holstian as det huuchst ütjtiaknang faan Schleswig-Holstian. Hi as 2008 iinfeerd wurden an liaset det Schleswig-Holstian-Medalje uf.

Hans-Momsen-Pris

Di Hans-Momsen-Pris as di kultuurpris faan a kreis Nuurdfresklun an woort sant 1986 tu persöönelkhaiden ferden, diar jo för a kultuur uun Nuurdfresklun iinsaat haa. Hi as näämd efter Hans Momsen.

Hanse

Hanse (det ment: skööl) het det ferbinjang faan nuurdschiisk kuuplidj faan't 12. bit 17. juarhunert. Jo ging det am seekerhaid üüb hör hanelswaier. A Hanse wiar uk en poliitisken ferbant an hed grat iinflööd üüb't kultuur.

Üs a Hanse apkaam, ferlus a Fresken hör hanelsmäächt auer a Nuurdsia.

Ial (brant)

Ial (faan ualgermaans *ailda = „brant“) as det flam bi en ferbraanang. Diarbi woort waremk an laacht frei. För en ial brükst dü en braanstoof an loft (sürstoof).

Ial tu maagin wiar en graten straal uun a minskelk kultuur sant at jonger ualstiantidj (Jongpaläolithikum).

Juudendoom

Juudendoom (efter griichisk ἰουδαϊσμός ioudaismos, hebreewsk ‏יהדות‎‎jahadut) as det religion an kultuur faan a Juuden.

At jüüdsk religion as det äälst faan a religionen, diar üüb Abraham turag gung. Hat as muar ür 3000 juar ual.

Det grünjlaag as at Tora (Uunwisang, Liar, Gesets). Tuup mä't Nevi’im (Profeeten) an Ketuvim (Skraften) san det a trii dialen faan't Tanach. At Tanach as leederhen faan a Krasten tu't Ual Testament maaget wurden.

En ööder wichtag buk för a Juuden as di Talmud; diar stäänt uun, hü at Tora ütjlaanj wurd skal.

Tu tidj lewe amanbi 15 miljuun Juuden, a miasten uun Israel an a Ferianagt Stooten.

Nordfriisk Instituut

Dat Nuurdfriisk Instituut seet ön Bräist. Hat es 1964 fan di Friisk Menerhair bigent uuren, en dit skul en weetenskepelk fundiaret Stair wiis, hur ali Friisen hengung ken.

Dit diar Instituut es fan nemen ofhengig. Et fo sin Jil fan biiring, di Deensk en di Dütsk Sir.

Onerbäänke

En onerbäänke as en eerdgeist üüb Oomram. Hi wenet uun en grääfhuug. Hi halept bi't hüswerk, oober wal ei sen wurd. Onerbäänkin wel leewen hör aanj jongen jin minskenjongen ferbütje.

Oomram

Oomram as en nuurdfresk eilun. Hat leit uun't süüden faan Sal an uun't waasten faan Fer an hiart tu't Amt Feer-Oomram uun a kreis Nuurdfresklun uun Schleswig-Holstian.

Sjiisk Digitaal Bibleteek

At Sjiisk Digitaal Bibleteek (üüb sjiisk:DDB) as en digitaal bibleteek, huar 30.000 kultuur- an wedenskapsiinrachtangen uun Sjiisklun uun tuupwerke skel. En began as di 31. Marts 2014 maaget wurden, an diar kön al 5,6 miljuun objekten uunwiset wurd.

At DDB skal leederhen uun det europeesk näät Europeana iinbünjen wurd.

Tjabelstünj

Tjabelstünj as as en nuurdfresk raadioprogram, diar uun Kiel maaget woort.

UNESCO

A UNESCO (ingelsk United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization) as det iinrachtang faan a UNO för onerracht, wedenskap an kultuur.

Hat as di 16. Nofember 1945 grünjlaanj wurden an sat uun Paris. Diar werke 195 lunen mä.

A UNESCO as uk för det iinrachten faan weltarewdialen diar. Weltarewdialen uun Nuurdfresklun san di Natjunaalpark Waas an at Biakin.

Öömrang Ferian

Di Öömrang Ferian i.f. as 1974 grünjlaanj wurden an komert ham am't öömrang spriak an kultüür. Sant 1980 as hi uk tustendag för fraagen am natüürskül üüb Oomram, fööraal uun a Öömrang Düner. Uun Neebel onerhäält di ferian det Öömrang Hüs mä't Öömrang Archiif an uun Noorsaarep det natüürsentrum Maritur. Di iarst föörmaan faan a ferian as sant 1974 Jens Quedens.

I.f. ment iindraanj ferian, di Öömrang Ferian as di iansagst ferian uun Sjiisklun, di so ufkört woort.

Uun ööder spriaken

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.