Kritj (geologii)

At kritjtidj, a wedenskapslidj sai man ianfach kritj (faan lat. Cretaceum) as det jongst eerdtidjääler uun't eerdmadelääler (Mesozoikum). Hat begand amanbi föör 145,5 miljuun juaren efter't aanj faan't Jura an hääl ap föör 65,5 miljuun juaren mä di auergung tu't Paläogen, det äälst kirew faan't eerdneitidj (Känozoikum).

Amrum.pngTekst üüb Öömrang
< Jura | K r i t j | Paläogen >
föör 145,5–65,5 miljuun juaren
O2-uundial uun a atmosfeere
(uun't madel)
~ 30 Vol %
(150 % uun feglik tu daalang)
CO2-uundial
(uun't madel)
~ 1700 ppm
(schauersis so föl üs daalang)
Temperatuur üüb a grünj
(uun't madel)
~ 23 °C
(8,5 °C muar üs daalang)
Süsteem Serie Kirew ≈ Ääler (mya)
huuger huuger huuger jonger
Kritj Boowerkritj Maastrichtium 70,6–65,5
Campanium 83,5–70,6
Santonium 85,8–83,5
Coniacium 88,6–85,8
Turonium 93,6–88,6
Cenomanium 99,6–93,6
Onerkritj Albium 112–99,6
Aptium 125–112
Barremium 130–125
Hauterivium 133,9–130
Valanginium 140,2–133,9
Berriasium 145,5–140,2
liager liager liager ääler

Bilen

Meyers b10 s0182a

Ferstianet diarten an plaanten faan't kritjtidj

Credneria triacuminata

Ferstianet bleed

Uun ööder spriaken

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.