Kanada


Kanada (ingelsk an fransöösk: Canada) as en lun uun Nuurd-Ameerikoo. Uun't nuurden leit at Arktisk Sia an Greenlun, uun't süüden an nuurdwaasten a Ferianagt Stooten faan Ameerikoo, uun't waasten a Pasiifik, an uun't uasten a Atlantik. Uun Kanada lewe 34 miljuun minsken, det as plaats 36. üüb a eerd.

Amrum.pngTekst üüb Öömrang
Kanada
Flag faan Kanada
Woopen faan Kanada
Flag Woopen
Woolspröök: A Mari Usque Ad Mare
Amtelk spriak Ingelsk, Fransöösk
Hoodstääd Ottawa
Stootsfurem Parlamentaarisk monarchii
Stootsbaas Elizabeth II, fertreeden faan
Generaalguwernöör David Johnston
Regiarangsbaas Iarst minister Justin Trudeau
Grate 9.984.670 km²
Iinwenern 34.278.406 (2011)
Iinwenern per km² 3,4 Iinwenern per km²
BIP
  • Totaal (PPP)
  • Totaal (Nominaal)
  • BIP/Iinw. (PPP)
  • BIP/Iinw. (Nominaal)
2008
  • $ 1303 Milliarden (plaats 14.)
  • $ 1510 Milliarden (plaats 11.]])
  • $ 39.183 (plaats 14.]])
  • $ 45.428 (plaats 18.]])
HDI 0,888 (plaats 8.)
Münt Kanaadisk Dooler
Suwereeniteet 1982 (formaal)
Natjunaalhümne O Canada
Tidjsoon UTC −3,5 bit −8
Autokääntiaken CDN
TLD .ca
Tilefoonföörwool +1
Laag faan Kanada uun Ameerikoo.
Laag faan Kanada uun Ameerikoo.

Spriaken

Amtelk spriaken:

Spriaken faan a ual iinwenern:

  • Haida spriak
  • Tsimshianic spriaken :
  • Wakash spriaken :
  • Algisk spriaken :
  • Irokesisk spriaken :
  • Siu-Catawba spriaken :
  • Salish spriaken :
Spriaken faan a ual iinwenern No. of speakers mamenspriak hüs spriak
Cree 99,950 78,855 47,190
Uastkanada inuit 35,690 32,010 25,290
Ojibwe 32,460 11,115 11,115
Montagnais-Naskapi (Innu) 11,815 10,970 9,720
Denesuline 11,130 9,750 7,490
Oji-Cree (Anishinini) 12,605 8,480 8,480
Mi’kmaq 8,750 7,365 3,985
Siouan languages (Dakota/Sioux) 6,495 5,585 3,780
Atikamekw 5,645 5,245 4,745
Blackfoot 4,915 3,085 3,085
Tłįchǫ of Dogrib 2,645 2,015 1,110
Algonquin 2,685 1,920 385
Dakelh 2,495 1,560 605
Gitksan 1,575 1,175 320
Tsilhqot’in 1,400 1,070 435
Nuurd-Slavey 1,235 650 650
Süüd-Slavey 2,315 600 600
Malecite 790 535 140
Chipewyan 770 525 125
Inuinnaqtun 580 370 70
Gwich’in 570 355 25
Mohawk 615 290 20
Shuswap 1,650 250 250
Nisga’a 1,090 250 250
Tlingit 175 0 0

Prowinsen an teritoorien

AlbertaBritish ColumbiaManitobaNew Brunswick/Nouveau-BrunswickNeufundland und LabradorNova ScotiaOntarioQuebecPrince Edward IslandPrince Edward IslandSaskatchewanNordwest-TerritorienNunavutYukonNunavutNunavut
Poliitisk koord faan Kanada (dü könst a prowinsen uunklike)
Prowins of
Teritoorium
Hoodstääd Grate
uun km²
Iinwenern
(2006)[2]
Alberta Alberta Edmonton 661.848 3.290.350
British Columbia British Columbia Victoria 944.735 4.113.487
Manitoba Manitoba Winnipeg 553.556 1.148.401
Neufundland an Labrador Neufundland an Labrador St. John’s 405.212 505.469
New Brunswick New Brunswick Fredericton 71.450 729.997
Nova Scotia Nova Scotia Halifax 55.284 913.462
Ontario Ontario Toronto 1.076.395 12.160.282
Prince Edward Eilun Prince Edward Eilun Charlottetown 5.660 135.851
Quebec Quebec Québec 1.542.056 7.546.131
Saskatchewan Saskatchewan Regina 651.036 968.157
Nuurdwaast-Teritoorien Nuurdwaast-Teritoorien Yellowknife 1.346.106 41.464
Nunavut Nunavut Iqaluit 2.093.190 29.474
Yukon Yukon Whitehorse 482.443 30.372

Politiik

Kanada as sant 1949 lasmaat faan NATO.

Futnuuten

  1. Aboriginal languages, Statistics Canada, 2009-10-05
  2. [1] – Statistics Canada, Volkszählung 2006
Alberta

Alberta [ælˈbɝtə] as en prowins uun't waasten faan Kanada. Uun Alberta gongt det fäänlun faan Madelkanada auer tu a berger faan a Rocky Mountains uun't waasten.

China

Sina as en lönj önj Asien. Deer booge amenbai 1,3 miliard mansche än as deerma dåt inboogerrikste lönj aw e jard. Eefter Ruslönj, Feriind Stoote än Kanada as China dåt fiirdgrutste lönj. Jü politiik önj China heed bloot iinj partai, dåt as jü kommunistische partai.

Fransöösk spriak

At Fransöösk (aanj nööm (le) français [(lə) fʁɑ̃ˈsɛ]) as en romaansk spriak an hiart sodenang tu't indogermaans. Hat as nai mä't italjeensk, rätoromaansk, spoonsk, katalaansk, portugiisk an rumeensk.

Ingels

At Ingels (üüb Ingels English) as en waastgermaans spriik, wat faan amanbi 380 miljuunen mensken snaaket wurt, fööraal uun at ferianigt köningrik, a ferianigt stooten faan Ameerika, Kanada, Nei-Sialun, Irlun, Australien an a süüd faan Aafrika.

Ingelsk spriak

At ingelsk spriak (üüb ingelsk:English [ˈɪŋɡlɪʃ]) hiart tuup mä't Sjiisk, Holuns, Plaatsjiisk, Afrikaans an Fresk tu a waastgermaans spriaken.

Manitoba

Manitoba [mænɪˈtoʊbə] as en prowins uun Kanada. Di nööm komt faan det Cree-wurd „Manitou bou“ („huar't naar woort för di grat geist“) an det ment di grat Manitoba-Sia, diar uun a maden man ään kilomeeter briad as.

Neufundland an Labrador

Neufundland an Labrador (ingelsk Newfoundland and Labrador, fransöösk Terre-Neuve-et-Labrador) as en prowins uun't uasten faan Kanada an leit bi a Atlantik.

New Brunswick

New Brunswick (ingelsk) of Nouveau-Brunswick (fransöösk), det ment Nei Braunschweig, as det iansagst prowins uun Kanada, diar amtelk tauspriakag as.

Nova Scotia

Nova Scotia (lat. för Nei Skotlun, fransöösk Nouvelle-Écosse skots geelik Alba Nuadh) as en prowins uun't uasten faan Kanada bi a Atlantik. Di gratst dial as det hualeweilun mä di salew nööm.

Nunavut

Nunavut (uun't spriak faan a Inuit: ᓄᓇᕗᑦ, det ment „Üüs lun“) as en teritoorium uun't nuurden faan Kanada.

Nuurd-Ameerikoo

Nuurd-Ameerikoo as di nuurdelk dial faan Ameerikoo, uun't nuurden leit at Arktisk Sia, uun't uasten a Atlantik, uun't waasten a Pasiifik an uun't süüden a Kariibik.

At as di traadgratst weltdial faan a eerd, an as tuup mä Greenlun, Madel-Ameerikoo an a eilunen uun a Kariibik 24.930.000 km² grat.

Nuurd-Atapaskisk spriaken

Nuurd-Atapaskisk spriaken san en twiig faan a atapaskisk spriaken uun a Feriand Stooten faan Ameerikoo an Kanada.

Diar hiar amanbi 31 spriaken tu, an 4.000 (±) minsken snaake ian diarfaan üs mamenspriak.

Nuurdwaast-Teritoorien

A Nuurdwaast-Teritoorien (ingelsk Northwest Territories (ˌnɔrθˌwɛstˈtɛrɨtɔriz), fransöösk Territoires du Nord-Ouest) san en teritoorium uun't nuurden faan Kanada.

Ontario

Ontario [ɒnˈtɛɹi.oʊ] as en prowins uun Kanada. Det as det prowins, huar a miast minsken lewe. Uun Ontario leit uk Toronto, det hoodstääd faan Kanada.

Pariis

Pariis (fransöösk [paˈʁi]) as en department an det hoodstääd faan Frankrik an uk faan det regiuun Île-de-France. Hat woort diald faan di struum Seine tu en nuurdelken dial (Rive Droite, „rochter ääg“) an en süüdelken (Rive Gauche, „lachter ääg“). Diar wene muar üs 2,2 miljuun minsken; uun det regiuun 12,5 miljuunen.

Prince Edward Eilun

Prince Edward Eilun (ingelsk: ˌprɪnsˌʔɛdwɚdˈʔaɪlɨnd; fransöösk: Île-du-Prince-Édouard; Micmac: Epekwitk of Abegweit; kurt PEI of P.E.I.) as en eilun uun a Atlantik. An do as't uk en prowins uun't uasten faan Kanada.

Saskatchewan

Saskatchewan [səsˈkɛtʃivn̩] (ingelsk sæsˈkætʃɨwɑːn) as en prowins uun a maden faan Kanada. Di nööm komt faan a Saskatchewan River, di uun Cree-spriak Kisiskatchewani Sipi het.

Virtual International Authority File

At Virtual International Authority File (VIAF) as en dootenbeenk för persuunendooten. Hat as en kooperatjuun faan flook natjunaalbibleteeken an woort faan't Online Computer Library Center (OCLC) bedrewen. Det projekt as 2003 faan't Sjiisk Natjunaalbibleteek an det amerikoonsk Library of Congress üüb a bian steld wurden an werket sant 2012.

Yukon (Teritoorium)

Yukon as en prowins uun't nuurdwaasten faan Kanada. Di nööm komt faan a Yukon River, det ment „grat struum“. Uun't waasten leit Alaska, det hiart oober tu a Ferianagt Stooten. An uun't nuurden leit at Arktisk Sia.

Uun ööder spriaken

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.