Jüüle

Jüüle as de sööwenst muun faan at juar uun a gregoriaans kalender. Hi hee 31 daar. A nööm faan a muun komt ütj at latiinsk (mensis) Iulius. Hi as efter de rööms stootsmaan Julius Caesar neemd. Üüb Mooring het a muun Foodermoune.

Jüüle as de naist muun faan de meteoroloogisk somer uun a nuurdhualewkuugel. Uun a süüdhualewkuugel as Jüüle de naist muun faan wonter.

Foehr.svg Tekst üüb Fering

Luke Uk

  • Bejewenhaiden uun a Jüüle
2013

(fe.) 2013 wiar det tretanjst juar faan at 21. juarhunert. At juar begand mä’n Teisdai.(mo.) 2013 wus dåt tratäinst iir foon dåt 21. iirhunert. Et iir beganed ma’n Täisdi.(sö.) 2013 wiar dit trötainst Jaar fan dit 21. Jaarhön’ert. Dit Jaar bigent me en Tiisdai.

2016

(fe.) 2016 wiar det seekstanjst juar faan at 21. juarhunert. At juar wiar en skregeljuar an begand mä’n Freidai.(mo.) 2016 wus dåt seekstäinst iir foon dåt 21. iirhunert. Et iir beganed ma’n Fraidi.(sö.) 2016 wiar dit sokstainst Jaar fan dit 21. Jaarhön’ert. Dit Jaar bigent me en Friidai.

April

April as de fjuard muun faan at juar uun a gregoriaans kalender. Hi hee 30 daar. A nööm faan a muun komt ütj at latiinsk (mensis) Aprilis. Üüb Mooring het a muun Gjarsmoune.April as de naist muun faan de meteoroloogisk wos uun a nuurdhualewkuugel. Uun a süüdhualewkuugel as April de naist muun faan harewst.

Armeensk kalender

Di armeensk kalender begant uun't juar 552 efter Krast. Diar hää ham det armeensk apostoolisk sark faan't röömsk sark ufliaset. Di iarst dai as di 11. Jüüle 552.

August

August as de aachst muun faan at juar uun a gregoriaans kalender. Hi hee 31 daar. A nööm faan a muun komt ütj at latiinsk (mensis) Augustus. Hi as efter de rööms keiser Augustus neemd. Üüb Mooring het a muun Beeridmoune.

August as de traad an letst muun faan de meteoroloogisk somer uun a nuurdhualewkuugel. Uun a süüdhualewkuugel as August de traad an letst muun faan wonter.

Etiopisk kalender

Di Etiopisk kalender as di kalender, di uun Etiopien brükt woort.

Febrewoore

Febrewoore as de naist muun faan at juar uun a gregoriaans kalender. Hi hee uun gemianjuaren 28 daar an uun skregeljuaren 29 daar. A nööm faan a muun komt ütj at latiinsk (mensis) Februarius. Üüb Mooring het a muun Biikenmoune.Febrewoore as de traad an letst muun faan de meteoroloogisk wonter uun a nuurdhualewkuugel. Uun a süüdhualewkuugel as Febrewoore de traad an letst muun faan somer.

Hebreewsk kalender

Di hebreewsk kalender (hebr. הלוח העברי ha-lu'ach ha-iwri) racht ham efter a muuner. Efter twaalew muuner (~354 daar) as oober noch nian juar am, diaram jaft at skregeljuaren mä 13 muuner (~384 daar). So woort di kalender weder uunpaaset tu't sanjuar (~365,25 daar).

At hebreewsk juar begant uun a harewst mä di muun Tischri, auer efter a gluuw faan a Juuden a minsken uun a harewst skeeben wurden san. Det as oober likes a sööwenst muun, an ei a iarst Nisan. Di iarst muun as di muun, huar a Juuden faan Egypten ütjtoog, am en nei aran tu schüken. An auer a welt uun't juar 3761 f.Kr. skeeben wurden as, begant uk di kalender uun det juar.

A nöömer föör a muuner kam faan't aramäisk spriak.

Janewoore

Janewoore as de iarst muun faan at juar uun a gregoriaans kalender. Hi hee 31 daar. A nööm faan a muun komt ütj at latiinsk (mensis) Iānuārius. Hi as neemd efter a röömsk god Ianus. Üüb Mooring het a muun Ismoune.Janewoore as de naist muun faan de meteoroloogisk wonter uun a nuurdhualewkuugel. Uun a süüdhualewkuugel as Febrewoore de naist muun faan somer.

Jüüne

Jüüne as de seekst muun faan at juar uun a gregoriaans kalender. Hi hee 30 daar. A nööm faan a muun komt ütj at latiinsk (mensis) Iunius. Üüb Mooring het a muun Samermoune.Jüüne as de iarst muun faan de meteoroloogisk somer uun a nuurdhualewkuugel. Uun a süüdhualewkuugel as Jüüne de iarst muun faan wonter. At somersankiar as uun deheer muun uun a nuurdhualewkuugel an at wontersankiar uun a süüdhualewkuugel.

Marts

Marts as de traad muun faan at juar uun a gregoriaans kalender. Hi hee 31 daar. A nööm faan a muun komt ütj at latiinsk (mensis) Martius. Üüb Mooring het a muun Uursmoune.Marts as de iarst muun faan de meteoroloogisk wos uun a nuurdhualewkuugel. Uun a süüdhualewkuugel as Marts de iarst muun faan harewst. A wosponkt as uun deheer muun uun a nuurdhualewkuugel an a harewstponkt uun a süüdhualewkuugel.

Mei

Mei as de füft muun faan at juar uun a gregoriaans kalender. Hi hee 31 daar. A nööm faan a muun komt ütj at latiinsk (mensis) Maius. Üüb Mooring het a muun Krölemoune.Mei as de traad an letst muun faan de meteoroloogisk wos uun a nuurdhualewkuugel. Uun a süüdhualewkuugel as Mei de traad an letst muun faan harewst.

Monteneegro

Monteneegro (serbokroatisk Црна Гора/Crna Gora ['t͡sr̩naː 'ɡɔra], albaansk Mali i Zi) as en lun bi a Aadria uun Süüduasteuroopa. Trinjam lei Kroaatien, Bosnien an Herzegowina, Serbien, Kosovo an Albaanien.

Monteneegro hää 90 juar tu Jugoslawien hiard an as sant a 3. Jüüne 2006 weder suwereen.

Oktuuber

Oktuuber as de tjiinst muun faan at juar uun a gregoriaans kalender. Hi hee 31 daar. A nööm faan a muun komt ütj at latiinsk (mensis) October. Uun a rööms kalender wiar Oktuuber de aachst muun, auer dat at juar uun Marts uun de röömsk kalender begand. Octo as det latiinsk wurd för aacht. Üüb Mooring het a muun Stormmoune.Oktuuber as de naist muun faan de meteoroloogisk harewst uun a nuurdhualewkuugel. Uun a süüdhualewkuugel as Oktuuber de naist muun faan wos.

Ruslun

Ruslun (rüsk Россия [rɐˈsʲijə] ütjspriak, amskrewen Rossija), eegentelk at Rüsk Föderatjuun as en föderatiiwen stoot uun't nuurduastelk Euraasien an det gratst lun üüb a eerd. Faan jo ~144 miljuun minsken lewe 104 miljuunen uun di europeesk dial an bluas 40 miljuunen uun di föl grater asiaatisk dial.

Schineesk kalender

Di sjineesk kalender woort daalang uun Sjiina uk "büürenkalender" näämd. Hi wiar di amtelk kalender, üs Sjiina noch en keiserrik wiar. Hi as en ferbinjang faan en muun- an en sankalender. Hi begant uun't juar 2697 f.Kr..

September

September as de njüügenst muun faan at juar uun a gregoriaans kalender. Hi hee 30 daar. A nööm faan a muun komt ütj at latiinsk (mensis) September. Uun a rööms kalender wiar September de sööwenst muun, auer dat at juar uun Marts uun de röömsk kalender begand. Septem as det latiinsk wurd för sööwen. Üüb Mooring het a muun Härfstmoune.September as de iarst muun faan de meteoroloogisk harewst uun a nuurdhualewkuugel. Uun a süüdhualewkuugel as September de iarst muun faan wos. A harewstponkt as uun deheer muun uun a nuurdhualewkuugel an a wosponkt uun a süüdhualewkuugel.

Süüdsudaan

A Süüdsudaan (ingelsk South Sudan, amtelk Republic of South Sudan (RoSS); schiisk Republik Südsudan) as en stoot uun Afrikoo. Hi as a 9. Jüüle 2011 suwereen wurden faan a Sudaan;

Venezuela

Venezuela as en lun uun Süüd-Ameerikoo bi a küst faan a Kariibik. Naiberlunen san Brasiilien, Kolumbien an Guyana.

Uun ööder spriaken

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.