Hanel

Hanel as det bütjin faan waaren. Tuiarst haa a minsken stak am stak bütjet, ferlicht ian knif för tau skaier. Leeder as det bütjin ufliaset wurden faan kuupin an ferkuupin, det ging oober iarst, üs det jil apkaam.

Wiki letter w.svg
Di artiikel as/es en stomp
(mo.) Di artiikel „Hanel“ as nuch en lait knååp. Wan dü mör ouert temaa wiist, schriw dåt iinjfåch deertu!
(öö.) Di artiikel „Hanel“ as man noch en betj knaap. Wan Dü muar auer det teemoo sai könst, skriiw't man ianfach diartu!
(sö.) Di Artiikel „Hanel“ es jit en bet kuurt. Wan Dü wat weetst, wat jir waant, wiis sa gur en skriif dit diartö!
Amrum.pngTekst üüb Öömrang
Wojciech Gerson - Gdańsk in the XVII century
Hanel in Danzig

Enkelt artiikler diartu

Asger Juul Linding Lindinger

Asger Juul Linding Lindinger (Beren Fridai, di 13. Oktoober 1916 ön Esbjerg/DK, Storewen Mondai, di 20. September 1999 ön Skodsborg/DK) wiar en deenski Skepsreeder, Generalkonsul, Forfater en Politiker.

Hi braacht ön't Jaar 1963 di Föriskepslinie Röm-Söl' üs Rømø-Sild Færgerii A/S ön Havneby üp Röm ön di Gang.

Bronsetidj

At bronsetidj as en tidjääler, huar a minsken metal ütj bronse maaget haa. Det wiar a juaren 2200 f.Kr. bit 800 f.Kr. an sodenang di auergung faan't stiantidj tu't iisentidj.

Deenemark

Deenemark es en Staat, wat twesken't Skandinaawisk Hualevailön en Mereleuroopa liit.

Fresken (fulk)

A Fresken san en fulk, diar bi at Nuurdsiaküst faan Schiisklun an a Neederlunen lewet. Uun bias lunen san's üs en manertaal gudkäänd. En germaans fulk (latiinsk Frisii of griichisk Φρείσιοι) as al sant ualang tidjen bekäänd.

Guinea-Bissau

Guinea-Bissau [ɡiˈneːa bɪˈsaʊ̯], amtelk Republiik faan Guinea-Bissau (üüb Portugiisk: Guiné-Bissau [ɡiˈnɛ biˈsau] an República da Guiné-Bissau [ʁeˈpublikɐ dɐ ɡiˈnɛ biˈsaw]) as en stoot uun a waast faan Aafrika. Uun a nuurd leit Seenegal, uun a uast an süüd Guinea. At lun hee 1.520.830 lidj (2009). At hoodsteed as Bissau.

Gul

Gul ((mo.) gölj, komt faan indogermaans ghel: güül) as en cheemisk element mä det tiaken Au (faan lat. Aurum: „det gul“) an det atoomnumer 79. Hat as en auergungsmetal. Gul stäänt mä kööber an salwer uun det skööl 11 faan a elementen; det san a "müntmetalen".

Haithabu

p1Haithabu (ualnuurdisk: Heiðabýr, det komt faan heiðr ‚hias‘ an býr ‚büürsteed‘, öömrang: Hiasbüür) wiar en bedüüden siidlang faan däansk wikingern of sweedsk warägern. Diar wiar en wichtagen huuwen för di hanel tesken Skandinaawien, at Baltikum an at Nuurdsia-regiuun.

Det siidlang leit uun't gemeen Busdorf bi Schleswig. Tuup mä't Danewerk as Haithabu det bedüüdenst ual seenksteed uun Schleswig-Holstian.

Uun't juar 2018 as Haithabu en UNESCO weltkultuurarewdial wurden.

Hanse

Hanse (det ment: skööl) het det ferbinjang faan nuurdschiisk kuuplidj faan't 12. bit 17. juarhunert. Jo ging det am seekerhaid üüb hör hanelswaier. A Hanse wiar uk en poliitisken ferbant an hed grat iinflööd üüb't kultuur.

Üs a Hanse apkaam, ferlus a Fresken hör hanelsmäächt auer a Nuurdsia.

Hoodsidj-fering-ual

9,207 artiikler jaft at al uun't Nordfriisk Wikipedia.

45 Kategoriin jaft at uun't Nordfriisk Wikipedia.

Öler Wikimedia Projekten

Hoodsidj-öömrang-ual

9,178 artiikler jaft at al uun't Nordfriisk Wikipedia.

45 Kategoriien jaft at uun't Nordfriisk Wikipedia.

Ööder Wikimedia Projekten

Hoonwerk

Hoonwerk (det wurd as en auersaatang faan't latiinsk opus manuum of griichisk χειρουργία cheirurgía) as det maagin faan besteld waaren. Diarjin stäänt a industrii, diar waaren uun grat staktaalen maaget, an jo do auer a hanel ferkääft.

Kääntiaken faan't hoonwerk as, dat di hoonwerker di gratst dial faan't werk salew maaget.

Hoker en hoonwerk liard hää, as en gesel. En gesel, di en bedriif feer wal, skal en määsterpreew maage.

Jil

Jil woort brükt, am hanel tu bedriiwen.

Nimesulid

Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden

Nimesulid (uun a hanel üs: Aulin (CH), uun Sjiisklun ei tuläät) as en medesiin jin fiiber, piin an sünjen steeden.

Rum

Rum as en sprit an woort faan sokerraid maaget.

Rum woort fööraal uun a Kariibik, uun Madel- an Süüdameerikoo, man uk üüb a Philippiinen, uun Austraalien, Madagaskar, Mauritius, Indien, Réunion, a Kanaaren an Kapwerden maaget.

Uun Nuurdschiisklun as rum al loong bekäänd, auer a däänsk Waastindien-floot al uun't 18. juarhunert diar hanel mä drääw an hör wichtagst huuwen wiar Flensborag.

Röömsk Rik

At Röömsk Rik (latiinsk Imperium Romanum, uk Senatus Populusque Romanus (S.P.Q.R.), det ment: di senaat an at fulk faan Rom) wiar iarst en könangrik, leeder en republiik an naam tidjwiis grat dialen faan Euroopa iin.

Sjip

Dat Uurt Sjip uur fuar dat Hüssjip (Ovis orientalis aries) brükt.

Hat es en domestitsiareti Aart fan't Mufflon, wat en wildi Sjip es.

Dat Sjip jert tö di Tetjidiirter.

Skol

Di Skol (Pleuronectes platessa), uk Bot nēmt, jert tö di Platfeski.

UN/LOCODE

UN/LOCODE as det ingelsk ufkörtang för United Nations Code for Trade and Transport Locations.

Det as en internatjunaalen code för stääden, huuwner of fluuchplaatsen, diar en grat bedüüdang för hanel an ferkiar haa. Diar jaft at sowat 42.000 iindracher för.

Wiartskap

Uun a wiartskap gongt det am't maagin, ferkuupin an ferbrüken faan dingen an siinsten. An sodenang dreit ham ales am't fersurgin faan a minsken.

Iar haa a minsken fööraal för jo salew suragt. Daalang as det werk apdiald an a minsken fu jil för hör werk, so dat jo diar det mä kuupe kön, wat jo ei salew maage.

Uun ööder spriaken

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.