Euro

Di Euro (tiaken: €; code: EUR) as sant di 01. Janewoore 2002 det amtelk münt faan a Eurozone: Det san uuntesken 19 faan jo 28 lasmootstooten faan't Europeesk Union (stant:2015).

Amrum.pngTekst üüb Öömrang
Euro

Jilskiiner an jilstaken

Stoot: Andora Andora

Belgien Belgien
Sjiisklun Sjiisklun
Eestlun Eestlun
Finlun Finlun
Frankrik Frankrik
Griichenlun Griichenlun
Irlun Irlun
Itaalien Itaalien
Kosovo Kosovo¹
Letlun Letlun
Litauen Litauen
Luksemborag Luksemborag
Malta Malta
Monako Monako²
Monteneegro Monteneegro¹
Neederlunen Neederlunen
Uastenrik Uastenrik
Portugal Portugal
San Marino San Marino²
Slowakei Slowakei
Sloweenien Sloweenien
Spoonien Spoonien
Watikaanstääd Watikaanstääd²
Zypern Zypern

¹ „pasiif“ Eurobrükern
² Eurobrükern mä aanj Euro-jilstaken

Iindialang: 100 Cent
ISO-4217-Code: EUR
Ufkörtang:
Wakselkurs:
(20. Nofember 2019)

1 EUR = 1,0977 CHF
(SNB-Onergrens 1,20 apheewen)
1 CHF = 0,911 EUR

1 EUR = 0,85715 GBP
1 EUR = 119,96 JPY
1 EUR = 1,1059 USD

Lasmootstooten

European union emu map de
Eurozone 2014

Uastenrik, Belgien, Estlun, Finlun, Frankrik, Griichenlun, Irlun, Itaalien, Letlun, Litauen, Luksemborag, Malta, a Neederlunen, Portugal, a Slowakei, Sloweenien, Spoonien, Sjiisklun an Zypern.
Andorra, Monaco, San Marino an Watikaanstääd.

Kosovo an Montenegro brük di Euro pasiif. Det ment, jodiar lunen brük ofisiel di Euro, san oober ei lasmoot faan a EU.

Denemark hää en münt mä en fäästen wakselkurs jinauer di Euro.

Jilstaken an skiiner

Ään Euro bestäänt ütj 100 Cent. Diar san jilstaken mä 1, 2, 5, 10, 20 an 50 Cent an mä 1 of 2 Euro. Jilskiiner jaft at mä 5, 10, 20, 50, 100, 200 än 500 Euro. A jilstaken haa en koord mä Waasteuroopa üüb a föörsidj, bääftüüb hää arke lun sin aanj bil.

Luke uk diar

Münten faan flook lunen

Uun ööder spriaken

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.