Brasiilien


Brasiilien as efter grate an iinwenertaal at fiftgratst lun üüb a eerd an mä 195 miljuun iinwenern det gratst lun uun Süüd-Ameerikoo, huar't mä 47% knaap a heleft faan iinnamt. A naiberlunen san Fransöösk-Guayana, Suriname, Guyana, Venezuela, Kolumbien, Peru, Bolivien, Paraguay, Argentinien an Uruguay. Uun't uasten leit a Atlantik.

Amrum.pngTekst üüb Öömrang
República Federativa do Brasil

Fööderatiif Republiik faan Brasiilien

Flagge Brasiliens
Wappen Brasiliens
Flag Woopen
Woolspröök: Ordem e Progresso

(portugiisk: „Bi a rä an fööruunkem“)

Amtelk spriak Portugiisk
Hoodstääd Brasília
Stootsfurem Presidentiel Regiarang
Stootsbaas an Regiarangsbaas President Michel Temer
Grate 8.514.215 km²
Iinwenern 195 miljuunen (Fulkstäälang 2010)
Iinwenern per km² 22,4 Iinwenern per km²
BIP
  • Total (PPP)
  • Total (Nominal)
  • BIP/Einw. (PPP)
  • BIP/Einw. (Nominal)
2008
  • $ 3.111 miljarden (plaats 9)
  • $ 3.145 miljarden (plaats 10)
  • $ 10.514 (plaats 76)
  • $ 8.220 (plaats 61)
HDI 0,813 (plaats 75)
Münt Brasiliaans Real
Suwereeniteet faan Portugal, 1822 ütjrepen, 1825 gudkäänd
Natjunaalhümne Hino Nacional Brasileiro
Tidjsoon UTC-4 Brazil Western standardtidj (BWST)

UTC-3 Brazilia Time (BRT) standardtidj an Brazil Western somertidj (BWDT)
UTC-2 Brazil Eastern standardtidj (BEST) an Brazilia somertidj (BRST)

Autokääntiaken BR
TLD .br
Tilefoonföörwool +55
Laag faan Brasiilien uun Süüd-Ameerikoo
Laag faan Brasiilien uun Süüd-Ameerikoo
Brasilien topo

Regiuunen an stooten

Brazil, administrative divisions (regions+states) - de - colored
Bundes­stoot Hood­stääd Iin­wenern
2010[1]
Grate
uun km²
Gemee­nen[2] Regiuun
Rondônia Rondônia Porto Velho 1.562.409 238.512,8 52 Nuurd
Acre (Bundesstaat) Acre Rio Branco 733.559 153.149,9 22 Nuurd
Amazonas (Brasilien) Amazonas Manaus 3.483.985 1.577.820,2 62 Nuurd
Roraima Roraima Boa Vista 450.479 225.116,2 15 Nuurd
Pará Pará Belém 7.581.051 1.253.164,5 143 Nuurd
Amapá Amapá Macapá 669.526 143.453,7 16 Nuurd
Tocantins Tocantins Palmas 1.383.445 277.620,9 139 Nuurd
Maranhão Maranhão São Luís 6.574.789 331.983,3 217 Nuurduast
Piauí Piauí Teresina 3.118.360 252.378,6 224 Nuurduast
Ceará Ceará Fortaleza 8.452.381 146.348,3 184 Nuurduast
Rio Grande do Norte Rio Grande do Norte Natal 3.168.027 53.806,8 167 Nuurduast
Paraíba Paraíba João Pessoa 3.766.528 56.489,8 223 Nuurduast
Pernambuco Pernambuco Recife 8.796.448 98.937,8 185 Nuurduast
Alagoas Alagoas Maceió 3.120.494 27.767,7 102 Nuurduast
Sergipe Sergipe Aracaju 2.068.017 22.050,3 75 Nuurduast
Bahia Bahia Salvador da Bahia 14.016.906 567.295,5 417 Nuurduast
Minas Gerais Minas Gerais Belo Horizonte 19.597.330 588.383,6 853 Süüduast
Espírito Santo Espírito Santo Vitória 3.514.952 46.184,1 78 Süüduast
Rio de Janeiro (Bundesstaat) Rio de Janeiro Rio de Janeiro 15.989.929 43.909,7 92 Süüduast
São Paulo (Bundesstaat) São Paulo São Paulo 41.262.199 248.808,8 645 Süüduast
Paraná Paraná Curitiba 10.444.526 199.709,1 399 Süüd
Santa Catarina Santa Catarina Florianópolis 6.248.436 95.442,9 293 Süüd
Rio Grande do Sul Rio Grande do Sul Porto Alegre 10.693.929 281.370,0 496 Süüd
Mato Grosso do Sul Mato Grosso do Sul Campo Grande 2.449.024 358.158,7 78 Madelwaast
Mato Grosso Mato Grosso Cuiabá 3.035.122 906.806,9 141 Madelwaast
Goiás Goiás Goiânia 6.003.788 340.086,7 246 Madelwaast
Distrito Federal do Brasil Distrito Federal do Brasil Brasília 2.570.160 5.789,2 1 Madelwaast

Futnuuten

  1. Fulkstäälang di 1. Aug. 2010 (PDF; 74 kB) Instituto Brasileiro de Geografia e Estatística, ufrepen di 22. September 2013.
  2. Fulkstäälang faan a 1. Aug. 2010 (PDF; 55 kB) Instituto Brasileiro de Geografia e Estatística, ufrepen di 22. September 2013.
South America (orthographic projection)
Argentiinien

Argentiinien as en lun uun Süüd-Ameerikoo.

Boliiwien

Boliiwien as en lun uun Süüd-Ameerikoo.

Chiile

Chiile as en lun uun Süüd-Ameerikoo.

Comarca

Comarca (spoonsk an katalaans) as en betiaknang för en ferwaltangsianhaid. Hat woort dialwiis uun Spoonien, Süüdfrankrik, Portugal, Panama an Brasiilien brükt.

En Comarca as amanbi so grat üs en lunkreis uun Sjiisklun. Uun det wurd steget di ütjdruk mark, di am uk uun Sjiisklun käänt uun Gemarkung.

Ekwadoor

Ekwadoor as en lun uun't nuurdwaasten faan Süüd-Ameerikoo tesken Kolumbien an Peruu an hää amanbi 14 miljuun iinwenern. Di nööm hää Ekwadoor efter a ekwaator, di troch det lun lääpt. Uun't waasten leit a Pasiifik. 1000 km faan a küst lei a Galapagos-eilunen.

Fransöösk-Guayana

Fransöösk-Guayana, (fransöösk Guyane [gɥiˌjan]), as en bütjluns département an en regiuun faan Frankrik. Hat leit uun't nuurden faan Süüdameerikoo bi a Atlantik tesken Brasiilien und Suurinam.

Fransöösk-Guayana as en folwäärdagen dial faan Frankrik an sodenang uk dial faan a EU an NATO. Münt as di Euro.

Guyaana

Guyaana as en lun uun Süüd-Ameerikoo. Naiberlunen san Brasiilien, Venezuela an Suurinam. Guyaana leit bi a Atlantik.

Japoonsk spriak

Japoonsk (jap. 日本語、にほんご、にっぽんご nihongo, nippongo) as det amtsspriak faan Jaapan an woort faan 99% faan a iinwenern snaaket. Uk uun Brasiilien an a USA san bedüüden taalen faan spreegern.

Kolumbien

Kolumbien as en republiik uun't nuurden faan Süüd-Ameerikoo. Det lun leit bi a Pasiifik an bi a Kariibik. Di nööm hää't efter Christoph Kolumbus. Naiberlunen san Panama, Venezuela, Brasiilien, Peruu an Ekwadoor.

Maipuurisk

A Arawak spriaken san en spriakfamile uun Süüdameerikoo an a Kariibik. Det eegentelk Arawak as man ian faan amanbi 60 spriaken uun det spriakfamile, man hat hää det famile a nööm den. Am det ei trochenööder tu bringen, snaaket am daalang faan Maipuurisk, wan am det hialer spriakfamile ment.

Paraguay

Paraguay as en banenstoot uun Süüd-Ameerikoo. Uun't uasten leit Brasilien, uun't süüden an waasten leit Argentinien an uun't nuurden Boliiwien.

Pariis

Pariis (fransöösk [paˈʁi]) as en department an det hoodstääd faan Frankrik an uk faan det regiuun Île-de-France. Hat woort diald faan di struum Seine tu en nuurdelken dial (Rive Droite, „rochter ääg“) an en süüdelken (Rive Gauche, „lachter ääg“). Diar wene muar üs 2,2 miljuun minsken; uun det regiuun 12,5 miljuunen.

Peruu

Peruu as en lun uun't waasten faan Süüd-Ameerikoo. Uun't nuurden lei Ecuador an Kolumbien, uun't uasten leit Brasilien, uun't süüduasten Boliiwien, uun't süüden Chile an uun't waasten a Pasiifik.

Portugiisk spriak

Portugiisk (portugiisk: português) as en romaansk spriak an hiart tu't indogermaans.

Tuup mä spoonsk, galicisk an katalaansk hiart portugiisk tu't iberoromaansk.

Rio de Janeiro

Rio de Janeiro [ˌxiudʒiʒaˈnei̯ɾu] as det öödergratst stääd uun Brasiilien an hoodstääd faan di bundesstoot, di uk so het. Uun det stääd wene amanbi 6,3 miljuun minsken (2010). Det metropoolregiuun hää 11,9 miljuun iinwenern (2010).

Suurinam

Suurinam as en lun uun Süüd-Ameerikoo. Uun't nuurden leit a Atlantik, a naiberlunen san Fransöösk-Guayana, Brasiilien an Guyana.

Süüd-Ameerikoo

Süüd-Ameerikoo as en weltdial an di süüdelk dial faan Ameerikoo, 17.843.000 km² grat, an diar lewe amanbi 400 miljuun minsken. At as di sjuardgratst weltdial faan a eerd.

Uruguay

Uruguay as en lun uun Süüd-Ameerikoo. Uun't nuurden leit Brasilien an uun't uasten leit Argentinien.

Venezuela

Venezuela as en lun uun Süüd-Ameerikoo bi a küst faan a Kariibik. Naiberlunen san Brasiilien, Kolumbien an Guyana.

Uun ööder spriaken

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.