Wight

Wight on Inglismaa saar Suurbritannia saare lõunaranniku lähedal. Moodustab omaette tseremoniaalkrahvkonna ja tervikomavalitsuse.

Saar asub La Manche'i väinas, Suurbritannia saarest eraldab seda Solenti väin. Wighti pindala on 380 km². See kuulub Suurbritanniale ja on Inglismaa suurim saar Suurbritannia järel.

Saarel on kriitkünkaid kõrgusega kuni 240 meetrit.

Elanike arv on umbes 140 000 ja aastas külastab saart ligikaudu 2,6 miljonit inimest.[1] Suuremad asulad on Newport, Ryde, Cowes, Shanklin, Ventnor ja Sandown.

Saarel toimub üks maailma suuremaid purjetamisüritusi Cowesi nädal (Cowes Week), mis sai alguse 1812. aastal Cowesi regatina. 1983. aastast korraldatakse Wightil ka küüslaugufestivali.

Isle of Wight Council Flag
EnglandIsleWight

Ajalugu

Varajane ajalugu

Wighti saart on esmakordselt mainitud Ptolemaiose "Geographias".

Hilisrauaajal hõivas Wighti saare keldi hõim durotriigid – sellele viitavad mündileiud, näiteks Lõuna-Wighti aare ja Shalfleeti aare.

Rooma ajaloolane Suetonius mainib, et kogu saare vallutas väejuht Vespasianus, kellest hiljem sai keiser. Vähemalt 5 Rooma villa jäänuseid on saarelt leitud, sealhulgas üks Gurnardi lähedalt, mis on veealune.

Rooma riigi lõpus sai saarest jüütide kuningriik, mida valitsesid kuningas Stuf ja tema järglased aastani 661, kui sellele tungis Mercia Wulfhere ja pööras rahva sunniviisiliselt kristlusse. Kui ta lahkus, pöördusid saarlased tagasi paganlusse.

Aastal 685 tungis saarele Wessexi Cædwalla ja sellest ajast tuleb lugeda saart Wessexi osaks. Vastupanu sissetungile juhtis kohalik kuningas Arwald ja pärast tema võitmist ja tapmist, Cædwalla nõudmisel, sai Wightist viimane Inglismaa osa, mis pöördus aastal 686 kristlusse. Pärast seda, kui Alfred Suur (valitses 871–899) tegi läänesaksi kuningatest kogu Inglismaa kuningad, sai saar Inglismaa osaks. Saar sai Hampshire'i shire-osaks. Sellest ajast alates kannatas saar eriti viikingite rünnakute all. Alfred Suure laevastik võitis daane aastal 871 pärast seda kui nad olid "rüüstanud Devonit ja Wighti saart".

Keskaeg

Carisbrooke Castle gate 2
Carisbrooke'i loss

Normanni vallutus lõi Wighti saare isanda ametikoha. Asutati Carisbrooke'i abiklooster ja Carisbrooke'i loss. Saar läks krooni täieliku kontrolli alla siis, kui viimane surev normanni isand, leedi Isabella de Fortibus, müüs selle aastal 1293 kuningas Edward I-le.

Aastal 1374 rüüstas ja põletas Kastiilia laevastik Fernando Sánchez de Tovari juhtimisel saare.

Seejärel nimetas saare isandad kuningas, lühikese katkestusega, kui Henry de Beauchamp krooniti aastal 1444 Wighti saare kuningaks, ja kuningas Henry VI osales isiklikult tseremoonial, pannes talle krooni pähe. Meessoost pärijate puudumise tõttu hääbus kuningatiitel Henry de Beauchamp surmaga aastal 1446.

Prantslased maandasid 21. juulil 1545 saarele sissetungiväe, mis löödi kohaliku miilitsa poolt kiiresti tagasi. Inglise laevad olid lahingus Prantsuse laevastikuga, ja see oli kaks päeva varem, 19. juulil, kui Mary Rose uppus.

Henry VIII, kes arendas Royal Navy ja selle põhibaasi Portsmouthis, kindlustas saare Yarmouthis, Cowesis, East Cowesis ja Sandownis. Palju hiljem, pärast Hispaania armaadat aastal 1588, Hispaania rünnakute oht säilis ja aastatel 1597–1602 ehitati Carisbrooke'i lossi väliskindlustused.

Kodusõda

Inglise kodusõja ajal põgenes kuningas Charles Wighti saarele, uskudes, et saab kuberner Robert Hammondi sümpaatia osaliseks. Hammond oli vapustatud ja vangistas kuninga Carisbrooke'i lossi. Charles kavatses alguses põgeneda Jerseyle, kuid eksis New Forestis ja jäi paadist maha.

Seitsmeaastane sõda

Osborne-house1
Osborne'i loss ja selle ümbrus on nüüd avalikkusele avatud
Berthe Morisot 002
Édouard Manet Wighti saarel, Berthe Morisot' 1875. aasta maal

Seitsmeaastase sõja ajal kasutati saart hüppelauana Briti vägede saatmisel retkedele Prantsuse ranniku vastu, nagu retk Rocheforti. 1759. aastal, seoses ähvardava prantslaste kavandatud sissetungiga, hoiti siin suurt väehulka, nii et nad said kiiresti liikuda mistahes sihtpunkti Lõuna-Inglismaa rannikul. Prantslased katkestasid oma sissetungi pärast Quiberoni lahe merelahingut. Hilisem Prantsuse sissetungi kava hõlmas randumist Wighti saarel.

Kuninganna Victoria

Kuninganna Victoria tegi Osborne'i lossi Wighti saarel oma suvekoduks paljudeks aastateks ja seetõttu sai sellest suur puhkekoht moekatele viktoriaanidele, sealhulgas Alfred Tennyson, Julia Margaret Cameron, Charles Dickens (kes kirjutas siin enamuse "David Copperfieldist"), samuti Prantsuse maalikunstnik Berthe Morisot ja Euroopa kuningakodade liikmed.

Tema valitsemisajal, aastal 1897, püstitati Marconi poolt Needles'i patareis, saare läänetipus maailma esimene raadiojaam.

Uuem ajalugu

Teise maailmasõja ajal pommitati saart sageli. Seoses Prantsusmaa lähedusega oli saarel ka arvukalt vaatlus- ja saatejaamu. See oli alguspunktiks ühele varajasele operatsiooni Pluto torujuhtmele kütuse juhtimiseks Normandia randumisalale.

Needlesi patareid kasutati kosmoserakettide "Black Arrow" ja "Black Knight" testimis- ja arenduskohana, mis lasti seejärel välja Austraalias Woomeras.

Wighti saare festival oli väga suur rokkfestival, mis leidis aset aastal 1970 Afton Downi lähedal, Lääne-Wightil, pärast kahte väiksemat kontserti aastatel 1968 ja 1969. 1970. aasta sõu oli märkimisväärne nii olles üks viimaseid Jimi Hendrixi avalikke esinemisi kui ka kohalviibinute arvu poolest, hinnanguliselt 600 000. Festival taaselustati aastal 2002 teises vormis ja on nüüd iga-aastane sündmus.

Majandus

Turism on Wighti üks peamisi majandusharusid, mis annab 24% saare kogusissetulekust ja tööd veerandile palgatöölistest.[1]

Viited

  1. 1,0 1,1 Isle of Wight Weird & Wonderful Facts

Välislingid

Halduskrahvkond

Halduskrahvkond (inglise keeles administrative county) oli haldus- ja omavalitsusüksus Suurbritannias Inglismaal ja Walesis ning Iirimaal.

James Herriot

James Herriot (pseudonüüm; kodanikunimi James Alfred Wight; 3. oktoober 1916 Sunderland – 23. veebruar 1995 Thirsk) oli inglise loomaarst, kes sai tuntuks kirjanikuna, paljudesse keeltesse tõlgitud loomajuttude autorina.

Tema südamlikud ja humoristlikud raamatud põhinevad paljus isiklikel kogemustel, kajastades loomaarsti elu argipäeva.

Teise maailmasõja ajal teenis ta aastatel 1941–43 lennuväes.

Tema esimene raamat oli "If only they could talk" ("Kui nad vaid saaksid rääkida", 1970).

Kuunar

Kuunar on 2–7-mastiline pikipurjestusega purjelaevatüüp, mille fokkmasti (esimene mast vöörist) topp pole ahripoolsematest kõrgemal.

Kuunarit, mille kõigis mastides on kahvelpurjestus, nimetatakse kahvelkuunariks.

Lääne- ja Põhjamere rannasõidukuunarit nimetatakse kaljaseks (kaks masti, kahveltaglas).

Kõikide Pühakute kirik (Calbourne)

Kõikide Pühakute kirik on keskaegne kirik Ühendkuningriigis, Inglismaa lõunaranniku lähistel asuval Wighti saarel Calbourne'is. Kirikut kasutab Inglismaa kiriku kogudus.

Kiriku 1873. aastal valminud orel on kantud riiklikku orelite registrisse.

Kõikide Pühakute kirik (Freshwater)

Kõikide Pühakute kirik on keskaegne kirik Ühendkuningriigis, Inglismaa lõunaranniku lähistel asuval Wighti saarel Freshwateris. Pühakoda on üks Wighti saare vanimatest, seda kasutab Inglismaa kiriku kogudus.

Kiriku 1905. aastal valminud orel on kantud riiklikku orelite registrisse.

Kõikide Pühakute kirik (Godshill)

Kõikide Pühakute kirik on keskaegne kirik Ühendkuningriigis, Inglismaa lõunaranniku lähistel asuval Wighti saarel Godshillis. Kirikut kasutab Inglismaa kiriku kogudus.

Kiriku orel on kantud riiklikku orelite registrisse.

Kõikide Pühakute kirik (Gurnard)

Kõikide Pühakute kirik on kirik Ühendkuningriigis, Inglismaa lõunaranniku lähistel asuval Wighti saarel Gurnardis. Kirikut kasutab Inglismaa kiriku kogudus.

Kiriku 1897. aastal valminud orel on kantud riiklikku orelite registrisse.

Kõikide Pühakute kirik (Newchurch)

Kõikide Pühakute kirik on keskaegne kirik Ühendkuningriigis, Inglismaa lõunaranniku lähistel asuval Wighti saarel Newchurchis. Kirikut kasutab Inglismaa kiriku kogudus.

Kiriku 1857. aastal valminud orel on kantud riiklikku orelite registrisse.

Kõikide Pühakute kirik (Ryde)

Kõikide Pühakute kirik on kirik Ühendkuningriigis, Inglismaa lõunaranniku lähistel asuval Wighti saarel Ryde'is. Kirikut kasutab Inglismaa kiriku kogudus.

Maismaale paistvat pühakoda kutsutakse ka "Saare katedraaliks".Kiriku 1874. aastal valminud orel on kantud riiklikku orelite registrisse.

Maasapp

Maasapp (Centaurium) on taimede perekond emajuureliste sugukonnast.

Perekonda kuulub umbes 20 liiki, mille levilaks on Euroopa ja Aasia. Kuni aastani 2004 kuulus perekonda ligi 50 liiki, kuid fülogeneetiline uuring jaotas liigi nelja perekonna vahel: Centaurium sensu stricto, Zeltnera, Gyrandra ja Schenkia.

Mungvigna

Mungvigna ehk mung ehk aasia uba ehk mašš (Vigna radiata) on liblikõieliste sugukonda ja vigna perekonda kuuluv rohttaim.

Oletatavasti Indiast pärit mungvigna vili munguba on aasia aedoaliikidest tuntuim ning Kesk-Aasia tähtsaim kaunvili.

Taim kasvab 0,3–1,2 meetri kõrguseks. Pikad, peened ja veidi karvased kaunad on 2,5–10 sm pikkused ning sisaldavad 10–20 pisikest 3,2–5 mm pikkust ja umbes 3 mm paksust seemet.

Newport

Newport on linn Suurbritannias Walesis. Asub Lõuna-Walesis Bristoli lahe ääres.

Koos tööstuse ja sadama arenguga hakkas linn kasvama.

Peeter-Pauli kirik (Mottistone)

Peeter-Pauli kirik on kirik Ühendkuningriigis, Inglismaa lõunaranniku lähistel asuval Wighti saarel Mottistone'is. Kirikut kasutab Inglismaa kiriku kogudus.

Esimesed teated kiriku kohta on pärit 12. sajandist.

Ringkond (Inglismaa)

Ringkond Inglismaal (inglise keeles district of England) on omavalitsusüksuste üks tasandeid Suurbritannias Inglismaal.

Kohalike omavalitsuste struktuur Inglismaal ei ole ühetaoline. Tänapäeval on Inglismaal kasutusel põhiliselt neli tüüpi ringkonnatasandi omavalitsusüksusi. Ringkondi (districts) on Inglismaal kokku 326 ja nad liigituvad 36 linnkrahvkonna linnaosaks (metropolitan boroughs), 32 Londoni linnaosaks (London boroughs), 201 mittelinnkrahvkonna ringkonnaks (non-metropolitan districts), 55 tervikomavalitsuseks (unitary authorities), lisaks veel City of London ja Scilly saared, mis on ka ringkonnad, kuid ei liigitu ühekski eelpool toodud ringkonnatüübi alla.

St. Mary kirik (Brading)

Maarja kirik on kirik Ühendkuningriigis, Inglismaa lõunaranniku lähistel asuval Wighti saarel Bradingus. Kirikut kasutab Inglismaa kiriku kogudus.

Kiriku 1864. aastal valminud orel on kantud riiklikku orelite registrisse.Kiriku kaheksast kellast vanim valmis 1594. aastal.

St. Mary kirik (Brighstone)

Maarja kirik on kirik Ühendkuningriigis, Inglismaa lõunaranniku lähistel asuval Wighti saarel Brighstone'is. Kirikut kasutab Inglismaa kiriku kogudus.

Kirik valmis 12. sajandil, kellatorn lisati 17. sajandil.

Kiriku elektrooniline orel on kantud riiklikku orelite registrisse.

Surnud 4. veebruaril

Siin loetletakse 4. veebruaril surnud tuntud inimesi.

0211 – Septimius Severus, rooma keiser

0708 – Sisinnius, paavst aastal 708

1765 – Jean-Jacques Blaise d'Abbadie, Louisiana kuberner

1883 – Carl Friedrich Wilhelm Russwurm, Eesti ajaloolane

1925 – Robert Koldewey, saksa arheoloog ja arhitekt

1928 – Hendrik Lorentz, hollandi füüsik

1929 – Paul Eberhard noorem, Eesti vaimulik

1939 – Edward Sapir, USA antropoloog ja keeleteadlane

1940 – Nikolai Ježov, Nõukogude Liidu siseasjade rahvakomissar

1942 – Eduard Lillak, Eesti sõjaväelane

1942 – Pēteris Apkalns, läti vaimulik

1949 – Jüri Haldre, eesti röntgenoloog ja radioloog

1956 – Savielly Tartakower, juudi päritolu Poola-Prantsuse maletaja

1961 – Karl Ots, eesti laulja

1963 – August Maanidi, Eesti sõjaväelane

1967 – Olli, soome kolumnist, ajakirjanik ja kirjanik

1973 – Martti Haavio, soome luuletaja ning folklorist

1975 – Kaarli Aluoja, eesti näitleja ja lavastaja

1978 – Elmar Emil Leppik, eesti botaanik ja fütopataloog

1979 – Imre Harangi, ungari poksija

1982 – Voldemar Haas, eesti teatrikunstnik ja maalikunstnik

1983 – Tamara Soone, eesti baleriin

1986 – Jānis Kalnbērziņš, Läti NSV partei- ja riigitegelane

1987 – Carl Rogers, Ameerika psühholoog

1989 – Thorkild Hansen, taani kirjanik

1990 – Aaro Pärn, eesti laulja

1990 – Henrik Sepamaa, eesti tõlkija

1991 – Aleksandr Šalimov, vene geoloog ja ulmekirjanik

1993 – Andrei Kopõtov, Eesti vanemkordnik

1995 – Godfrey Brown, Suurbritannia kergejõustiklane

1995 – Patricia Highsmith, USA kirjanik

1996 – Manolo Fábregas, hispaania päritolu Mehhiko filmi- ja teatrinäitleja ning -lavastaja

1998 – Artur Ots, eesti näitleja ja lavastaja

1999 – Jaak Tamm, eesti ärimees ja poliitik

2001 – Raimo Kangro, eesti helilooja ja pedagoog

2001 – Ilmar Rebane, eesti jurist ja väliseesti ühiskonnategelane

2001 – Iannis Xenakis, kreeka helilooja

2002 – Agatha Barbara, endine Malta president

2002 – Heino Dengo, eesti ajakirjanik

2003 – Andres Jüriado, Vabadusraadio–Raadio Vaba Euroopa (RFE–RL) kauaaegne kaastöötaja

2005 – Dan Paźniak, Nõukogude Liidu poksija

2005 – Ossie Davis, USA näitleja

2005 – Nils Egerbrandt, rootsi koomiksikunstnik

2005 – Adriano Cerqueira, portugali ajakirjanik

2006 – Hellmut Kalbitzer, Saksa poliitik

2006 – Betty Friedan, USA feminist, ühiskondlik aktivist ja kirjanik

2006 – Barbara W. Leyden, USA paleoökoloog

2007 – Jules Olitski, juudi-ukraina päritolu USA maalikunstnik ja skulptor

2007 – José Carlos Bauer, brasiilia jalgpallur

2007 – Barbara McNair, USA näitlejanna ja lauljanna

2007 – Ilja Kormiltsev, vene luuletaja ja tõlkija

2008 – Endel Aruja, eesti füüsik, bibliograaf

2008 – Boriss Nebieridze, gruusia päritolu Ukraina filmilavastaja

2008 – Stefan Meller, Poola diplomaat ja poliitik, välisminister aastatel 2005–2006

2009 – Arnljot Eggen, norra kirjanik

2009 – Tom Brumley, USA kitarrist

2009 – Lux Interior, USA laulja ja laulukirjutaja

2009 – Erick Purkhiser, USA punkmuusik

2010 – Helen Tobias-Duesberg, eesti helilooja, organist ja pedagoog

2010 – Bill Dudley, USA jalgpallur

2010 – Alfred Käärmann, eesti metsavend

2010 – Tomás Mac Giolla, Iirimaa poliitik

2010 – Allan Wicks, Briti organist

2010 – Kóstas Axelós, kreeka filosoof

2010 – Manuel Esteba, hispaania filmilavastaja

2011 – Vladimir Kunin, vene kirjanik

2011 – Lena Nyman, rootsi teatri- ja filminäitleja

2011 – Lilian Kivi, eesti pedagoogikateadlane

2012 – Florence Green, viimane teadaolev Esimese maailmasõja veteran

2012 – Toivo Tomson, eesti võrkpallur

2012 – István Csurka, ungari ajakirjanik ja poliitik

2012 – Mike deGruy, USA dokumentalist

2012 – Andrew Wight, Austraalia stsenarist ja produtsent

2013 – Rainer Härm, eesti kokk

2014 – Feliks Tamm, eesti majandusteadlane USA-s

2014 – Eugenio Corti, Itaalia kirjanik

2014 – Aavo Kimmel, eesti majandustegelane Kanadas

2016 – Edgar Mitchell, USA mereväe ohvitser ja astronaut

2017 – Georgi Taratorkin, vene näitleja

2017 – Marko Rööpson, eesti geograafiaõpetaja ja koolijuht

2019 – Matti Nykänen, soome suusahüppaja

Tervikomavalitsus (Inglismaa)

Tervikomavalitsus Inglismaal (inglise keeles unitary authorities of England) on haldus- ja omavalitsusüksus Suurbritannias Inglismaal, kus krahvkonnatasandi ja ringkonnatasandi haldusfunktsioonid on ühitatud.

Põhiliselt loodi tervikomavalitsused Inglismaal 1990ndail. Kokku on neid 55 (2009). Tervikomavalitsused katavad vaid osa Inglismaa territooriumi (vaata kaardilt).

Tervikomavalitsused võivad täiendavalt omada borough' või city staatust, kuid mingeid täiendavaid õigusi see staatus tervikomavalitsusele ei lisa.

Tseremoniaalkrahvkond

Tseremoniaalkrahvkond (inglise keeles ceremonial county) on territoriaalüksus Suurbritannias Inglismaal, mida juhib keskvalitsuse poolt määratud krahvkonna administratsiooniülem Lord Lieutenant.

Vahel nimetatakse neid üksusi ka geograafilisteks krahvkondadeks, sest tseremoniaalkrahvkonnad katavad kogu Inglismaa territooriumi.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.