Vormel 1

Vormel 1 (ka F1, F-1, Vormel-1) on tuntuim üheistmeliste võidusõiduautode võistlusklass, milles peetakse maailmameistrivõistlusi.

Maailmameistrivõistlused koosnevad etappidest. Alates aastast 2003 on neid olnud 16–21. Etappidel sõidetakse spetsiaalselt võidusõiduks ehitatud ringradadel või võistluse ajaks suletud tänavaradadel.

Vormel 1 maailmameistrivõistlusi korraldab Rahvusvaheline Autoliit (FIA ehk prantsuse keeles Federation Internationale de l'Automobile).

Kuigi spordiala pärineb Euroopast, on sõidetud kõigil mandritel (peale Antarktise).

F1 maailmameistrid
Aasta Maailmameister Meeskond
1950 Giuseppe Farina Alfa Romeo
1951 Juan Manuel Fangio Alfa Romeo
1952 Alberto Ascari Ferrari
1953 Alberto Ascari Ferrari
1954 Juan Manuel Fangio Mercedes/Maserati
1955 Juan Manuel Fangio Mercedes
1956 Juan Manuel Fangio Ferrari
1957 Juan Manuel Fangio Maserati
1958 Mike Hawthorn Ferrari
1959 Jack Brabham Cooper-Climax
1960 Jack Brabham Cooper-Climax
1961 Phil Hill Ferrari
1962 Graham Hill Cooper-Climax
1963 Jim Clark Cooper-Climax
1964 John Surtees Ferrari
1965 Jim Clark Lotus-Climax
1966 Jack Brabham Brabham-Repco
1967 Denny Hulme Brabham-Repco
1968 Graham Hill Lotus-Ford
1969 Jackie Stewart Matra-Ford
1970 Jochen Rindt Lotus-Ford
1971 Jackie Stewart Tyrrell-Ford
1972 Emerson Fittipaldi Lotus-Ford
1973 Jackie Stewart Tyrrell-Ford
1974 Emerson Fittipaldi McLaren-Ford
1975 Niki Lauda Ferrari
1976 James Hunt McLaren-Ford
1977 Niki Lauda Ferrari
1978 Mario Andretti Lotus-Ford
1979 Jody Scheckter Ferrari
1980 Alan Jones Williams-Ford
1981 Nelson Piquet Brabham-Ford
1982 Keke Rosberg Williams-Ford
1983 Nelson Piquet Brabham-BMW
1984 Niki Lauda McLaren-Porsche
1985 Alain Prost McLaren-Porsche
1986 Alain Prost McLaren-Porsche
1987 Nelson Piquet Williams-Honda
1988 Ayrton Senna McLaren-Honda
1989 Alain Prost McLaren-Honda
1990 Ayrton Senna McLaren-Honda
1991 Ayrton Senna McLaren-Honda
1992 Nigel Mansell Williams-Renault
1993 Alain Prost Williams-Renault
1994 Michael Schumacher Benetton-Ford
1995 Michael Schumacher Benetton-Renault
1996 Damon Hill Williams-Renault
1997 Jacques Villeneuve Williams-Renault
1998 Mika Häkkinen McLaren-Mercedes
1999 Mika Häkkinen McLaren-Mercedes
2000 Michael Schumacher Ferrari
2001 Michael Schumacher Ferrari
2002 Michael Schumacher Ferrari
2003 Michael Schumacher Ferrari
2004 Michael Schumacher Ferrari
2005 Fernando Alonso Renault F1
2006 Fernando Alonso Renault F1
2007 Kimi Räikkönen Ferrari
2008 Lewis Hamilton McLaren-Mercedes
2009 Jenson Button Brawn GP
2010 Sebastian Vettel Red Bull Racing
2011 Sebastian Vettel Red Bull Racing
2012 Sebastian Vettel Red Bull Racing
2013 Sebastian Vettel Red Bull Racing
2014 Lewis Hamilton Mercedes
2015 Lewis Hamilton Mercedes
2016 Nico Rosberg Mercedes
2017 Lewis Hamilton Mercedes
2018 Lewis Hamilton Mercedes

Ajalugu

Esimese Grand Prix' võistluse organiseeris 1906. aastal Prantsusmaa Autoklubi.

Nimetus "Vormel 1" võeti kasutusele 1948.aastal. Prantsuskeelne nimetus Grand Prix tähendab "suurt auhinda" ning seda nimetust kasutatakse laialdaselt paljude spordialade võistlussarjades.

Esimesel hooajal (1950) toimus seitse etappi. Esimesel hooajal oli Grand Prix'del esindatud kaheksa autotootjat: Alfa Romeo, Ferrari, Maserati, Talbot Lago, Simca Gordini, ERA, Alta ja Cooper.

Esimene etapp

Esimene maailmameistrivõistluste etapp peeti 13. mail 1950 Inglismaal vanale sõjaväe lennuväljale ehitatud 4700 meetri pikkusel Silverstone'i rajal. Sellel osales 21 autot ja läbida tuli 70 ringi. Sõidu võitis itaallane Giuseppe Farina autol Alfa Romeo. Alfa Romeole kindlustasid kolmikvõidu Luigi Fagioli (Itaalia) ja Reg Parnel (Inglismaa). Võitja keskmine kiirus oli 146,39 km/h. Kiireima ringi läbis Farina: 152,98 km/h. Avasõidu lõpetas 11 sõitjat.

Vormel 1 kui spordiala tähtsust näitab seegi, et esimesele etapile olid kohale tulnud isegi Inglismaa kuningas ja kuninganna.

Kuulsa Ferrari autod ei ilmunud esimesele etapile kohalegi, osalt seetõttu, et Ferrari juhtidel polnud usku uude võistlussarja, ning teisalt sellepärast, et eelmine aasta oli Ferraril ebaõnnestunud ja plaaniti isegi võistlusspordist loobumist.

Autod

1950. aastatel võeti esmakordselt vormel 1 autodel kasutusele ketaspidurid. Eesmootoritega varustatud autode asemel hakkasid domineerima tagamootoriga autod.

1950–1951 oli auto kompressormootori töömaht 1500 cm³ või normaallaadimismootoril 4500 cm³. Autode kaalu ja parameetrite suhtes piiranguid polnud.

Aastatel 19521953 oli mootori töömaht kuni 500 cm³ (ülelaadimisega) või kuni 2000 cm³ normaallaadimise korral.

19541960 oli mootori maksimaalseks töömahuks 750 cm³ (kompressormootori korral) või 2500 cm³ (normaallaadimismootori korral).

1960. aastatel ehitati esimene neljarattaveoline vormel 1 auto.

Aastal 1961 võeti esmakordselt kasutusele kuuekäiguline käigukast.

Aastal 1962 ehitas Colin Chapman esimese monokokk-kerega Lotus 25.

Aastal 1967 ilmusid esimesed antitiibadega varustatud autod. Aasta hiljem tulid kasutusele kõrged esi- ja tagatiivad. Need osutusid ohtlikeks ja nende kasutamine keelati.

Aastal 1968 tulid esmakordselt rajale sponsorvärvides vormelautod.

Aastatel 1961–1965 oli normaalmootori töömahuks lubatud 1300–1500 cm³. Turbomootorid olid keelatud. Autode minimaalseks kaaluks ilma kütuseta oli 450 kilogrammi.

19661985 oli normaallaadimismootori töömahuks kuni 3000 cm³, turbomootoritel kuni 1500 cm³.

Aastal 1971 võttis rehviettevõte Goodyear esimesena kasutusele täiesti siledad, ilma mustrita rehvid, nn slick-rehvid.

Alates 1972 oli mootorites lubatud kasutada enam kui 12 silindrit.

1980. aastad. Aastal 1981 ehitas McLaren esimese kerge süsinikkiuga armeeritud plastmonokokiga auto McLaren MP4.

Aastal 1982 katsetas Ferrari algelist aktiivvedrustust.

Aastal 1986 olid keelatud normaallaadimismootorid. Varem ja hiljem olid need lubatud.

1987. aastal oli turbomootorite maksimaalseks töömahuks 1500 cm³ ja normaallaadimismootoritel kuni 3500 cm³.

Aastal 1989 oli Ferraril esmakordselt nii poolautomaatne kui seitsmekäiguline käigukast. 1989. aastast võis sõita vaid 3500 cm³ vabalt hingavate mootoritega vormelautodega. Turbomootorid olid keelatud 1989–1993. Kohustuslik oli võistluse ajal tankida.

Aastal 1990 ehitas Tyrrell esimese kõrge nn haininaga vormelauto.

Aastal 1993 olid vormel 1 autod varustatud ABS-piduritega. Need keelati 1994.

Aastal 1994 oli normaallaadimisega mootori töömahuks kuni 3500 cm³.

19951996 olid 3000 cm³ normaallaadimisega mootorid. Auto minimaalseks kaaluks oli koos sõitjaga 595 kilogrammi.

Alates 1996 oli autode mootori maksimaalseks lubatud töömahuks 3 liitrit ja 10 silindrit, vähimaks kaaluks koos sõitjaga 600 kilogrammi.

1998-2008 ei tohtinud autod enam kasutada slick-rehve. Nii kuiva kui märja ilma rehvid peavad olema kindla mustriga. Esirehvi laiuseks oli 305 mm ja tagarehvil 355 mm.

2009. Aastast tohivad autod kasutada slick-rehve. Esirehvi laiuseks on 370-380mm ja tagarehvi laiuseks 455-470mm.

Punktisüsteem

Aastatel 1950–1991 said punkte iga sõidu 5 esimest finišeerijat, alustades esimesest lõpetajast 8, 6, 4, 2 ja 1 punkti. Aastatel 1950–1960 sai kiireima ringi eest lisapunkti.

Maailmameistrivõistluste sarja üldkokkuvõttes arvestati aastatel 1950–1953 vaid 4 parima sõidu tulemusi. Aastatel 1954–1957 ja 1959–1962 arvestati 5 parima sõidu punkte. Aastatel 1958 ja 19631965 arvestati 6 parimat sõitu.

Aastatel 19671980 oli võistlussari jagatud kahte ossa ja kõige viletsam tulemus meistrivõistluste kummaltki poolelt ei läinud arvesse. 1979. aastal arvestati MM-sarja esimeselt ja teiselt poolelt kummaltki 4 parimat tulemust. Sama süsteemi järgi, aga 5 parimat tulemust arvestati 1980. aastal.

Aastatel 1981–1990 läksid võistlussarja kokkuvõttes arvesse 11 parimat etappi.

Aastatel 19912002 said punkte iga sõidu kuus kiireimat sportlast (vastavalt 10, 6, 4, 3, 2, ja 1 punkti). Alates 2003. aastast saab punkte iga sõidu kaheksa paremat (vastavalt siis 10, 8, 6, 5, 4, 3, 2, 1) autosportlast ja arvesse lähevad kõik hooaja jooksul saadud punktid. Alates 2010. aasta hooajast jagatakse punkte kümnele parimale. (25, 18, 15, 12, 10, 8, 6, 4, 2, 1)

Tänapäev

Autod

Praegune Vormel 1 määrustik ütleb, et autode loomine on võistkondade endi töö.

Aastast 2014 peavad meeskonnad kasutama V6 1,6-liitrise töömahuga turbomootorit. Uued eeskirjad sisaldavad mitmeid energia taaskasutussüsteeme ja kütusevoolu piiranguid. Usutakse, et mootorid arendavad 875 kuni 1000 hobujõudu.

Aastatel 2006-2013 pidid meeskonnad kasutama V8 2,4-liitrise töömahuga mootorit, mis asub sõitja ja tagumiste rataste vahel. Enne kasutati kolmeliitriseid V10 mootoreid. Neid mootoreid on ainsa erandina luba kasutada Scuderia Toro Rossol, sest Minardil ei olnud eelneval aastal raha uusi mootoreid osta. Usutakse, et mootorid arendasid kuni 850 hobujõudu.

2004. aasta lõpul keelustas Rahvusvaheline Autoliit (FIA) rehvivahetuse, nõudes ühe kummikomplekti vastupidamist nii kvalifikatsioonis kui ka võistlusel. 2006. aasta hooajast on rehvivahetus taas lubatud.

Mootorite tehniline teave

  • Tüüp: Hübriidsüsteemiga neljataktiline Otto tsükliga vahejahutiga mootor
  • Konfiguratsioon: V6 ühe hübriid turbolaaduriga mootor
  • V-nurk: 90°
  • Töömaht: 1,6L
  • Kaliiber (Bore): Maksimum 80mm
  • Käik (Stroke): 53mm
  • Klapirida: kahekordne ülemine nukkvõll (DOHC), 24 klappi
  • Kütus: 98–102 RON pliivaba bensiin + 5,75% biokütus
  • Kütuse tarne: Otsene kütuse sissepritse
  • Kütuse voolu piir: 100 kg tunnis
  • Aspiratsioon: Üks turbolaadur
  • Võimsus: 875–1000 + 160 hp (652–746 + 119 kW) @ 15000 rpm
  • Pöördemoment: Umbes 400–500 N⋅m
  • Määrimissüsteem: Kuivtekkel
  • Maksimumpöörded: 15000
  • Mootori juhtimissüsteem: McLaren TAG-320
  • Maksimumkiirus: 370 km/h (Monza, Bakuu, Mehhiko); 340km/h normaalradadel
  • Jahutus: Üks veepump
  • Süüde: Kõrge energiainduktsioon

Sõit

Maailmameistrivõistluste etapp algab tavaliselt reedel, mil sõitjad saavad oma oskusi rajal vabalt harjutada ja lihvida.

Alates 2006. aasta hooajast on kasutusel uus kvalifikatsioonisõitude süsteem. Nimelt laupäeval peetakse kolmeosaline kvalifikatsioonivõistlus. Kahe 15-minutilise sessiooni jooksul sõelutakse välja kümme kiireimat pilooti, ülejäänud langevad välja ehk kvalifikatsiooni järgmises osas ei osale. Esimese kümne koha saatus otsustatakse järgmise 20 minuti jooksul. Kellel parim aeg, see ka stardib vastavalt esimeselt jne positsioonilt.

Mootori vahetamine pärast kvalifikatsiooni toob kaasa 10-kohalise kaotuse stardireas.

Pühapäeval toimub põhisõit. Sõidudistants on enamjaolt 305 km või sõiduaeg 2 tundi.

Punktisüsteem

Alates 2003 peetakse ka meeskondlikku arvestust. Võistleja kogub punkte nii endale kui ka sellele võistkonnale, mille eest ta sõidab. Võitja meeskond saab Konstruktorite karika.

Kui võistlus katkestatakse, uut starti ei anta ja võistlusest on läbitud rohkem kui 75% ettenähtud distantsist, siis võistlejad saavad ettenähtud punktidest pooled. Nii on juhtunud 1975. aastal Hispaania ja Austria, 1984. aastal Monaco, 1991. aasta Austraalia Grand Prix'l ja 2009. aasta Malaisia Grand Prix'l.

Maailmameistriks tuleb see, kes kogub etappidelt kõige rohkem punkte. Arvesse lähevad kõik kogutud punktid.

Fakte

Noorim vormel-1 etapil startinu on Max Verstappen, kes oli siis 17 aastat ja 166 päeva vana (2015. aasta Austraalia GP).

Noorim vormel-1 etapi võitja on Max Verstappen, kes oli siis 18 aastat ja 228 päeva vana (2016. aasta Hispaania GP).

Vanim vormel-1 etapi võitja on Luigi Fagioli, kes oli siis 53 aastat ja 23 päeva vana (1951. aasta Prantsusmaa GP).

Vanim vormel-1 etapil startinu on Louis Chiron, kes oli siis 55 aastat ja 292 päeva vana (1955. aasta Monaco GP).

Vaata ka

Loendid

Välislingid

2006. aasta Vormel 1 hooaeg

2006. aasta Vormel 1 hooaeg

2006. aasta F1 autode MM-sarjas on 18 etappi, kuid hooaeg algab mitte Austraalias nagu viimastel aastatel kombeks, vaid 12. märtsilBahreini ringrajal. FIA mootorispordi nõukogu tegi sellise otsuse oma kalendrikoosolekul 26. oktoobril 2005 Roomas.

2007. aasta Vormel 1 hooaeg

2007. aasta Vormel 1 hooaeg oli Vormel 1 maailmameistrivõistluste 58. hooaeg. Hooaeg algas 18. märtsil Melbourne'is ja lõppes 21. oktoobril São Paulos. Kokku peeti 17 etappi. Maailmameistriks tuli Kimi Räikkönen.

Uute sõitjatena lisandusid Lewis Hamilton, Heikki Kovalainen, Adrian Sutil, Sebastian Vettel ja Kazuki Nakajima.

Hooaega varjutasid spioneerimiskahtlused. McLareni meeskond tunnistati süüdi salajase info omandamises Ferrari tehniliste üksikasjade kohta ning meeskond jäi ilma konstruktorite arvestuses kogutud punktidest.

2008. aasta Vormel 1 hooaeg

2008. aasta Vormel 1 hooaeg oli Vormel 1 maailmameistrivõistluste 59. hooaeg. Hooaeg algas 16. märtsil Melbourne'is ja lõppes 2. novembril São Paulos. Kokku peeti 18 etappi.

Uute võistluskohtadena lisandusid kaks tänavarada, Valencia (Euroopa GP) ja Singapur, kus peeti kõigi aegade esimene õhtune tehisvalgustusega võistlus.

Maailmameistriks tuli Lewis Hamilton, kes võitis tiitli ühe punktiga Felipe Massa ees. Konstruktorite tiitli võitis Ferrari.

2008. aasta hooajaga lõpetas oma 15 aastat kestnud karjääri David Coulthard.

2009. aasta Vormel 1 hooaeg

2009. aasta Vormel 1 hooaeg oli Vormel 1 maailmameistrivõistluste 60. hooaeg. Hooaeg algas 29. märtsil Melbourne'is ja lõppes 1. novembril Abu Dhabis. Kokku peeti 17 etappi.

Uue võistluskohana lisandus Abu Dhabi tänavarada. Esialgu kavas olnud Kanada GP jäi võistluskalendrist välja. Singapuri GP peeti õhtul ja tehisvalgustuses.

Honda F1 meeskond vahetas märtsis 2009 omanikku ning jätkas Brawn GP nime all. Ainus uus sõitja hooaja alguses oli Toro Rosso võistkonnaga liitunud šveitslane Sébastien Buemi. Sebastian Vettel siirdus Toro Rossost Red Bulli tiimi David Coulthardi asemele. Kõik ülejäänud sõitjad jätkasid samas võistkonnas.

Alates 10. etapist Ungaris asendas Toro Rosso meeskond Sébastien Bourdais' Jaime Alguersuariga. Alates 11. etapist asendas Renault F1 meeskond Nelson Angelo Piquet Romain Grosjeaniga. Ungari GP kvalifikatsioonis vigastada saanud Felipe Massat asendas Euroopa ja Belgia GP-l Luca Badoer, ülejäänud etappidel aga Giancarlo Fisichella. Timo Glocki asendas kahel viimasel etapil Kamui Kobayashi.

Force India autod hakkasid Ferrari mootori asemel kasutama Mercedese mootorit.

Vahetult enne hooaja algust püüdis FIA punktiarvestust muuta, otsustades, et maailmameistriks saab sõitja, kes võidab kõige rohkem etappe. Meeskondade ja sõitjate protestid sundisid aga FIA-t selle otsuse rakendamise edasi lükkama.

Maailmameistriks tuli Jenson Button, kes kindlustas tiitlivõidu juba eelviimasel etapil Brasiilias. Konstruktorite tiitli võitis Brawn GP.

2010. aasta Vormel 1 hooaeg

2010. aasta Vormel 1 hooaeg on Vormel 1 maailmameistrivõistluste 61. hooaeg. Hooaeg algas 14. märtsil 2010 Bahreinis ja lõppes 14. novembril Abu Dhabis.

Maailmameistriks tuli Red Bull Racingu sõitja Sebastian Vettel. Red Bull Racing võitis ka meeskondliku tiitli.

Kokku peeti 19 etappi. Uue etapina lisandus Lõuna-Korea GP. Esialgu pidi Suurbritannia GP alates 2010. aastast Silverstone'ist Donington Parki ringrajale kolima, kuid Doningtoni rada ei suutnud tähtajaks võistluse rahastamise aruannet esitada. Detsembris 2009 sai Silverstone'i ringrada järgnevaks 17 aastaks õiguse Suurbritannia GP korraldamiseks.

Juurde tuli kolm uut meeskonda: Hispania Racing, Virgin Racing ja Team Lotus. BMW Sauber loobus pärast 2009. aasta hooaja lõppu sarjas osalemisest. Meeskonna ostis ära selle endine omanik Peter Sauber ning et ka Toyota F1 teatas pärast 2009. aasta hooaja lõppu oma loobumisest, sai Sauberi meeskond vabanenud koha endale. Esialgu osalema pidanud Team US F1 loobus märtsi alguses rahaliste raskuste tõttu.

2010. aastal ei osalenud eelmise hooaja sõitjatest Kimi Räikkönen, Kazuki Nakajima, Giancarlo Fisichella ja Romain Grosjean. Uute sõitjatena lisandusid

Karun Chandhok, Lucas Di Grassi, Nico Hülkenberg, Vitali Petrov ja Bruno Senna; pärast pausi tulid tagasi Michael Schumacher ja Pedro de la Rosa.

Punkte hakati andma kümnele esimesele, kes saavad vastavalt 25, 18, 15, 12, 10, 8, 6, 4, 2 ja 1 punkti.

Sakon Yamamoto asendas Hispania Racingu meeskonnas Suurbritannia etapil Bruno Sennat ja alates Saksamaa etapist Karun Chandhoki. Singapuris ja kahel viimasel etapil sõitis Yamamoto asemel Christian Klien. Sauberi meeskond asendas alates Singapuri etapist Pedro de la Rosa Nick Heidfeldiga.

2012. aasta Vormel 1 hooaeg

2012. aasta Vormel 1 hooaeg oli Vormel 1 maailmameistrivõistluste 63. hooaeg.

Hooaeg algas 18. märtsil 2012 Austraalias ja lõppes 25. novembril Brasiilias.

Team Lotusest sai Caterham F1, Renault F1-st sai Lotus ja Virgin Racingust Marussia.

F1 sarja naasis pärast kaheaastast pausi Kimi Räikkönen ning saavutas sõitjate arvestuses kolmanda koha. Uute sõitjatena alustasid hooaega Romain Grosjean Lotuse, Jean-Éric Vergne Toro Rosso ja Charles Pic Marussia meeskonnas.

2012. aasta Vormel 1 hooaeg jäi viimaseks seitsmekordsele maailmameistrile Michael Schumacherile.

Maailmameistriks tuli kolmandat korda järjest Red Bulli sõitja Sebastian Vettel, edestades vaid kolme punktiga teiseks tulnud Fernando Alonsot. Konstruktorite tiitli võitis Red Bull.

Peeti 20 etappi; Türgi GP jäi kalendrist välja, lisandus Austinis peetud USA GP.

2014. aasta Vormel 1 hooaeg

2014. aasta Vormel 1 hooaeg oli Vormel 1 maailmameistrivõistluste 65. hooaeg.

Hooaeg algas 16. märtsil 2014 Austraalias ja lõppes 23. novembril Araabia Ühendemiraatides.

Peeti 19 etappi ja maailmameistriks tuli Lewis Hamilton.

Felipe Massa

Felipe Massa (sündinud 25. aprillil 1981 São Paulos) on Brasiilia Vormel 1 sõitja.

Jenson Button

Jenson Alexander Lyons Button (sündinud 19. jaanuaril 1980 Somersetis Frome'is) on Suurbritannia autovõidusõitja, endine Vormel 1 piloot. Ta oli 2009. aasta maailmameister ning sõitis selles sarjas aastail 2000–2016 (ühel etapil ka 2017. aastal) ja oli McLareni testisõitja 2018. aastani. 2018. aastal võistleb ta Jaapani Super GT sarjas Kunimitsu tiimis autoga Honda NSX-GT.

Kimi Räikkönen

Kimi-Matias Räikkönen (sündinud 17. oktoobril 1979 Espoos) on Soome Vormel 1 sõitja, 2007. aasta maailmameister. 2019. aastast võistleb ta Alfa Romeo Racing meeskonnas

Kimi Räikkönen alustas oma mootorispordi karjääri 1990. aastatel. Ta tuli Soome meistriks kardispordis aastal 1998. Aastal 1999 oli ta samas sarjas teine.

Aastal 2000 krooniti ta Vormel Renault' Inglismaa meistriks ja juba järgmisest aastast hakkas ta sõitma Vormel 1 sarjas.

Pärast 2009. aasta hooaega lõppes Kimi Räikköse leping Ferrariga. Läbirääkimistel McLareniga ei jõutud kokkuleppele ning novembris 2009 teatas Räikkönen, et ta 2010. aastal Vormel 1 sarjas ei osale. 2010. aastal sõitis ta autoralli MM-sarjas Citroëni juunioride meeskonnas.

Lewis Hamilton

Lewis Carl Davidson Hamilton (sündinud 7. jaanuaril 1985 Stevenage'is Inglismaal) on Suurbritannia Vormel 1 sõitja; 2008., 2014., 2015. ja 2017. 2018 aasta maailmameister.

McLaren

МcLaren (ametlik nimi McLaren Racing Limited) on eelkõige tuntud kui Vormel 1 meeskond, samas lööb meeskond kaasa ka Indianapolise 500 miili sõidus ja Le Mansi 24 tunni võidusõidus.

Aastast 2018 kannab tiim nime McLaren-Renault. McLareni peakontor asub Suurbritannias Wokingis. Alates 2016. aastast on meeskonnajuhiks on Zak Brown.

Nico Rosberg

Nico Erik Rosberg (sündinud 27. juunil 1985 Wiesbadenis Saksamaal) on endine saksa Vormel 1 piloot. 11 aastat F1 sarjas sõitnud Rosberg teatas mõned päevad pärast esimese meistritiitli võitmist, et on otsustanud oma karjääri lõpetada.Nico isa on 1982. aasta vormel 1 maailmameister Keke Rosberg. Nico esindab Saksamaad, kuid on öelnud, et tahaks tulevikus Soome lipu all sõita . Poisina on ta esindanud ka Soomet ja tal on mõlema riigi kodakondsus. Ta oskab saksa, prantsuse, inglise ja itaalia keelt, aga soome keelt ta ei oska.

Renault F1

Renault F1 oli Vormel 1 meeskond. Meeskond tegi debüüdi Vormel 1 sarjas 1977. aasta Suurbritannia Grand Prix'il. 1986 lahkus meeskond sarjast. Tagasi vormel-1 sarja tuli meeskond 2002. aastal. Enne seda võistles meeskond Benettoni nime all.

2007. aasta Vormel 1 hooajal sõitsid meeskonna eest Giancarlo Fisichella ja Heikki Kovalainen. Autodel kasutati Renault RS26 mootorit ja Bridgestone Potenza rehve.

Seni on võidetud kaks korda konstruktorite karikas, aastal 2005 ja 2006 ning kaks maailmameistritiitlit sõitjate arvestuses (2005, 2006).

2008. aastal sõitsid meeskonnas Fernando Alonso ja Nelson Angelo Piquet, kes jätkasid ka 2009. aastal.

4. augustil 2009 otsustas Renault' meeskond Nelson Piquet'ga lepingu lõpetada. Alates Euroopa GP-st Valencias asus tema asemele Romain Grosjean.

Pärast meeskonnast lahkumist tunnistas Piquet, et 2008. aasta Singapuri etapil andis meeskond talle korralduse teha avarii, et võistkonnakaaslane Fernando Alonso saaks etapi võita. Karistuseks määras FIA Renault' meeskonnale tingimisi kahe aasta pikkuse võistluskeelu. Meeskonna juht Flavio Briatore lahkus ametist ning sai määramata ajaks Vormel 1 sarjas tegutsemise ja sõitjate esindamise keelu.

2010. aastal sõitsid Renault' meeskonnas Robert Kubica (11) ja Vitali Petrov (12). Mõlema leping jätkus ka 2011. aasta hooajal. Robert Kubica sai aga enne hooaja algust Itaalias rallil osaledes raskelt vigastada ning 2011. aastal asendasid teda Nick Heidfeld ja Bruno Senna. Renault sai 2011. aastal konstruktorite arvestuses viienda koha. Renault lahkus Vormel 1 sarjast 2011. aasta hooaja lõpus.

2012. aastast kandis tiim nime Lotus F1 Team.

Sauber

Sauber on Vormel 1 meeskond.

Šveitslase Peter Sauberi loodud meeskond liitus Vormel 1 sarjaga 1993. aastal. Varem võistles Sauber sportautode MM-sarjas.

Meeskonna peakorterid olid Šveitsis Hinwilis (kere) ja Saksamaal Münchenis (mootor). Tiimi juht on Mario Theissen. Endine omanik Peter Sauber töötas meeskonna nõustajana.

2006. aastal alustasid BMW Sauberi sõitjatena Nick Heidfeld ja Jacques Villeneuve. Viimane asendati alates Ungari GP-st Robert Kubicaga. Heidfeld ja Kubica on meeskonnas jätkanud kuni 2009. aastani.

2006. aastal sai BMW Sauber 35 punktiga 5. koha, 2007. aastal 101 punktiga 2. koha ja 2008. aastal 135 punktiga 3. koha. Tiimi seni ainukese võidu saavutas Robert Kubica 2008. aastal Kanadas ja ainukese kvalifikatsioonivõidu 2008. aastal Bahreinis.

2008. aastal sai BMW Sauberi teiseks testisõitjaks Marko Asmer, kes jätkas ka 2009. aastal.

29. juulil 2009 teatas BMW, et meeskond loobub rahaliste raskuste tõttu pärast 2009. aasta hooaja lõppu Vormel 1 sarjas osalemisest. Meeskonna ostis pärast 2009. aasta hooaja lõppu ära selle endine omanik Peter Sauber ning alates 2010. aastast võistleb meeskond taas Sauberi nime all.

Aastal 2010 sõitsid Sauberis Kamui Kobayashi ja Pedro de la Rosa. De la Rosal jäi hooaeg pooleli, sest ta ei näidanud häid tulemusi. Teda asendas hooaja lõpuni Nick Heidfeld, kes oli varemgi Sauberis sõitnud. Aastal 2011 olid sõitjateks Kamui Kobayashi ja Sergio Pérez.

2015. aasta hooajal on Sauberi pilootideks Marcus Ericsson ja Felipe Nasr.

Scuderia Ferrari

See artikkel on Ferrari Vormel 1 meeskonnast; autofirma kohta vaata artiklit Ferrari

Scuderia Ferrari on Ferrari autofirma osa, mis tegeleb võidusõiduautode, põhiliselt Vormel 1-ga.

Debüüt Vormel 1-s toimus 1950. aastal Monaco tänavarajal. Ferrari on ainuke tänapäevani tegutsev meeskond, kes osalenud Vormel 1 sarjas

selle algusaastatest peale.

1940. aastatest 1973. aastani osales Ferrari ka sportautovõistlustel. Kui aga 1973. aastal saatis Ferrari Vormel 1 tiimi ebaedu, otsustas juhtkond sportautovõistlustest tagasi tõmbuda ja keskenduda Vormel 1-le.

Praegu on meeskonna juht Maurizio Arrivabene ja tehnikadirektor Mattia Binotto. Pikka aega olid vastavates ametites Jean Todt ja Ross Brawn.

Sebastian Vettel

Sebastian Vettel (sündinud 3. juulil 1987 Saksamaal Heppenheimis) on saksa Vormel 1 sõitja, 2010, 2011, 2012 ja 2013. aasta maailmameister.

WilliamsF1

WilliamsF1 (ametlik nimi Williams Grand Prix Engineering Limited) on Vormel 1 meeskond.

Williamsi peakorter asub Suurbritannias Oxfordshire'is Grove'is.

Meeskonna direktorid on Frank Williams ja Patrick Head ning tehnikadirektor on Sam Michael.

Vormel 1 hooajad

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.