Volga

Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.

Volga ülemjooks algab Valdai kõrgustikult. Sealt voolab ta itta läbi Tveri linna. Nižni Novgorodi linnas ühineb ta parempoolse lisajõe Okaga. Kaasani lähedal ühineb ta vasakpoolse lisajõe Kamaga ja pöördub lõunasse. Suubub Volga alamjooksul Kaspia merre. Kanalite kaudu pääs Aasovi, Valgele ja Läänemerele.

Volga vesikonnas paikneb 11 Venemaa kahekümnest suuremast linnast. Jõel paikneb terve rida hüdroelektrijaamu ning suuri veehoidlaid.

Volga jõgi läbib 15 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumit: Tveri oblast, Moskva oblast, Jaroslavli oblast, Kostroma oblast, Ivanovo oblast, Nižni Novgorodi oblast, Tšuvaššia, Mari El, Tatarstan, Uljanovski oblast, Samara oblast, Saratovi oblast, Volgogradi oblast, Astrahani oblast, Kalmõkkia.

Disambig gray.svg  See artikkel räägib jõest; automargi kohta vaata artiklit Volga (auto); Tartu restorani kohta vaata Volga (restoran); jõelaeva tüübi kohta vaata artiklit Volga (jõelaeva tüüp)
Volgarivermap
Volga jõe vesikond
Volga basin
Volga jõe vesikond

Lisajõed

Suuremad lisajõed alates lähtest (p=parempoolne, v=vasakpoolne, pikkus, suubumiskoht ja valgla pindala):

  • Dubna (p), 167 km, Dubna lähedal Ivankovo veehoidlasse, 5350 km²
  • Mologa (v), 456 km, Vesjegonski lähedal Rõbinski veehoidlasse, 29 700 km²
  • Šeksna (v), 139 km, Tšerepovetsi lähedal Rõbinski veehoidlasse, 19 000 km²
  • Kotorosl (p), 132 km, Jaroslavlis, 6370 km²
  • Kostroma (v), 354 km, Kostroma lähedal Gorki veehoidlasse, 16 000 km²
  • Unža (v), 426 km, Makarjevi lähedal Gorki veehoidlasse, 27 800 km²
  • Oka (p), 1500 km, Nižni Novgorodi lähedal, 245 000 km²
  • Sura (v), 841 km, Jadrini lähedal Tšeboksarõ veehoidlasse, 67 500 km²
  • Vetluga (v), 889 km, Kozmodemjanski lähedal Tšeboksarõ veehoidlasse, 39 400 km²
  • Kama (v), 1 805 km, Tšistopoli lähedal Kuibõševi veehoidlasse, 507 000 km²
  • Samara (v), 594 km, Samara lähedal Saratovi veehoidlasse, 46 500 km²
  • Bolšoi Irgiz (v), 675 km, Volski lähedal, 24 000 km²
Sild Volgogradis üle Volga jõe

Sild Volgogradis üle Volga jõe, pikkus 1260, laius 32 m

Smoke over the river Volga

Volga jõgi Nižni Novgorodi lähedal

Volga tver 3

Sild Volgal Tveri linnas

Волга у Жигулей осенью

Volga jõgi Žiguli kõrgustikus

Круизные корабли на Волге

Kruiisilaevad Volga jõel

Volga ääres elavad mitmed rahvad, kes kutsuvad Volgat oma nimega:

  • vene Волга
  • tatari İdel, Идел
  • tšuvaši Атăл (Atăl)
  • ersa Рав (Rav)
  • mari Юл (Jul)
  • saksa Wolga

Vaata ka

Baškortostan

Baškortostani Vabariik on Venemaa 1. järgu haldusüksus (vabariik) Volga föderaalringkonnas.

Ta piirneb Orenburgi oblasti, Permi oblasti, Sverdlovski oblasti, Tšeljabinski oblasti, Udmurtia ja Tatarstaniga.

Baškortostani suuremad linnad on Ufa, Sterlitamak, Salavat, Neftekamsk ja Oktjabrski.

Don

Don (vene Дон, adõgee Тен (Then)) on jõgi Euroopas, saab alguse Tula linna lähedalt ja voolab lõunasse, enne Doni kõrgustikku keerab itta ja enne Volga kõrgustikku edelasse ning suubub Aasovi merre, moodustades delta. 105 km pikkune Volga-Doni kanal ühendab teda Volga jõega.

Doni pikkus on 1870 km, kuid paljude loogete tõttu on lähte ja suudme vaheline kaugus linnulennult vaid 700 km.

Suuremad lisajõed on Sosna, Voronež, Donets ja Hopjor. Donil asub Tsimljanski veehoidla.

Doni ääres asuvad Novomoskovsk, Liski, Volgodonsk ja Rostov Doni ääres.

Vanad kreeklased tundsid jõge nimega Tanais (Ταναις).

Jaroslavl

Jaroslavl on linn Venemaal, Jaroslavli oblasti keskus. Asub Volga jõe ääres, 280 km Moskvast kirdes.

Kaasan

Kaasan on linn Venemaal, Tatarstani Vabariigi pealinn. Linn asub Volga jõe ääres, selle Kazanka lisajõe suudmes.

Kaasani ülikool

Kaasani ülikool (ametliku nimega Kaasani (Volga) Föderaalülikool) on ülikool Kaasanis Tatarstanis.

Asutatud 1804 – see on üks Venemaa vanimaid ülikoole.

Kirovi oblast

Kirovi oblast asub Venemaa Volga föderaalringkonnas. Kirovi oblast moodustati 5. detsembril 1936 endisest Kirovi kraist.

Suuremad linnad on Kirov, Kirovo-Tšepetsk, Vjatskije Poljanõ, Novovjatsk ja Slobodskoi.

Mari keel

Mari keel (niidumari марий йылме; mäemari мары йӹлмӹ) on maride kõneldav soome-ugri keelte hulka kuuluv volga-soome keel.

2002. aastal oli kõnelejaid 488 000.

Mari keeles on neli suuremat murret: mäemari (Volgast lõunas), loodemari (Kirovi oblastis), niidumari (Volgast põhjas ja läänes; mari keele kõnelejate enamus) ja idamurre. Kirjakeeli on kaks – mäemari ja niidumari. Mõlemad kirjakeeled on Marimaal ametikeelteks.

Mari keeled on soovõrdsed, nendes puudub grammatiliselt sugu.

Mari keele kujunemisala arvatakse asuvat tänasest Marimaast lääne pool.

Esimesed kirjakeele mälestised 18. sajandist. Mõlemad mari kirjakeeled kasutavad praegu kohandatud kirillitsat. Niidumari tähestikus on lisaks vene tähestiku tähtedele tähed Ҥ, Ӧ ja Ӱ. Mäemari tähestikus on Ӓ, Ӧ, Ӱ ja Ӹ.

Nižni Novgorod

Nižni Novgorod (vene Нижний Новгород ('alumine uus linn' või 'alumine Novgorod')) on elanike arvult Venemaa viies linn, Nižni Novgorodi oblasti keskus. Asub kohas, kus Oka jõgi suubub Volga jõkke. Geograafilised koordinaadid on 56°19' N, 44°00' E.

Põhiliseks tööandjaks linnas on GAZ.

Nižni Novgorodi oblast

Nižni Novgorodi oblast asub Venemaa Volga föderaalringkonnas.

Nõukogude ajal kandis nime Gorki oblast.

Oka

Oka [ok'aa] (varasem kirjaviis: Okaa) on jõgi Euroopas Venemaal. Jõe pikkus on 1500 kilomeetrit ja valgla 245 000 km².

See algab Kesk-Vene kõrgustikult, voolab algul põhja, hiljem pöördub itta ning suubub Nižni Novgorodis paremalt Volgasse. Oka üks oluline vasakpoolne lisajõgi on Moskva jõgi.

Oka jõe ääres asuvate linnade seas on Orjol, Kaluga, Serpuhhov, Kolomna, Rjazan, Kassimov, Murom, Dzeržinsk ja Nižni Novgorod.

Permi krai

Permi krai on krai Venemaa Volga föderaalringkonnas.

Moodustati 1. detsembril 2005 Permi oblasti ja Permikomi autonoomse ringkonna liitmise teel. Referendum selle üle toimus oblastis ja autonoomses ringkonnas 2003. aasta detsembris.

Suuremad linnad on Perm, Berezniki, Solikamsk, Tšaikovski, Lõsva ja Kungur.

Rõbinsk

Rõbinsk on linn Venemaal Jaroslavli oblastis, Rõbinski rajooni keskus. Asub Volga jõe ääres, Šeksna jõe suudmes Rõbinski veehoidla lõunakaldal.

Rõbinsk on varasemaid slaavlaste asulaid Volga kaldal, seda mainitakse juba 1071. aastal nimega Ust-Šeksna. 1777. aastal sai linnaõigused ja 1778. aastal nimetati Rõbinskiks. 1946–1957 kandis nime Štšerbakov ja 1984–1989 Andropov.

Rõbinsk on suusaspordi keskus. Alates 2006. aastast peetakse seal murdmaasuusatamise maailmakarikavõistluse etappi.

Linna lähedal asub Rõbinski HEJ.

Saratov

Saratov (vene keeles Саратов; varasem eestikeelne nimekuju Saraatov) on linn Venemaal, Saratovi oblasti keskus. Asub Volga jõe paremal kaldal.

Saratov on suur transpordisõlm ja üks Venemaa suurimaid masinaehituse keskusi, seal on ka lennukitehased (Jak-40 ja Jak-42 tootmine).

Saratovit ühendab Engelsiga sild üle Volga jõe. Kolmest küljest on linn ümbritsetud kuni 300 m kõrguste mägedega.

Saratovi sõpruslinnad on Bratislava (Slovakkia), Dallas (USA), Dobrič (Bulgaaria), Taiyuan (Hiina).

Soome-ugri keeled

Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).

Keeleteadlaste hulgas levinud, kuid otseselt tõestamata teooria kohaselt on kõik soome-ugri keeled tekkinud ühestainsast aastatuhandete eest räägitud soome-ugri algkeelest selle hilisema mitmekordse jagunemise tulemusena.

Erinevalt enamikust Euroopa keeltest ei kuulu soome-ugri keeled indoeuroopa keelte hulka.

Peale soomeugri keelte kuuluvad uurali keelte hulka ka samojeedi keeled.

Mõned keeleteadlased kasutavad termineid "soome-ugri keeled" ja "uurali keeled" sünonüümidena.

Hinnangud soome-ugri keelte omavahelistele sugulusseostele on püsinud enam-vähem muutusteta alates 1879. aastast. Soome-ugri keeled jagunevad saami, läänemeresoome, Volga, Permi ja ugri rühmaks. Uuemates liigitustes on Volga rühm kadunud, selle asemel esinevad sellesse kuulunud mordva keeled ja mari keeled otse soome-ugri rühma alarühmadena.

Saami, mansi ja handi põhimurdeid peetakse eri keelteks. Samuti räägitakse viimastel aastakümnetel ühe karjala keele asemel mitmest karjala keelest ning eesti keele lõunaeesti murdeid peetakse kohati eraldiseisvaks lõunaeesti keeleks.

Uurali keelkonnale omaselt on kõik soome-ugri keeled soovõrdsed, nendes puudub grammatiliselt sugu. Neid ühendab keelesugulus ja väljasuremisoht.

Tatarlased

Tatarlased (tatari keeles tatarlar, татарлар) on turgi rahvas, kelle elukohaks on Venemaa Euroopa osa, sh Volga keskjooks, ja Uural, Siber, Kasahstan, Kesk-Aasia, Xinjiang, Kaug-Ida.

Tatarlaste üldarv on 6 650 000 inimest, nendest 5 554 600 elab Venemaal (2002. aasta rahvaloenduse andmeil). Tatarlased moodustavad 52,9% Tatarstani 3,8-miljonilisest elanikkonnast. Enamik tatarlasi on sunniidid.

Tver

Tver (vene Тверь) on linn Venemaal, Tveri oblasti keskus. Asub kohas, kus Tmaka ja Tvertsa jõgi suubuvad Volga jõkke. Geograafilised koordinaadid on 56°52' N, 35°54' E.

Udmurdid

Udmurdid (ka votjakid) on soomeugri rahvas, kelle peamine asustusala on Volga lisajõgede Kaama ja Vjatka vahel Udmurdi Vabariigis; pealinn on Iževsk. Neid elab veel Permi ja Kirovi oblastis ning Baškiiria (Baškortostani Vabariik) ja Tatari Vabariigis.

Aegade jooksul on udmurtide põhiline elatusala olnud teraviljakasvatus.

Udmurdi keel keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma, lähim suguluskeel on komi keel.

Udmurte oli 1989. aasta andmetel 714 000, neist pidas emakeeleks oma rahvuskeelt 76,5%. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 552 299 udmurti.Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 193 udmurti, neist Tallinnas 60.Eri rahvusrühma moodustavad Põhja-Udmurtias elavad bessermanid (umbes 10 000), kes on arvatavasti udmurdi keelele üle läinud Volga bulgaaride järeltulijad.

Volga Laevakompanii

Volga Laevakompanii (täielik ametlik nimetus alates 18. augustist 1998 vene keeles Открытое акционерное общество Судоходная компания «Волжское пароходство» - Otkrõtoje aktsionernoje obštšestvo Sudohhodnaja kompanija "Volžskoje parohhodstvo", lühike vorm: vene keeles ОАО «СК «Волжское пароходство»; eesti keeles Avatud aktsiaselts Laevakompanii „Volga Laevakompanii“, lüh. OAO SK Volga Laevakompanii, ka OAO Volga-flot) on Venemaa laevakompanii, mis on registreeritud Nižni Novgorodis Volga ääres Venemaal.

Laevakompanii moodustati alates 1. detsembrist 1954 NSV Liidus olnud Volga Ühendatud Jõelaevakompaniist (vene keeles Волжское объединённое речное пароходство, lühend ВОРП), mis 24. märtsil 1994 muudeti aktsiaseltsiks, esialgselt (vene keeles Акционерное общество открытого типа Судоходная компания «Волжское пароходство»), lühivorm AO Volga flot.

Laevandusettevõte on asutatud 1843. aastal ja on oma andmeil vanim tegutsev laevafirma Venemaal. Aktsiaselts tegeleb kauba- ja reisijaveoga, 2010. aasta kaubaveomaht oli üle 5 miljoni tonni. Ettevõtte tegutsemispiirkond on Loode-Venemaal, Moskva oblastis ning Volga ja Kama jõel, samuti Volga-Doni ja Valge mere – Läänemere kanalil. Volga laevandusel on üle 250 laeva. 2009. aasta lõpul telliti laevastiku uuendamiseks kümme 140 m pikkust kaubalaeva (projekt RSD44).

2011. aastal müüdi riigi osalus Volga Laevakompaniis.

2011. aastal sai laevakompanii suurimaks aktsiaomanikuks firmas Havensight Shipping Cyprus Limited lõppkasusaajaga Vladimir Lissini isikus.

Volgograd

Stalingrad suunab siia; teiste tähenduste kohta vaata lehelt Stalingrad (täpsustus)Volgograd (vene 'Volga linn') on oblastilise alluvusega linn Venemaal Volga jõe ääres, Volgogradi oblasti halduskeskus.

Volgograd on kangelaslinn.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.