Vintpüss

Vintpüss on tulirelv, mis on loodud õlast laskmiseks ja mille rauda on lõigatud vintsooned. Vintsooned panevad kuuli rauas liikumise ajal ümber oma telje pöörlema. Pärast rauast väljumist vähendab pöörlemine kuuli laperdamist ja suurendab seeläbi lennukaugust ning täpsust. Tänapäeval on kasutusel peamiselt automaatvintpüssid.

Baker'i vintpüss
Baker'i vintpüss
 
Heckler & Koch G3
Heckler & Koch G3
Heckler & Koch G3

Ajalugu

Pole teada, millal täpselt vintraud leiutati, kuid esimesed praktilised katsetused viidi läbi 15. sajandil. Esimesed laialdasemat kasutust leidnud vintraudsed püssid valmistati 18. sajandi lõpus ja alguses kasutati neid peamiselt täpsusküttide relvadena. Suuremal hulgal hakati vintpüsse kasutama 19. sajandi alguses.

Eestlaetav vintpüss

Eestlaadimise suureks puuduseks oli mustuse ja tahma jäämine relva ja selle kinni surumine, kui lükati uut kuuli torusse. Edukaim, nn minie süsteem loodi Prantsuse armee kapteni Claude-Étienne Minié poolt, mis põhines koonusekujulisel kuulil, mis oli osaliselt õõnes. Lastes kuuli, antud tühimik paisus ja puudutas võrdselt kõiki toru külgi. Antud lahendus andis kuulile suurema jõu, sest vähem gaasi pääses püssitorust välja ja kuuli efektiivne laskekaugus suurenes peaaegu 300 meetrini, eelmise tehnoloogia puhul oli efektiivne laskekaugus umbes 100 - 150 meetrit. Kuulsaim Minié süsteemi vintpüss on 1853.aastal disainitud Pattern Enfield. Minié vintpüssi kasutuselevõtt põhjustas Jaapani kodusõjas 19.sajandil, Tokugawa vägedele suuri kaotusi.

Tagantlaetav vintpüss

1836 leiutas sakslane Johann Nikolaus von Dreyse relva, milles kasutati Nadelzündung-it ehk Zündnadelzündung-it. Snider täiustas nende leiutist ja see relv nimetati Snider–Enfield. 1866 leiutas prantslane Antoine Alphonse Chassepot käsi- ehk poltluku. Järgmiseks suuremaks muudatuseks tagantlaetavatel vintpüssidel oli seitsmelasulise salve kasutuselevõtt 1860. aastal Christopher Spenceri poolt. Tagantlaadimine, poltlukk ja salv oli sõjapidamises suuremad muudatused pärast tulirelva kasutuselevõttu, sest sellise tehnoloogiaga oli võimalik sooritada laske kiiremini ja laadimiseks ei pidanud parema tulemi saavutamiseks enam seisma, vaid seda oli võimalik mugavalt teha kõikvõimalikes teistes asendites.

Liigitus

Polygonal vs normal rifling
Erinevad vintraua lõiked

Vintpüss liigitatakse nii konstruktsiooni kui ka kasutusala järgi. Konstruktsiooni järgi jaotatavad vintpüssiliigid: automaat, poolautomaat, kamberlukuga, käsi(polt)lukuga, revolver(trummel)lukuga, ränilukuga, eestlaetav (minie), tagantlaetav, pullpup, veealune, kaldnurkraudne (nurga taha tulistav), kombineeritud (sile-ja vintraudade kombinatsiooniga, mis võivad olla ka vahetatavad), kesktulepadruniga, ääretulepadruniga, suurekaliibriline, väikesekaliibriline. Vintsoonte järgi liigitatakse vintpüsse: parem- või vasakpoolse vindiga; rombi, ristiküliku, ümara, heksagonaalse lõikega; ühe ja mitme vintsoonega.

Vaata ka

Beaumont (vintpüss)

Beaumont on Hollandi toodetud vintpüss.

Kaliiber: 11,3x50 mm

Tüüp:

Pikkus: 1319,53 mm

Raua pikkus: 550 mm

Gewehr 41

Gewehr 41 ehk G.41 (M) oli II maailmasõja ajal Saksamaal toodetud poolautomaatne vintpüss.

Kaliiber: 7,92x57 mm

Tüüp: poolautomaatne püssirohugaasidel töötav, pöörleva poltlukuga

Pikkus: 1172 mm

Raua pikkus: 550 mm

Kaal: 5,02 kg

Salv: 10 padrunit

Gewehr 43

Gewehr 43 või Karabiner 43 (lühendatult G43, K43 või Kar 43 on Teise maailmasõja ajal Waltheri leiutatud Saksa poolautomaantne vintpüss, mis kasutab 7,92×57mm Mauser laskemoona.

Relva disainis lähtuti peamiselt G41(W)-st, kuid sellele liideti gaasimehhanism, mis sarnanes Nõukogude Liidu Tokarev SVT-40-l kasutatavaga.

Kokku toodeti 402 713 relva, millest 53 varustati neljakordsete Zielfernrohr 43 (ZF 4) sihikutega.

John Moses Browning

John Moses Browning (23. jaanuar 1855 – 26. november 1926) oli Ameerika Ühendriikide relvameister.

Töötades relvameistrist isa töökojas, ehitas Browning oma esimese tulirelva 13-aastaselt ja sai esimese oma 128 patendist 1879. aastal 24-aastaselt. Teda peetakse üheks 19. ja 20. sajandi olulisimaks relvadisaineriks.

Tema tööd avaldasid mõju sisuliselt kõigile tulirelvaliikidele. Ta töötas välja maailma esimese töökindla ja kompaktse poolautomaatse püstoli, leiutades selleks nn teleskoopluku (telescoping bolt). Seesama tehniline lahendus on kasutusel enamikus maailma poolautomaatsetes püstolites tänapäevani. Samuti leiutas Browning maailma esimese püssirohugaaside mõjul toimiva kuulipilduja – Colt-Browning M1895, mille tehniline lahendus ületas märkimisväärselt seniseid mehaanilisi, tagasilöögi energial põhinevaid kuulipildujaid ning sai uueks iselaadivate kuulipildujate ja automaatide standardiks.Kuulsaimate Browningu disanitud relvade hulka kuuluvad näiteks püstolid M1911 ja Browning Hi-Power, raskekuulipildujad M1917, M1919 ja Browning M2, kergkuulipilduja Browning Automatic Rifle ning Browning Auto-5 – maailma esimene poolautomaatne haavlipüss. Mitmed nendest relvadest on endiselt aktiivses tootmises ja kasutuses.

Kar 98k

Karabiner 98 ('Kar98; K98) on poltlukuga 7,92x57mm Mauser padrunit kasutav vintpüss.

Alates 1935. aasta 21. juunist oli K98 Wehrmachtis kasutusel standardjalaväerelvana.Relv töötati välja Mauseri tehases 1898. aastal eeskätt ratsaväe ja suurtükiväe vajadusi arvestades. Juba esimene mudel oli kindlalt üle vanemast 1891. aasta vintpüssist ja 1888. aasta karabiinist. 1907. aastal hakati uue relvaga Karabiner 98 AZ varustama Baieri ja Preisi üksusi. 1908. aastal relvastati selle relvaga kogu Saksa armee.

Pärast Esimest maailmasõda töötati 1920. aastail Saksamaal välja relva edasiarendus, mis sai nimeks Karabiner 98a. 1935. aastal võeti relvastusse relva lühendatud versioon Karabiner 98 Wehrmachti standardkäsitulirelvana. Hiljem arendati sellest edasi ka Karabiner 98b. Sõja lõpuni toodeti neid karabiine mitu miljonit tükki.

Täpne toodanguarv ei ole teada. Kasutusele jäi vähemal määral ka relva vanemaid versioone. Peale sõda oli K98 veel mõned aastad mõnede võitjariikide (näiteks Prantsusmaa) relvastuses, kes neid relvaabina omakorda Kolmanda maailma riikidele edasi kinkisid. Mõned tuhanded jäid peale sõda kuni 1950. aastate alguseni ka Saksamaa jõustruktuuride käsutusse.

Oli olemas ka nn. jäägrikarabiin mida nimetati K98k-ks (k= kurz). See oli lühem kui K98 ja tagumine sihik oli ülemise laesääre keskel.

Karabiin

Karabiin on lühikese rauaga kerge vintpüss või jahipüss.

Algselt oli ta ratsa- ja suurtükiväelaste relv. Nimetus pärineb karabiinihaagist, mis kinnitati algul sageli relva kaba vasakule küljele, hõlbustamaks relva kinnitamist hobuse sadula küljes olevale rihmaga karabiinile. Nii sai püssi ratsutades vajadusel käest lasta, haarates püstoli või mõõga.

Hiljem arendati militaarkasutuses olevad karabiinid poolautomaatseteks. Tänapäeval leiab kasutust põhiliselt täpsus- või tseremoniaalrelvana.

Sõna "karabiin" algallikas on prantsuse sõna carabine.

Käsitulirelv

Käsitulirelv on selline tulirelv, mida jõuab kanda ja millega on võimeline tulistama üks inimene. Üldiselt on käsitulirelvadeks liigitatud relvad alla 20 mm kaliibriga tulirelvad.

Eesti relvaseaduses ei ole relvade liigituses mõistet "käsitulirelv", Eesti Kaitseväe relvastuse liigituses on mõiste "käsitulirelvad" aga olemas.

Eesti Entsüklopeedias kirjeldatakse tulirelvade loendit mõistega "laskurrelv", mis kattub mõistega "käsitulirelv".

Käsitulirelvi:

püstol

revolver

püstolkuulipilduja

karabiin

vintpüss

jahipüss

automaat

kergekuulipilduja

granaadiheitja

kantav õhutõrjerakettMitme inimesega teenindavat või transporditavat (kantavat) relva nimetatakse relvasüsteemiks.

Laskesuusatamine

Laskesuusatamine (ehk biatlon) on välja kasvanud sõjaväelisest patrullsuusatamisest. Laskesuusatamine on üks raskemaid kombineeritud spordialasid.

Sportlased võistlevad-suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss, ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades.

Meeste distantsid on 10 km sprint, 12,5 km jälitussõit, 20 km ja 15 km ühisstart. Naistel on kavas 7,5 km sprint, 10 km jälitussõit, 15 km ja 12,5 km ühisstart. Võisteldakse ka teatevõistluses, mille pikkus on 4x7,5 km ning iga võistleja laseb ühe seeria. Alates 2005. aastas on uudse alana kasutusel ka segateatesõit, kus osaleb kaks naist ja kaks meest.

Laskmine tiirudes.

Laskejoone kaugus märklauast on 50±1 m.

Lamades laskmisel kasutatakse 45 mm läbimõõduga ja püstiasendis 115 mm läbimõõduga terasest märki.

Iga kolmanda laskeraja küljele, ligikaudu 10 m kaugusele tulejoonest ja 5 m kaugusele märklauast, paigutatakse nii treeninguks kui ka võistluse ajaks tuulelipud.

Alates 1978. aastast kasutatakse püsse, mille kaliiber ei ületa 5,6 mm. Suurendavaid optilisi sihikuid ei ole lubatud kasutada.

Laskesuusatamine kuulus algselt 1958. aastast Rahvusvahelise Moodsa Viievõistluse Liitu (Union Internationale de Pentathlon Moderne – UIPM). 1994. aastast moodustati oma Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit (International Biathlon Union – IBU). IBU peakorter asub Salzburgis Austrias.

Laskesuusatamise esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1958. aastal Saalfeldenis Austrias. Olümpiamängude kavva võeti ala Squaw Valleys 1960. aastal.

M14

M14 võib tähendada järgmist:

M14 vintpüss, USA vintpüss

M14 (kerasparv), kerasparv

...

M14 vintpüss

M14 vintpüss, ametliku tähistusega United States Rifle, Caliber 7.62 mm, M14, on Ameerika Ühendriikide valikulise tulerežiimiga vintpüss, mis kasutab 7,62×51mm NATO (.308) laskemoona.

M14 võeti 1959. aastal kasutusele teenistusrelvana USA maaväes ja 1961. aastal USA merejalaväes, asendamaks M1 Garand vintpüssi. Vintpüss oli teenistuses kuni 1964. aastani, mil see asendati M16-ga. Siiski on M14 mitmel pool (sh Eestis) endiselt piiratud kasutuses, näiteks auvahtkondade tseremoniaalrelvana ja täpsuspüssina.

M14 järgi disainiti snaipripüssid M21, M25 ja siiani USA-s tegevteenistuses olev Mk 14 EBR. Eestis arendas riiklik relvatööstusettevõte E-Arsenal M-14'st täpsuspüssi M14-TP.

M16 (automaat)

M16 automaat-vintpüss (inglise keeles M16 rifle) on Ameerika Ühendriikide sõjaväe jaoks kohandatud versioon relvast Armalite AR-15. Algupärane M16 oli muudetava laskmisrežiimiga, 5,56x45 mm vintpüss 20-lasulise salvega. M16 viitab muudetava laskmisrežiimiga relvale, Armalite AR-15 on ainult poolautomaatne.M16 hakati Ameerika Ühendriikide sõjaväes kasutama aastal 1964. Aasta hiljem hakati relva kasutama džunglisõja operatsioonides Vietnami sõjas. Aastal 1969 sai M16A1 M14 vintpüssi asemel uueks USA sõjaväe standardrelvaks. M16A1 uuenduste hulka kuuluvad lukusulgur, kroomiga kaetud vintraud ja 30-lasuline salv. Aastal 1983 võttis Ameerika Ühendriikide merejalavägi kasutusele uuendatud M16A2, kolm aastat hiljem võeti relv kasutusele ka USA maaväes. M16A2 laskemoonaks oli uuendatud 5,56x45 mm NATO padrun. Uuenduste hulka kuulusid ka reguleeritav tagumine sihik, väljuvate kestade eemalesuunaja, raskem vintraud, täiustatud käepide ja kaba, lisaks poolautomaat ja 3-lasulise laskerežiimi tuleümberseadur. 1998. aastal kasutusele võetud M16A4 on M16 seeria relvade neljas generatsioon. Selle erinevused varasemate versioonidega on eemaldatav kandmissang integreeritud sihikuga, muudetava pikkusega kaba ja Picatinny kinnitused erinevate lisaseadmete jaoks.M16 ja selle põhjal loodud relvi kasutati peale USA veel paljudes riikides. M16-d on kokku toodetud hinnanguliselt 8 miljonit tükki, tehes sellest ühe maailma enim toodetud 5,56-kaliibrise tulirelva. Tänapäevaks on suurem osa USA maaväe ja merejalaväe M16-id asendatud lühema ja kergema M4 karabiiniga.

Mannlicher-Schönauer

Mannlicher–Schönauer on Kreekas valmistatud 6,5 mm vintpüss.

Mannlicher M1895

Mannlicher M1895 on Hollandis valmistatud 6,5 mm vintpüss.

Mondragón (vintpüss)

Mondragón on Mehhikos valmistatud poolautomaatne vintpüss.

Mossin-Nagant

Mossin-Nagant (ka Mosin-Nagant, vene винтовка Мосина) ehk kolmeliiniline vintpüss (трёхлинейная винтовка ja трёхлинейка) on poltlukuga salvvintpüss, mis oli Vene sõjaväe ja Punaarmee põhirelv 1940. aastate lõpuni, snaiperpüssina veel kuni 1960. aastateni ning kuulus ka Eesti sõjaväe relvastusse. "Kolmeliiniline" tähendab relva kaliibrit – kolm liini ehk kolm kümnendikku (.30") tolli – 7,62 mm.

Musket

Musket on eestlaetav pikk sileraudne tulirelv, mida kasutasid peamiselt jalaväelased. Termin musketär tähendab musketiga relvastatud sõdurit. Pikka aega kasutati musketeid kui soomust läbistavaid relvi raudrüüs rüütlite vastu ja toetati nendega arkebuuse ning piikidega relvastatud jalaväge. Musketid olid pikka aega arkebuusidest raskemad relvad, kuid alates 16. sajandist tehnoloogia edasi arenedes muutusid musketid kergemaks ja lõpuks asendasid arkebuusid. Peale täägi kasutuselevõttu kadusid ka piigid relvastusest ja sisuliselt kõik jalaväelased muutusid musketärideks. Musketid kaotasid oma tähtsuse lahinguväljal 19. sajandi lõpus vintpüsside kasutuselevõtu järel.

Nagant



Fabrique d'armes Émile et Léon Nagant (ka Nagant) oli Belgia relvafirma ja hiljem autotootja. Selle asutasid 1859. aastal Liège'is vennad Émile ja Léon Nagant, kelle tuntuimaks tööks on panus Venemaa standardvintpüssi Mossin-Nagant väljatöötamisel.Vintpüss võeti kasutusele 1891. aastal ja selle edu mõjutas Vene sõjaväeadministratsiooni valima 1895. aastal standardseks isiklikuks relvaks revolvrit Nagant M1895. Selleks ajaks oli Émile progresseeruva pimeduse tõttu ärist kõrvale tõmbunud ja firma kandis nime L. Nagant & Cie, Liége.

Tüüp 99

Tüüp 99 võib tähendada:

Tüüp 99 (tank) on Hiina Rahvaarmee tank

Tüüp 99 (maskeering) on Hiina Rahvaarmee maskeerimismuster

Tüüp 99 (kahur) oli Jaapani Keiserliku mereväe 20 mm õhutõrjekahur

Tüüp 99 (granaat) oli Jaapani granaat Teise maailmasõja ajal

Tüüp 99 (kuulipilduja) oli Jaapani kergekuulipilduja Teise maailmasõja ajal

Tüüp 99 (vintpüss) oli Jaapani vintpüss Teise maailmasõja ajal

Tüüp 99 (miin) oli Jaapani tankitõrjemiin Teise maailmasõja ajal

Tüüp 99 (liikurhaubits) on Jaapani 155 mm liikurhaubits

Vint

"Vint" on mitmetähenduslik sõna.

Vintlased (Fringillidae) on värvuliste seltsi linnusugukond.

Vint (Fringilla) on vintlaste sugukonna linnuperekond, kuhu kuuluvad näiteks

Metsvint Fringilla coelebs

Põhjavint Fringilla montifringilla.

Vint on perekonnanimiVintpüss on vintrauaga käsirelv.

Vintsooned on keermed.

vint.ee on eesti arvutimängude portaal.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.