Vanakreeka keel

Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ γλῶττα (hē Hellēnikē glōtta)) on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.

Vanakreeka keele mõiste alla paigutatakse keelekujud ja murded, mida kasutati ajavahemikul kreeka kirja kasutuselevõtust (umbes 800 eKr) kuni hellenismiajastu alguseni (umbes 300 eKr) ning vähemalt kirjanduses antiikaja lõpuni (umbes 600 eKr). Klassikalise vanakreeka keele normiks peetakse kirjanduslikku Atika murret 5. ja 4. sajandil eKr, Sophoklese, Platoni ja Demosthenese keelt. Keeleastet alates umbes 600. aastast kuni 1453. aastani (Konstantinoopoli vallutamine Osmanite riigi poolt) nimetatakse keskkreeka keeleks ehk Bütsantsi kreeka keeleks; sellel on järjepidevus vana- ja keskkreeka keelega.

Vanakreeka keelel on kogu Õhtumaale oluline tähtsus. Ta on avaldanud tänapäeva kultuurile mõju ladina keele kaudu, mille keelealal ta oli oluline kultuurkeel, ja säilinud vanakreekakeelse ilukirjanduse, historiograafia, filosoofia ja teaduse kaudu. Uue Testamendi keelena on vanakreeka keel oluline kristlusele ja kristlikule teoloogiale. Tänapäeva keeltes, eriti Euroopa keeltes, on arvukalt otseselt või kaudselt vanakreeka keelest pärinevaid võõrsõnu, laensõnu ja tõlkelaene, mida kasutatakse eriti oskuskeeltes.Vana- ja keskkreeka keele (kuni 1453. aastani) ISO 639 keelekood on grc.

Keelenäide

(1) Originaal: πεπεισμένος δὲ πειρῶμαι καὶ τοὺς ἄλλους πείθειν ὅτι τούτου τοῦ κτήματος
(2) Transkriptsioon: pepeismenos de peirōmai kai tous allous peithein hoti toutou tou ktēmatos
(3) IPA: pepeːzménos peːrɔ̂ːmai kaì tòːs álːoːs péːtʰeːn hóti tóːtoː tôː ktɛː́matos
(4) Reaalune: veendununa niisiis püüan ka teisi veenda et selle vara
(1) τῇ ἀνθρωπείᾳ φύσει συνεργὸν ἀμείνω Ἔρωτος οὐκ ἄν τις ῥᾳδίως λάβοι.
(2) anthrōpeia physei synergon ameinō Erōtos ouk an tis rhadiōs laboi.
(3) tɛ̂ː(i̯) antʰrɔːpéːaː(i̯) pʰýseː synergòn améːnɔː érɔːtos oːk án tis rʰaː(i̯)díɔːs láboi}
(4) inim- loomusele abimeest paremat Erosest ei keegi vaevata võib saada

Tõlge: "Ise veendununa püüan ma ka teisi veenda, et selle vara saamiseks võib vaevalt leida inimloomusele paremat abimeest kui Eros." (Platon, Pidusöök)[1]

Keelesugulus ja substraat

Vanakreeka keel kuulub indoeuroopa keelte hulka ning pärineb seega indoeuroopa algkeelest, mis tõenäoliselt 3. aastatuhandel eKr hargnes praegu tuntud harudeks. Vanakreeka keel (koos hilisemate keeleastmetega) erineb kõigist teistest indoeuroopa keelkonna keeltest häälikuliselt ja sõnavara poolest nii märgatavalt, et see paigutatakse eraldi keelerühma ning räägitakse "kreekaeelsete" keeleastmete substraadi tugevast mõjust kreeka keelekujudele.[2] Kreeka keel paigutatakse mõnikord koos früügia keele ja armeenia keelega (mõnikord ka albaania keelega) paleobalkani keelte hulka, millel oletatakse kunagist keeleühtsust. Täheldatud on, et kreeka keelel on kõige rohkem ühist armeenia keelega, nii et on välja pakutud kreeka-armeenia hüpotees (st nendel keeltel on olnud ühine eellane).

Uurijad oletavad, et paljud kreeka keele mitteindoeuroopa sõnad (näiteks θάλασσα (thalassa; 'meri') ja νῆσος (nēsos; 'saar') pärinevad keelest või keeltest, mida kõnelesid Kreeka elanikud enne indoeuroopa rahvaste saabumist umbes 2000 eKr; neid keeli nimetatakse ka Egeuse keelteks. Kreekaeelset elanikkonda nimetati Vana-Kreekas pelasgideks (Πελασγοί (Pelasgoi)).[3][4] Kindlasti mõjutasid varajast kreeka keelt ka Kreetal varem kõneldud minose keel ja eteokreeta keel.[1]

Martin Bernal pooldas vaieldavat teesi, et paljud ebaselge või mitteindoeuroopa päritoluga kreeka sõnad on semi päritolu.[5]

Keeleastmed

Vanakreeka keel jaguneb arenguetappide järgi mükeene, klassikaliseks ja hellenistlikuks.

Murded

Peamised vanakreeka murderühmad olid Joonia-Atika, Arkaadia-Küprose, Loode-Kreeka, Aioolia ja Dooria.

Vaata ka

Viited

  1. 1,0 1,1 Heinz F. Wendt. Das Fischer Lexikon – Sprachen, Frankfurt am Main 1987, ISBN 3-596-24561-3.
  2. Christos Karvounis. Griechisch. – Miloš Okuka (toim), Lexikon der Sprachen des europäischen Ostens, Klagenfurt 2002 (PDF; 977 KB).
  3. Fritz Schachermeyer. Die vorgriechischen Sprachreste. – Paulys Realencyclopädie der classischen Altertumswissenschaft, kd XII, 1494jj.
  4. F. Lochner-Hüttenbach. Die Pelasger, Arbeiten aus dem Institut für vergleichende Sprachwissenschaft in Graz, Wien 1960.
  5. Martin Bernal. Black Athena. The Linguistic Evidence, Rutgers University Press 2006.
A (häälik)

A on maailma keeltes tavaliselt kõige loomulikuma keeleasendiga moodustatud vokaal.

Janika Päll

Janika Päll (sündinud 18. septembril 1965) on eesti klassikaline filoloog ja tõlkija. Tema eelistatud uurimisteemad on vanakreeka keel ja antiikkirjandus, retoorikaajalugu, tõlkeküsimused, antiikaja traditsioon renessansis ja varauusajal ning raamatulugu.

Katharévousa

Katharévousa (kreeka keeles Καθαρεύουσα, 'puhastav (keel)') on 19. sajandi alguses kujunenud kaasaegse kreeka keele konservatiivne vorm, mis oli kompromiss vanakreeka ja rahvakreeka keele (δημοτική dēmotikē) vahel. Algselt kasutati seda laialdaselt nii kirjandus- kui ka ametliku keelena, kuid harva igapäevases suhtluses. 20. sajandil hakati seda üha enam tarvitama ametliku keelena, kuni haridusminister Geórgios Rállis tunnistas 1976. aastal rahvakreeka keele Kreeka ametlikuks keeleks. 1982. aastal kaotati peaminister Andréas Papandréou korraldusega nii rahva- kui ka puhastatud kreeka keele polütooniline ortograafia.

Katharévousa't kujundas intellektuaalne ja revolutsiooniline juhtfiguur Adamántios Koraís (1748–1833). Montpellier' Ülikooli lõpetanud Koraís veetis suurema osa oma elust Pariisis pagenduses. Olles klassikaliste keelte ja kultuuri õpetlane, tundis ta vastikust bütsantslike väärtushinnangute ja nende hilisemate mõjude vastu kreeka ühiskonnas. Ta oli Osmanite riigile alluva vaimulikkonna raevukas kriitik. Ta oli veendunud, et haridus on Kreeka vabastamise eeltingimus.

Osa katharévousa eesmärgist oli vahendada arhaistide võitlust modernistidega; esimesed eelistasid täielikku tagasipöördumist arhailiste keelevormide juurde.

Kreeka keel

Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.

Praegusel uuskreeka keelel oli kaks kirjakeeleteisendit: ametlikus asjaajamises ja teaduslikus kirjanduses kasutatav katharevusa, mis matkib vanakreeka keelt, ja ilukirjanduseski kasutatav rahvakeel dimotiki. Alates 1974. aastast on ametlikult kasutusel üksnes dimotiki.

Kreeka keel on flekteeriv keel.

Pelasgid

Pelasgideks (vanakreeka keeles Πελασγοί (Pelasgoí)) nimetati antiikajal üht müütilist muistset rahvast Vana-Kreekas. Hilisemates antiikallikates ja teaduskirjanduses on pelasgideks mõnikord nimetatud kogu mittekreekakeelset esiaegset elanikkonda Kreekas.

Sergei Uvarov

Sergei Semjonovitš Uvarov (vene keeles Сергей Семёнович Уваров; 5. september (vana kalendri järgi 25. august) 1786 Moskva – 16. september (vana kalendri järgi 4. september) 1855 Moskva) oli Venemaa teadlane ja riigitegelane. Aastatel 1818–1855 oli ta Keiserliku Teaduste Akadeemia president ja 1833–1849 rahvahariduse minister. Aastast 1846 krahv.

Ta on tuntud põhimõtte "õigeusk, isevalitsus, rahvuslikkus" ("Православие, Самодержавие, Народность") autorina. Selle alusel korraldas ta oma võimuperioodil ka Venemaa hariduspoliitikat.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.