Valim

Valim (ka võend, väljavõte, väljavõtukogum) on üldkogumi osa, mille järgi tehakse statistilisi järeldusi üldkogumi kohta[1].

Valimit, mille põhjal saab teha matemaatiliselt usaldusväärseid järeldusi, nimetatakse esindavaks ehk representatiivseks.

Viited

  1. EE 10. köide, 1998.
2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis

2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis toimusid 26. mail 2019, eelhääletamine 16.–19. mail ja elektrooniline hääletamine 16.–22. mail. Need on neljandad Euroopa Parlamendi valimised Eestis. Eesti saadikukohtade arv Euroopa Parlamendis sõltub Brexiti kulgemisest. 2019. aastal valitakse Eestis 7 kohta, kui Suurbritannia lahkub enne 2. juulit, mil tuleb esmakordselt kokku Euroopa Parlamendi uus koosseis, vastasel juhul on Eestil endiselt 6 saadikukohta.

2019. aasta Riigikogu valimised

2019. aasta Riigikogu valimised olid XIV Riigikogu korralised valimised, mis toimusid 3. märtsil 2019.

Valimised võitis Eesti Reformierakond, kes sai 28,9% häältest ja 34 kohta Riigikogus. Riigikokku pääsesid ka Eesti Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), Isamaa Erakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

2023. aasta Riigikogu valimised

2023. aasta Riigikogu valimised on XV Riigikogu korralised valimised, mis toimuvad 2023. aastal.

Antoloogia

Antoloogia ehk valimik on valitud tekstide kogu, mis on koostajate poolt koondatud kui teatavat valdkonda esindav parim valim.

Antoloogiad võivad esindada näiteks mingi maa kirjandust (nt. luulet, novelle, vm.), või ka mingi teadusharu parimate tekstide valimit.

Bootstrap (statistika)

Bootstrap-meetod (ingl bootstrap method) on arvutusmahukas statistiline meetod, mis põhineb taasvalikul. Bootstrapi abil saab hinnata mingit üldkogumi parameetrit (näiteks dispersiooni, keskväärtust või asümmeetriakordajat) või leida selle usaldusvahemikku. See meetod võimaldab hinnata peaaegu kõikide statistiliste parameetrite jaotust kasutades juhuslikku taasvalikut tagasipanekuga olemasolevatel andmetel. Võimalik on eristada parameetrilist ning mitteparameetrilist bootstrappi.

Levinum kahest variandist on mitteparameetriline bootstrap selle matemaatiliselt lihtsa sisu tõttu. Nagu nimi viitab, ei tehta mitteparameetrilise bootstrapi puhul suuri eeldusi jaotuse (ja selle parameetrite) kohta. Eeldatakse vaid seda, et üldkogum on sama jaotusega nagu olemasolevad andmed.Parameetrilise bootstrapi puhul eeldatakse, et valim on mingist jaotusest (näiteks normaaljaotusest). Parameetrilist bootstrappi eelistatakse tavaliselt juhul, kui taustateadmistele tuginedes saab teha eelduse valimi ja üldkogumi jaotuse kohta. Samuti on parameetriline bootstrap abiks siis, kui andmeid on väga vähe (alla 10 andmepunkti).

Elixir

Elixir on dünaamiline, funktsionaalne programmeerimiskeel, mis on üles ehitatud Erlangi printsiipidel.

Elixir on välja töötatud selleks, et selle abil saaks luua kergesti hallatavaid ja skaleeritavaid rakendusi. Elixir ise kompileerib baitkoodi, mis on ühilduv Erlangi virtuaalmasinaga (BEAM) ning see tagab 100% koostalitlusvõime Erlangiga.Erlang on ise madala latentsusega, hajutatud ja suure rikketaluvusega süsteem. Need omadused erakordselt olulised, kui on tegemist rakendustega, kus fundamentaalne teenus peab olema kättesaadav kõigile.

Flynni efekt

Flynni efekt kirjeldab nähtust, mille kohaselt inimgruppide võrreldavate intelligentsustestide keskmised tulemused ajas paranevad. Nimelt on teadusmaailmas tunnustatud fakt, et 20. sajandil tõusid tööstuslikult arenenud riikides keskmised IQ skoorid kiirusega 3 IQ punkti kümne aasta kohta. IQ teste uuendatakse regulaarselt. Testide standardiseerimisel sooritab hulk inimesi testi ning tulemuste keskmine skoor määratakse 100 punkti peale standardhälbega 15 IQ punkti. Kui aga uus testisooritajate valim lahendab mõnda vanemat testiversiooni, ilmneb reeglina, et tulemuste keskmine on mõne punkti võrra 100-st suurem. Efekti psühholoogiline olemus ja võimalikud seosed sotsiaalteaduste teiste valdkondadega pole veel aga kaugeltki selged.

Flynni efekt sai oma nime Otago Ülikooli professorilt James R. Flynnilt, kes 1980ndatel kaks teemakohast artiklit avaldas.

Intelligentsus

Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime.

1994. aastal kirjutasid 52 valdkonna silmapaistavat teadlast alla avaldusele, milles määratleti intelligentsuse definitsioon. Rene Mõttus on tõlkinud seda nõnda: "Intelligentsus on väga üldine vaimne oskus, mis muu hulgas hõlmab võimet arutleda, planeerida, lahendada ülesandeid, mõelda abstraktselt, aru saada keerulistest mõttekäikudest, õppida kiiresti ning õppida kogemustest. Intelligentsus ei ole üksnes raamatutarkuse omandamine, kitsas akadeemiline vilumus või oskus edukalt teste sooritada. Pigem peegeldab see laiemat ja sügavamat võimet mõista seda, mis meid ümbritseb – asjadest arusaamist, taipamist või lahenduste väljanuputamist." (Mõttus, Realo ja Allik, 2011: lk 387; Gottfredson, 1997)

David Wechsleri definitsiooni kohaselt on intelligentsus indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime.

Intelligentsuse olemuse kohta on palju erinevaid arusaamu. Ühe järgi kujutab intelligentsus endast kohanemisvõimet.

Intelligentsust mõjutab pärilikkus, varane lapsepõlv, kasvukeskkond ja sünnijärjekord.

Iraagi okupatsioon (2003–2004)

Iraagi okupatsioon järgnes Saddam Husseini režiimi kokkuvarisemisele, mille põhjustas 2003. aasta sissetung Iraaki.

Okupatsiooni juhtisid Ameerika Ühendriikide valitsus ja sõjavägi. Neid toetasid rahvusvahelised väed Suurbritanniast, Itaaliast, Poolast, Jaapanist ja teistest liitlasriikidest, sealhulgas Eestist. USA sõjaväelased ja tsiviilametnikud ning mõned Briti ametnikud alustasid Iraagi infrastruktuuri tagamist ja riigiasutuste ümberkujundamist.

Okupatsiooni keskvõim anti Taastamise ja Humanitaarabi Büroole (Office for Reconstruction and Humanitarian Assistance, ORHA). Aprillist maini 2003 juhtis ORHA-d kindral Jay Garner. Hiljem asendati ta USA tsiviilhaldur L. Paul Bremeriga ning organ nimetati ümber Koalitsiooni Ajutiseks Võimuks (Coalition Provisional Authority, CPA). CPA nimetas ametisse Iraagi Ajutise Valitsusnõukogu (Interim Governing Council, IGC), kuhu püüti okupatsiooni haldamisel osalemiseks kaasata esinduslik valim Iraagi juhte.

Bremer teatas hiljem, et 30. juuniks 2004 antakse võim üle Iraagi valitsusele. Reaalselt toimus võimu üleminek Iraagi vahevalitsusele juba sama aasta 28. juunil, mis tähistab valdava osa hinnangute kohaselt Ameerika Ühendriikide sõjalise okupatsiooni lõppu Iraagis.

Keskkonnaseire

Keskkonnaseire on mingi territooriumi või loodusobjekti keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja –analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Selle eesmärgiks on seiratavast keskkonnast tõese info saamine ja selle põhjal tehtav tulevikuprognoos, mis omakorda aitab kaasa erinevate keskkonda mõjutavate tegevuste planeerimisele. Keskkonnaseire toimub enamasti vastavates uurimisjaamades.

Eestis korraldab riiklikku keskkonnaseiret keskkonnaministeerium keskkonnaseire seaduse järgi.

Kromoproteiinid

Kromoproteiinid on liitvalgud, mille prosteetline (mittevalguline) osa sisaldab pigmenti. Kromoproteiinid on hemoglobiin, katalaas, müoglobiin, NO süntaas, porfüriin, rodopsiin, tsütokroomid, jpt valgud.

Varasem nimetus kromoproteiidid.

PISA

PISA ehk rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamisprogramm (Program for International Student Assessment) on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni poolt nii liikmesriikides kui ka mitteliikmesriikides läbiviidav ülemaailmne uurimus, mille käigus hinnatakse 15-aastaste õpilaste õpitulemuslikkust lugemise, matemaatika ja loodusteaduste valdkonnas. Esmakordselt viidi PISA testimine läbi 2000. aastal ja pärast seda on seda korratud iga kolme aasta tagant. PISA eesmärk on parandada hariduspoliitikat ja tulemusi.PISA tutvustusvideo (inglise keeles)

PISA-test

PISA (Program for International Student Assessment) on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamisprogramm. PISA-testiga hinnatakse 15-aastaste koolilaste teadmisi ja oskusi funktsionaalses lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes.

Standardhälve

Standardhälve on ruutjuur dispersioonist. Mõõdetava suuruse standardhälbe ühikuks on selle sama mõõdetava suuruse ühik.

Statistika

Statistika on teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. Statistikat kasutatakse paljudes teistes teadustes, samuti riigi ja äri juhtimises otsuste langetamiseks.

Statistikat saab jagada kaheks: rakendusstatistika ja matemaatiline statistika. Rakendusstatistika tegeleb andmete kogumise ja kirjeldamisega (kirjeldav statistika), samuti andmete modelleerimisega (reaalsete andmete põhjal). Matemaatiline statistika uurib statistika teoreetilisi aluseid, ta uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid. Matemaatilise statistika üheks aluseks on tõenäosusteooria.

Sageli mõistetakse statistika all ka andmete uurimise tulemuste koondit (näiteks keskväärtuse, standardhälbe, mediaani, ülemise ja alumise kvartiili loendit).

Statistika mõisteid

Siin on loetletud statistika mõisteid.

Tootearendus

Tootearendus on toote elutsükli üks faasidest. See on protsess, mis algab ideede genereerimisega ja lõpeb uue toote/teenuse turule toomisega.

Eduka tootearenduse eelduseks on turunõudluse analüüs. Turundusuuringu abil selgitatakse välja tarbija vajadused, hetkepilt turust ja tulevased turusuundumused. Turundusuuringu plaanis määratakse uuringu korraldamise eesmärgid ja infovajadus, sihtrühmad ja andmete kogumise meetod (nt personaalküsitlus, telefoniküsitlus või internetiküsitlus), valimi võtmise meetod (nt juhuslik või mittejuhuslik valim), andmete analüüsi meetod, eelarve.

Tootearenduse etapid on

ideede genereerimine

ideede sõelumine

kontseptsiooni väljatöötamine

majandusanalüüs

beeta ja turutestid

tehniline teostamine

masstootmisesse andmine

Variatsioonrida

Variatsioonrida on väärtuse kasvamise või kahanemise järgi järjestatud valim.

Üldkogum

Üldkogum (ka populatsioon, lähtekogum, totaalkogum) on statistikas looduse või ühiskonna või objektide hulk, mille kohta soovitakse teha järeldusi teda esindava valimi ehk väljavõtukogumi põhjal. Valimit, mis langeb kokku üldkogumiga, nimetatakse kõikseks valimiks.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.