Valgevene

Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь[3] või Белоруссия[4], leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas. Piirneb Venemaa Föderatsiooni (Pihkva, Brjanski, Smolenski oblastite), Ukraina, Poola, Leedu ja Lätiga.

Valgevene Vabariik


valgevene Рэспубліка Беларусь *
Respublika Biełaruś
* (Respublika Belaruss)
vene Республика Беларусь
(Respublika Belaruss)
Valgevene lipp Valgevene vapp
Valgevene lipp Valgevene vapp
Valgevene asendikaart
Riigihümn My biełarusy
Pealinn Minsk
Pindala 207 595 km²
Ametlikud keeled valgevene, vene
Rahvastikutihedus 45,8 in/km²
President Alaksandr Łukašenka
Peaminister Siarhiej Rumas
Rahaühik rubla (BYN)
Ajavöönd Ida-Euroopa aeg
Tippdomeen .by
ROK-i kood BLR
Telefonikood 375
Valgevene
Valgevene kaart

Loodus

Next.svg Pikemalt artiklis Valgevene järved

Valdav osa Valgevene pindalast on madal, 110–200 meetri kõrgune tasandik. Idast läände kulgeb Valgevene kõrgustik. Valgevene kõrgeim tipp on 345 meetri kõrgune Dziaržynskaja mägi.

Metsaga on kaetud 41% Valgevene pindalast.[5]

Valgevene on üks vähestest riikidest, kus euroopa piison looduses vabalt elab.

Riik

President on 1994. aastast alates Alaksandr Łukašenka, peaminister on augustist 2018 Siarhiej Rumas.

Valgevene Rahvavabariigi president eksiilis on Ivonka Surviłła.

Haldusjaotus

Valgevene jaguneb oblastiteks (вобласць / voblasć). Lisaks on pealinnal eristaatus.

Pealinn

Oblastid

Oblastid jagunevad rajoonideks (раён) ja need omakorda külanõukogudeks.

Riigikaitse

Valgevene riigikaitse aluseks on maavägede 2 armeekorpust Läänepiirkonnas, staap Hrodnas ja Loodepiirkonnas, staap Barysaŭs, lisaks regulaarvägedele on Valgevene kaitsejõudude koosseisus ka territoriaalsed kaitseväed, mis on relvajõudude reserviks, mis mobiliseeritakse sõja alguses.

Sisejulgeolek

Valgevene sisejulgeolekut tagavad asutused on: Valgevene Julgeolekunõukogu, Valgevene Vabariigi Riiklik Julgeoleku Komitee, Riiklik Majanduskuritegude Uurimiskomitee, Riigikaitse Peavalitsuse Presidendi Julgeolekuteenistus ja Valgevene Siseministeeriumi riigi juhtkonna valveteenistus ("Ахова"). Valgevene Tollikomitee, Riigikontrollikomitee ja Riiklik Piirivalvekomitee.

Rahvastik

2007. aasta 1. juuli seisuga oli Statistika- ja Analüüsiministeeriumi andmetel rahvaarv 9 698 100 inimest.

2009. aasta rahvaloenduse andmeil oli Valgevene rahvaarv 14. oktoobri seisuga 9 503 807 inimest. Valgevenelased moodustasid elanikest 83,7%, venelasi oli 8,3%, poolakaid 3,1%, ukrainlasi 1,7% ja juute 0,1%.

Suuremad linnad

Ajalugu

Next.svg Pikemalt artiklis Valgevene ajalugu

Majandus

Suurem osa riigi majandusest on riigi kontrolli all. 51,2% Valgevene töötajatest töötab riigisektoris, 47,4% eraettevõtetes (neist 5,7% välisosalusega ettevõtetes) ja 1,4% välisettevõtetes. Valgevene sõltub Venemaast mitme impordiartikli osas, sealhulgas naftatooted.

2006. aastal oli Valgevene põhikaubanduspartneriks Venemaa, mille arvele langes ligi pool väliskaubanduse käibest. Euroopa Liidu arvele langes umbes 1/3 väliskaubandusest.

Tööstustoodangust moodustavad olulise osa traktorid ja muud põllumajandusmasinad, mootorrattad, veoautod, kodumasinad, väetised ja tekstiilid.

Enne 2016. aasta juulit oli Valgevenes käibel Valgevene rubla (BYR), mis võeti kasutusele mais 1992. 23. mail 2011 devalveeriti Valgevene rubla 56% USA dollari suhtes. 1. juunil 2011 palus riik Rahvusvaheliselt Valuutafondilt päästepaketti. 2011. aastal oli riigis inflatsioon 109%.

Keskmine palk oli 2012. aasta mais 3,559 miljonit Valgevene rubla (umbes 350 eurot).

Alates 1. juulist 2016 on Valgevenes on uus valuuta, mida nimetati ka Valgevene rublaks (BYN). Sedasi Valgevene Vabariigi Rahvuspank korraldas denominatsiooni: 1 BYN (uus valgevene rubla) = 10 000 BYR (vana valgevene rubla). Raharinglusse lastud olid 2009. aastaga dateeritud kopikased ja rublased mündid (1 капейка - 2 рублі) ning rublased kupüürid (5 рублёў – 500 рублёў). Need mündid on esimesed mündid iseseisva Valgevene Vabariigi rahakäibes. Vanad pangatähed jäid käibele ja olid paralleelses ringluses kuni 31. detsembrini 2016. Ajavahemikus 01.01.2017–31.12.2019 saab vahetada vanu rublasid uuteks Valgevene Vabariigi Rahvuspangas, kõikides Valgevene pankades ning muudes krediidi- ja finantsorganisatsioonides ilma summas kitsendusteta ega komisjonitasuta. Alates 1. jaanuarist 2020 saab vahetada ainult Valgevene Vabariigi Rahvuspangas kahe aasta jooksul.

Kultuur

Vaata ka

Märkused

  1. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 19.10.2018.
  2. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
  3. Valgevenepärane nimi, mis on ainus ametlik nimi nii valgevene keeles kui ka vene keeles Valgevene Vabariigi Põhiseaduse järgi.
  4. Traditsiooniline venekeelne nimi. Praegu mitteametlik. On tungivalt soovitatud mitte kasutada valgevenelaste suhtlemise puhul, sest see nimi sai halva sisu pärast Vene keisririigi toetajate ja vene marurahvuslaste arvukaid Valgevene iseseisvust alandavaid arvamusavaldusi sotsiaalvõrgustikes.
  5. Euroopa riikide metsad – levik, koosseis, loodusväärtused. Eesti Loodus, 3/2012.

Välislingid

.by

.by on Valgevene Interneti tippdomeen. Domeen on kasutusel alates 1994. aastast.

2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

Eurovisiooni Lauluvõistlus 2004 oli 49. Eurovisiooni lauluvõistlus ja see toimus 15. mail 2004 İstanbulis Türgis (12. mail toimus poolfinaal). Õhtujuhid olid Meltem Cumbul ja Korhan Abay.

Poolfinaal peeti kolmapäeval ja finaal peeti laupäeval. Uue süsteemi alusel said neli suurriiki Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Saksamaa (kui suurima vaatajate arvu ja kõige suuremat summat Euroopa Ringhäälingute Liidu kassase maksvate riikidena) ja kümme parima kohaga lõpetajat 2003. aastal pääsu finaali. Andorra, Albaania ja Valgevene osalesid võistlusel esimest korda, Serbia ja Montenegro osales võistlusel pärast 12-aastast pausi ja Monaco pärast 25-aastast pausi.

Kõikidel riikidel oli õigus hääletada nii poolfinaalis kui ka finaalis. Riikidel, kes ei pääsenud poolfinaali, ei olnud võimalust hääletada. 2004. aastal kasutasid kõik 36 riiki telefonihääletust.

23. märtsil 2004 peeti kaks loosimist, kus loositi poolfinaali ja finaali esinemisjärjekord. Kolmas loosimine toimus 12. mail 2004 poolfinaalis, kus avalikustati 10 finalisti. Väljakuulutamisega loositigi välja edasipääsenute esinemisjärjekord finaalis.

Võistluse võitis Ukraina lauljatar Ruslana, lauluga "Wild Dances", mis kogus 280 punkti. See oli Ukraina teine osavõtt Eurovisiooni lauluvõistlusel.

Bresti oblast

Bresti oblast on 1. järgu haldusüksus (oblast) Valgevenes. Asub maa edelaosas. Piirneb läänes Poola ja lõunas Ukrainaga.

Bresti oblast moodustati 4. detsembril 1939.

2009. aasta rahvaloenduse andmetel oli Bresti oblasti elanikest valgevenelasi 88,02%, venelasi 6,4%, ukrainlasi 2,86% ja poolakaid 1,25%.

Daugava

Daugava jõgi ehk Väina jõgi, ülemjooksul Lääne-Dvina (läti keeles Daugava, valgevene keeles Заходняя Дзвіна, Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина, saksa keeles Düna, liivi keeles Vēna) on jõgi Euroopas.

Daugava pikkus on 1020 km ja see jaguneb enam-vähem võrdselt kolme riigi vahel: Venemaale kuulub sellest 325 km, Valgevenesse 328 km ja Lätti 367 km. Valgla on 87 900 km². Jõe vooluhulk suudmes on 678 m³/s.

Euroopa-Venemaa põhjaosas Arhangelski juures asub ka Põhja-Dvina nimeline jõgi.

Läti suurima jõena oli seda sümboolselt kujutatud ka Läti NSV lipul.

Daugava järgi on oma nime saanud Devoni Daugava lade.

Dnepr

Dnepr (vene Днепр, valgevene Дняпро, Dniapro, ukraina Дніпро) on jõgi Euroopas.

Pikkus on 2290 km (Euroopas pikkuselt kolmas), valgla 504 000 km².

Dnepr saab alguse Belski kõrgustikult Venemaa Smolenski oblastis, voolab läbi Valgevene ja Ukraina ning suubub Musta merre (Dnepri limaani).

Suuremad lisajõed on Desna, Prõpjats, Ross, Samara, Sož.

Jõel on järgmised veehoidlad: Kiievi, Kanivi, Krementšuki, Dniprodžerzinski, Dnepri ja Kahhovka veehoidla.

Suuremad Dnepri ääres asuvad linnad on Smolensk, Mahiloŭ, Kiiev, Tšerkassõ, Dnipro, Zaporižžja ja Herson.

Dnepr (Borysthenese) oli tuntud juba muinaskreeklastele. Antiikajal loeti Dneprit ka Euroopa idapiiriks.

Hrodna oblast

Hrodna oblast (valgevene-eesti transkriptsioonis Grodna oblast, venepäraselt Grodno oblast) on 1. järgu haldusüksus (oblast) Valgevenes. Asub riigi lääneosas. Grodno oblast moodustati 20. septembril 1944.

Leedu

Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul. Leedu on lõunapoolseim Balti riikidest, kuid asub samuti Põhja-Euroopas. Ta piirneb Läti, Valgevene, Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga.

1230. aastail ühendas Mindaugas Leedu territooriumi esmakordselt ühtse juhtimise alla. Sajandi lõpus kujunes välja Leedu suurvürstiriik, mis kasvas 15. sajandiks Euroopas pindalt suurimaks riigiks. Leedu ja Poola personaalunioonist kasvas välja Rzeczpospolita. Kolmanda Poola jagamisega 1795. aastal läks Leedu Venemaa Keisririigi koosseisu ja Leedu suurvürsti tiitel sai üheks Venemaa keisri tiitlitest. Leedu iseseisvus kuulutati välja 16. veebruaril 1918. Alates 1991. aastat kuulub Leedu ÜRO-sse ning alates 2004. aastast Euroopa Liitu ja NATO-sse.

Leedu pealinn on Vilnius. Riigikeel on leedu keel.

Leedulased

Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ning moodustab Leedu põhirahvuse.

Leedulased räägivad balti keelte hulka kuuluvat leedu keelt. Nad on valdavalt katoliiklased.

Leedulasi on kokku umbes 4,1 miljonit, neist 2,8 miljonit elab Leedus (84,6% elanikest) ja 3,1 miljonit räägib leedu keelt. Suuremad leedulaste kogukonnad elavad veel Ameerika Ühendriikides, Suurbritannias, Iirimaal, Brasiilias ja Kanadas. Põlised leedu vähemused elavad Läti, Valgevene ja Poola Leeduga piirnevatel aladel.

Suuremad subetnosed on aukštaidid ja žemaidid.

Leedulased on geneetiliselt väga homogeensed. Y-kromosoomi SNP-haplogrupi analüüsi põhjal on nad kõige sarnasemad lätlaste, eestlaste ja soomlastega.

Minsk

Minsk (valgevene Мінск, taraškievica nimekuju Менск (Miensk)) on Valgevene pealinn.

Esmakordselt mainitud kroonikas 1067. aastal, 1499. aastal anti linnale Magdeburgi linnaõigused, 1566. aastal sai linn vojevoodkonna keskuseks. 1793. aastast liideti Minsk Venemaa Keisririigiga.

Minskis asub SRÜ peakorter.

Minski oblast

Minski oblast on 1. järgu haldusüksus (oblast) Valgevenes. Asub maa keskosas.

2009. aasta rahvaloenduse andmetel oli Minski oblasti elanikest valgevenelasi 88,48%, venelasi 7,14%, poolakaid 1,26% ja ukrainlasi 1,25%.

Rajoon (Valgevene)

Rajoon (valgevene keeles раён) on 2. järgu haldusüksus Valgevenes.

2011. aasta seisuga oli Valgevenes 118 rajooni, kuuest oblastist igaühes 16 kuni 22. Pealinn Minsk moodustab omaette haldusüksuse, mis ei kuulu Minski rajooni ega Minski oblasti koosseisu.

Ukraina keel

Ukraina keel (ukraina keeles українська мова) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel. Ukraina keele lähimaks sugulaskeeleks peetakse valgevene keelt.

18. sajandi lõpus arenes seni levinud kirikuslaavi keele kõrval rahvakeel, hilisem ukraina kirjakeel ja kirjandus.

Valgevene-eesti transkriptsioon

Valgevene-eesti transkriptsioon on valgevenekeelsete sõnade ja nimede kirjutamine eestikeelses tekstis ladina kirjas.

Valgevene keele latinisatsiooniks on maailmas kasutusel mitu eri süsteemi.

Eestis on kasutatud vabariikliku õigekeelsuskomisjoni 1976. aastal koostatud tabeleid, KNAB kasutab 2012. aasta ÜRO kohanimekorralduskonverentsil üleüldiseks kasutamiseks soovitatud tabeleid.Emakeele Seltsi keeletoimkond on soovitanud esialgu jääda senise eesti transkriptsiooni juurde, ÜRO soovitatud süsteem võiks olla alternatiivina kasutusel.

Valgevene NSV

Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (Valgevene NSV) oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus. Kuulutati välja 1. jaanuaril 1919 Smolenskis. Nõukogude Liidu asutajariik (30. detsembril 1922).

Pärast Nõukogude Liidu laialisaatmist (liidulepingu tühistamist) 1991. aasta detsembris on Valgevene taas iseseisev vabariik (Valgevene Vabariik).

Valgevene NSV oli ÜRO asutajaliige.

Valgevene keel

Valgevene keel on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Valgevenelased

Valgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus. Kohaliku rahvaloenduse järgi oli Valgevene Vabariigis 2009. aastal 7 957 252 valgevenelast.Valgevenelased räägivad emakeelena valgevene keelt. Paljud suhtlevad igapäevaselt vene keeles ning levinud on ka vene-valgevene segakeel trasjanka.

Valgevenelasi elab rohkem kui 20 riigis, suuremad kogukonnad on Venemaal, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Lätis ja Leedus.2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 12 579 valgevenelast, neist Tallinnas 6229. 1. jaanuari 2015 seisuga elas Eestis 12 215 valgevenelast.Kodumaal elavatest valgevenelastest seostab end usundiga u 60% inimestest. Neist u 80% on õigeusklikud, 12% katoliiklased ja 8% tunnistavad omaks mõnda muud religiooni.

Viciebski oblast

Viciebski oblast (valgevene-eesti transkriptsioonis Vitsebski oblast, venepäraselt Vitebski oblast) on 1. järgu haldusüksus (oblast) Valgevenes. Asub riigi põhjaosas.

Nõukogude ajal tunti teda venekeelse nime 'Vitebski oblast' all.

2009. aasta rahvaloenduse andmetel oli Viciebski oblasti elanikest valgevenelasi 85,14%, venelasi 10,15%, ukrainlasi 1,18%, poolakaid 0,91% ja juute 0,17%.

Vilnius

Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.

Žoress Alfjorov

Žoress Ivanovitš Alfjorov (vene keeles Жорес Иванович Алфёров, valgevene keeles Жарэс Іванавіч Алфёраў Žares Ivanavič Ałfioraŭ; 15. märts 1930 Viciebsk – 1. märts 2019 Peterburi) oli valgevene päritolu Venemaa füüsik, akadeemik ja poliitik.

2000. aastal jagas ta Nobeli füüsikaauhinda.

Alates 1995. aastast oli ta Riigiduuma liige.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.