Vaim (mens)

Vaim (ka meel; inglise keeles mind, ladina keeles mens) on vaimufilosoofias vaimunähtuste kogum. On vaieldav, kas vaim on ühtne tervik. Vaimunähtuste hulka kuuluvad teadvus ja propositsionaalsed hoiakud (näiteks uskumused ja soovid), teod, tahe, emotsioonid, taju, mõtlemine, mälu, kujutlus jms.

Vaata ka

De libero arbitrio

"De libero arbitrio" ehk "De libero arbitrio voluntatis" ("Vabast tahtest") on Augustinuse kolmeraamatuline teos, mille kirjutamist ta alustas 388 ning lõpetas 395. Teos on suunatud maniluse vastu, nagu Augustinus korduvalt mainib teoses "Retractationes" (1,IX).

Kuigi teose teema on vaba tahe, hõlmab selle temaatika peaaegu kõik Augustinuse filosoofia erijooned ning räägib eetikast, tunnetusest, Jumalast ja inimloomusest.

Augustinus sõnastas esimesena selgelt libertaarse lahenduse vaba tahte probleemile. Tahet ei määra mingid välistegurid, vaid tahe ise määrab valiku. Sellepärast me saame oma tegude eest vastutada. See vabadus toob kaasa kurja. Miks Jumal lubab kurja? Ilma vabaduseta ei oleks kurja, kuid ei oleks ka head. Maailm oleks nagu Jumala nukuteater.

De monade, numero et figura

"De monade, numero et figura" (Monaadist, arvust ja kujundist) on Giordano Bruno ladinakeelne teos, mis ilmus 1591 Frankfurdis. Teos on proosakommentaaridega poeem.

Teos on osa nn Frankfurdi triloogiast, mille esimese köite moodustab "De triplici minimo et mensura" ning teise köite "De monade, numero et figura" ja "De innumerabilibus, immenso et infigurabili".

Arvud on reaalsust konstitueerivad alged, kujundid määravad nende korrastatuse. Arvude ja kujundite vaheline seos määrab reaalsuse seesmise ehituse ning on loodusnähtustega lahutamatult seotud. Arvudel ja kujunditel on maagiline vägi. Bruno ründab pütagoreismi traditsioonides Aristotelese liikumatu liikumapanija teooriat: asjad muutuvad seesmiste arvude ja kujundite tõttu.

Bruno arutab pütaagorlaste arvusümboolikat ning arvude 1 kuni 10 ja kujundite tähendust. Monaad sümboliseerib absoluutset ühtsust, mis sisaldab kogu olemist maksimumi ja miinimumi samasust. Düaad sümboliseerib erinevust ja jaotust, asjades leiduvaid vastuolusid. Triaad sümboliseerib kõigi vastuolude lepitust, ühtsuse juurde naasmist.

Filosoofia mõisteid

Siin on loetletud filosoofia mõisteid. Filosoofia kitsamate valdkondade mõisteid võib kanda ka loenditesse vaimufilosoofia mõisteid, eetika mõisteid, esteetika mõisteid, teadusfilosoofia mõisteid, epistemoloogia mõisteid. Eraldi lehekülg on ette nähtud semiootika mõistetele ja loogika mõistetele

Teine meditatsioon

Teine meditatsioon on René Descartesi teose "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" teine peatükk.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.