Vabaduse väljak

Vabaduse väljak on esindusväljak Tallinnas Kesklinna linnaosas.

Ajaloo jooksul on see kandnud ka nimesid Heinaturg, Puu- ja heinaturg, Peetri plats, Vabaduse plats, Võiduväljak ja Võidu väljak.

Vabaduse väljak piirneb idas Jaani kiriku ja Pärnu maanteega, läänes Harjumäega, põhjas kunagise kindlustusseltsi EEKS-Maja hoone, Tallinna Kunstihoone, Eesti Kunstnike Liidu maja ja Tallinna Muusikakooli hoonega, lõunas hotell Palace'i, Vene Teatri ja Tallinna Linnavalitsuse hoonega.

Vabaduse väljakult algavad: lääne suunas Kaarli puiestee, ida suunas Estonia puiestee ja lõuna suunas Roosikrantsi tänav. Vabaduse väljaku põhjaküljel lõpeb Tallinna vanalinnast tulev Harju tänav.

Plaza de la Libertad, Tallin, Estonia, 2012-08-05, DD 11
Sissepääs jalakäijate tunnelisse

Vabaduse väljaku ääres asuvad:

Tallinna vanalinn 2015
Õhuvaade Vabaduse väljakule ja Harju tänavale Tallinna vanalinnas
Voidusammas590
Vabaduse väljak. Vaade Harjumäelt. Esiplaanil Vabadussõja võidusammas, vasakul kunagise kindlustusseltsi EEKS-MAJA hoone, taga Jaani kirik

Ajalugu

16. sajand
Harjuvärav., AM 8597-2 F 10864
Harju värav Tallinna linnamüüris.
Värava kohal Tallinna täisvapp.
Foto umbes 1870. aastast.

Harju tänava lõpus Tallinna linnamüüris asus Harju värav kahe eesväravaga (ulatusid linnamüürist kuni praeguse Vabaduse väljakuni). 1538. aastal müüriti see kaitsesüsteemide ümberkorraldamise käigus peaaegu 230 aastaks kinni.

17. sajand

1672. aastal alustati Toompea kaitseks Ingeri bastioni ehitamist, mis valmis 1700. aastaks. Sel ajal täitsid suure osa tulevasest Vabaduse väljakust laiad vallikraavid, mis kavatseti asendada kaitsebastionitega.

18. sajand

Pärast Põhjasõja lõppu suleti praeguse Roosikrantsi tänava alguses asunud Barbara kalmistu, kuhu viimati maeti 1710. aasta Tallinna piiramise ajal katku surnud, kuid ala jäi asustamata kuni 19. sajandi keskpaigani[2].

Harju värav, 19sajI
Vabaduse väljaku piirkond 19. sajandi esimesel poolel

Väljaku kohta on umbes 1767. aasta paiku kasutatud ka venekeelset nime Новая площадь (eesti keeles Uus väljak).

19. sajand
Kl. Rosenkranz
Heinaturu piirkond 1889. aasta Tallinna kaardil

1857. aastal, pärast Tallinna kindluse välja arvamist Venemaa keisririigi kindluste nimekirjast, anti Tallinna kindlustusrajatised linnale üle ning linn kavandas linna ümbritseva maapoolse Tallinna muldkindlustusvööndi asemele avalikud haljasalad. Algas järkjärguline Ingeri bastioni (praeguse Harjumäe) esise vallikraavi täitmine ning bastionite haljastamine. Kuni 19. sajandi keskpaigani oli Ingeri bastion veel kõndimiseks ohtlik ala, puudusid igasugused piirdeaiad. Harju värava poolt ei olnud Toompeale ülespääsu võimalust. Olukord muutus, kui 1861. aastal valmis Komandandi tee, ja kui bürgermeister Carl August Mayeri (1789–1871) ettevõtmisel ja rahastamisel ehitati 1864. aastal Mayeri trepp.[3]

Freedom square Tallinn
Heinaturg, 1900

Harju värava esine ala oli tuntud Heinaturu (saksa keeles Heumarkt, vene keeles Сенной рынокъ), ka Puu- ja heinaturu (Holz- und Heumarkt) nime all. Peale heina müüdi seal ka igasugust muud kaupa. Turul oli voorimeeste seisukoht ja küna hobuste jootmiseks. Põiki üle platsi, Harju väravast kuni hilisema Pärnu maanteeni, läks tee. Läänest platsi suunas kulgev Kaarli puiestee rajati samuti juba 1860. aastatel.

Aastatel 18621867 ehitati Heinaturule esimene suur hoone, Tallinna Jaani kirik, mille projekteeris arhitekt Christoph August Gabler. Väljakul oli ka kaev ja kiriku juures plekist välikäimla, mis 1903. aastal tellismajakesega asendati.

Madal hoonestus ümbritses peagi Heinaturgu lõunast ja idast, väljaku kujunemise seisukohalt oli olulisim Väike-Roosikrantsi tänava nurgal seisnud madal kivimaja, kus aastast 1880 tegutses kool ja 1913. aastast Peetri hotell. Transpordiliikluse võimaldamiseks lammutati 1875. aastal vanalinna lõunaküljel asunud Harju värava eesvärav.

20. sajand

1910. aastal, seoses Tallinna alistumise 200. aastapäevaga Vene vägedele Põhjasõjas, nimetati senine Heinaturg ümber Peetri platsiks (saksa keeles Peterplatz või Peters-Platz, vene keeles Петровская площадь) ja seal avati Peeter I ausammas. Koos ausamba püstitamisega sillutati plats lõpuks munakividega. Venemaa keisri ausammas kõrvaldati platsilt Eesti Vabariigi valitsuse otsusega 1922. aastal. 1923. aastal nimetati Peetri plats Vabaduse platsiks ja viimane omakorda 1933. aastal Vabaduse väljakuks.

Tallinn24Feb1918
24. veebruar 1919. Vabariigi esimese aastapäeva tähistamine Peetri platsil Tallinnas

Aastatel 19131915 ehitati Peetri platsi Pärnu maantee poolsesse äärde August Rosenbergi projekteeritud Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi (praeguse Tallinna Inglise Kolledži) hoone. 1926. aastal valmis väljaku lõunaküljel kino "Gloria Palace" (praeguse Vene Teatri maja), mille arhitektiks oli lätlane Fridrihs Skujins.

Seoses Vabaduse väljaku kujundamisega riigi esindusväljakuks korraldati 1928. aastal väljaku ümbruskonna planeeringu võistlus. Väljakut ümbritsevatele tänavatele (valdavalt puitehitistega Väike- ja Suur-Roosikrantsi tänav, Sakala tänav ja Pärnu maantee) otsustati rakendada kindel linnaehituslik kava. Keelati puithoonete ehitamine ja olemasolevaid asuti väärikamate vastu välja vahetama. Ent arhitekt Erich Jacoby esitatud võiduprojekti teostama ei hakatud ning jätkus väljaku juhuslik hoonestamine.

1932. aastal sai valmis arhitekt Robert Natuse projekteeritud punastest klinkertellistest ekspressionistlik kindlustusseltsi EKA maja (praegune Tallinna Linnavalitsuse hoone) ning 1934. aastal Kunstihoone väljaku vastasküljel, autorid Edgar Johan Kuusik ja Anton Soans.

1937. aastal ehitati väljakule korraga kaks Elmar Lohu projekteeritud hoonet: lõunaküljele hotell Palace ja põhjaküljele – OÜ Majaomanik (mille osanikud olid Tallinna Majaomanike Pank, kindlustusselts EEKS-Maja, Tallinna majaomanikud[4]) hoone (üldtuntud Moskva kohviku, endise Kultase kohviku järgi). Väljaku arhitektuurilise ja ruumilise kujunduse parandamise eesmärgil korraldati 1937. aastal uus arhitektuurivõistlus. Selle võitsid Alar Kotli ja Ernst Kesa, kes projekteerisid Jaani kiriku asemele kuuekorruselise Kohtupalee ja selle ette ratsamonumendi kõrge samba otsas.

14. juunil 1940 alustas Nõukogude Liit Baltimaade, sealhulgas Eesti, õhu- ja mereblokaadi. 16. juunil nõudis Nõukogude Liit täiendavate väekontingentide maalelubamist ja nõukogudemeelse valitsuse ametisse seadmist. 17. juuni varahommikul sisenesid Nõukogude väed Eestisse. Algas Nõukogude okupatsioon.

TallinnVabaduseSquare17 july 1940
Miiting Vabaduse väljakul 17. juulil 1940, millel nõuti Eesti astumist Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liitu.

21. juunil korraldatud riigipööre Tallinnas algas kell 10 hommikul rahva koondamisega Vabaduse väljakule. Rongkäigulised kandsid punalippe ja loosungeid kirjadega: "Nõuame valitsuse moodustamist, kes ausalt täidab N. Liiduga sõlmitud pakti!", "Maha praegune sõjaprovokaatorite valitsus!", "Nõuame töötavale rahvale tööd, leiba ja vabadust!". Vabaduse väljakul oli veidi üle kahe tuhande inimese. Miitingul osalejate põhimassi moodustasid eelmise päeva varahommikul erirongiga Tallinna toodud, tsiviilriietesse riietatud punaväelased. Oli ka uudishimulikke möödaminejaid. Vabaduse väljak oli Nõukogude soomusautodest ümber piiratud. Väljakule viivatel tänavatel seisid Nõukogude tankid, linna kohal tiirutasid Nõukogude sõjalennukid. Jaani kiriku juures, kino "Gloria" vastas, seisis veoauto, mille kastis olid kihutuskõnelejad. Ümber auto patrullisid Punaarmee relvastatud sõdurid. Kaarli puiestee otsas olnud haljasalal oli koha sisse võtnud umbes rood punaväelasi.

1941. aastal nimetati Vabaduse väljak Võiduväljakuks.

1941. aasta sügisel, Saksa okupatsioonivägede saabumise järel, taastati Vabaduse väljaku nimetus.

22. septembril 1944 sisenesid Tallinna Nõukogude väed. Algas aastakümneid kestnud Nõukogude okupatsioon.

Nõukogude okupatsiooni aastatel täitis väljak kommunistlikust ideoloogiast kantud pidupäevade – Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni, 1. mai – rahvusvahelise töörahva püha, Suures Isamaasõjas saavutatud võidu aastapäeva – sõjaväeparaadide ja töörahva demonstratsioonide korraldamise koha funktsiooni.

1945. aastal toimunud üleliidulise arhitektuurivõistluse järel projekteerisid Otto Keppe, Voldemar Meigas ja Harald Arman Tallinna uue generaalplaani kohaselt väljaku alale Keskväljaku.

1948. aastal sai Vabaduse väljakust taas Võiduväljak, selle lahutamatuks osaks pidi saama Võidu monument.

1949. aastal valmis Alar Kotli projekteeritud Kunstifondi hoone väljaku kirdenurka.

Vabaduse väljak 2009

Vabaduse väljak vaatega Tallinna Jaani kirikule

Kohvik Wabadus Tallinnas Vabaduse platsil, 8. september 2011

Kohvik Wabadus (2011)

1951. aastal püstitati Harjumäe nõlvale Viktor Kingissepa monument koos suurejoonelise trepiga (skulptor Enn Roos, arhitekt Alar Kotli).

1957. aastal lisandus väljaku lääneküljel paikneva madala paemüüri kohale Juhan Raudsepa kavandatud graniidist mälestuskivi 21. juunil ning 6. ja 11. juulil 1940 toimunud massimiitingutest osavõtjatele. Kivil oli demonstratsiooni siluett ja vastavasisuline tekst.

Võiduväljak 74
Võidu väljak 1974. aastal

1966. aastal sai väljaku nimeks Võidu väljak, seda nime kandis linna esindusväljak 1989. aasta maini.

Vabaduse väljaku hoonestus oli ägedate vaidluste objekt 1989. aastal seoses Roosikrantsi tänava nurgale kavandatud Diagnostikakeskusega. Protestijad leidsid asukoha, kunagise Barbara kalmistu, olevat sobimatu. Asjasse sekkus ka muinsuskaitse, kuid lõpuks ehitati asukohale Tallinna panga hoone.

1997. aasta detsembris tegi toonane linnapea Ivi Eenmaa ettepaneku Vabaduse väljak ümber kujundada: kaotada platsilt autoparkla ning muuta väljak puhke- ja jalakäijate alaks. 1998. aastal otsustati uue detailplaneeringu koostamiseks kuulutada välja riigihankekonkurss. Selle võitsid arhitektid Andres Alver ja Tiit Trummal. 1998. aasta suvel paigaldati parkivatest autodest ajutiselt vabastatud väljakule konteinerhaljastus ja pingid, asfaldile joonistati lilled.

21. sajand

2001. aasta aprillis otsustas Tallinna Linnavolikogu rajada Vabaduse monumendi ja käivitada selleks monumendi konkursi. 2004. aasta sügisel esitasid arhitektid planeeringu täienduse, millega monumendi asupaigaks saaks Ingeri bastioni müüride väljakaevamisega Mayeri treppide kõrvale tekkiv tühi plats.

Vabadusemyyrid
Väljakaevamised Vabaduse väljakul 2008. aasta juunis

2003. aastal rajati Kaarli puiestee Vabaduse väljaku poolsesse otsa Leonhard Lapini kavandatud Vabaduse kell.

Seoses Vabaduse väljaku ümberkujundamisega jalakäijate alaks viidi seal 2008. aastal läbi arheoloogilised väljakaevamised. Kaevati välja endine Harju värav ja selle eesvärav ning kaitserajatised nende ees. Kõik konserveeriti ning säilitati väljaku all olevas parklas, eesvärava kaitsetorni jäänused jäeti Harju tänava otsas läbi klaasvitriini huvilistele vaadata.

2009. aastal avati Vabaduse väljakul Harjumäe nõlval Vabadussõja võidusammas. Mälestusmärk on pühendatud kõigile Eesti vabaduse ja iseseisvuse eest võidelnud inimestele. See koosneb graniidist postamendist, millel kõrgub klaasist sammas ja selle otsas Vabadusrist. Vabadusristi keskel on mõõgaga käsi ja E-täht, postamendil on kiri "Eesti Vabadussõda 1918–1920".

Tallinn, elamu Vabaduse väljak 10 äriruumidega, 1936

Elamu Vabaduse väljak 10

Elamu Vabaduse väljak 10 3094-Tallinna kunstihoone 3093

Vaade Vabaduse väljakule

Vaata ka

Viited

  1. Andres Klemet, Tallinna vanad kohvikud. Kultuur ja Elu, 4/2009.
  2. Siim Sultson. Vabaduse väljak taas lõpusirgel. Äripäev, 2. aprill 2009.
  3. Trepistiku kaheksa dekoratiivvaasi Vabaduse väljak kultuurimälestiste riiklikus registris
  4. 1934, 1936 – Majaomanike Panga maja, linnamajad.blogspot.com.ee (vaadatud 23.10.2015

Kirjandus

  • Dmitri Bruns. Tallinn. Linnaehituslik kujunemine. Tallinn: Kirjastus Valgus, 1993.
  • Tallinna Entsüklopeedia, 2004.
  • Ulla Kadakas. Tallinna Vabaduse väljaku neoliitikumi asulakoht Eesti samaaegsete rannikualade kontekstis [1]. Tallinna Ülikool, 2010.

Välislingid

16 (Tallinna bussiliin)

16 on Tallinna bussiliin, mis sõidab Väike-Õismäe ja Tallinn-Väikese vahel.

Liini teenindab Tallinna Linnatranspordi AS.

17A

Tallinna bussiliin 17A sõidab J. Sütiste tee ja Juhkentali (Veskiposti) peatuste vahel.

Liini teenindab Tallinna Linnatranspordi AS (kuni 19. juulini 2012 Tallinna Autobussikoondis).

18 (Tallinna bussiliin)

18 on Tallinna bussiliin, mis sõidab Viru keskusest Laagrisse.

23 (Tallinna bussiliin)

Tallinna bussiliin 23 sõidab Kadaka ja Bussijaam peatuse vahel. Liini teenindab Tallinna Linnatranspordi AS ning liiklus toimub kõigil päevadel.

36 (Tallinna bussiliin)

36 on bussiliin Tallinnas. See sõidab Väike-Õismäelt Viru väljakule.

Liini marsruut: Õismäe tee, Paldiski maantee, Järveotsa tee, Akadeemia tee, E. Vilde tee, Ehitajate tee, Turu plats, Pärnu maantee.

Peatused alates Väike-Õismäest: Väike-Õismäe parkla, Väike-Õismäe , Järveotsa tee, Järveotsa kool, Pöörise, Kadaka, Akadeemia tee, Kaja, E. Vilde tee, Männi, Tehnikaülikool, Nõmme, Roheline, Rahumäe, Kirde, Kurni, Risti, Järve, Hallivanamehe, Kalev, Tallinn-Väike, Vineeri, Kosmos, Vabaduse väljak, Viru.

Peatused alates Virust: Viru, Vabaduse väljak, Kosmos, Vineeri, Tallinn-Väike, Kalev, Hallivanamehe, Järve, Virve, Risti, Kirde, Rahumäe, Roheline, Nõmme, Tehnikaülikool, Männi, Kaja, Akadeemia tee, Kadaka, Pöörise, Järveotsa kool, Järveotsa tee, Väike-Õismäe, Väike-Õismäe parkla.

41B

Tallinna bussiliin 41B sõidab Balti jaama ning Kakumäe poolsaare tipu vahel. Liini teenindab Tallinna Linnatranspordi AS ning liiklus toimub kõigil päevadel.

Marsruut Kakumäe suunal: Rannamäe tee, Põhja puiestee, Mere puiestee, Pärnu maantee, Vabaduse väljak, Toompuiestee, Tehnika tänav, Paldiski maantee, Klooga maantee, Vana-Rannamõisa tee, Kakumäe tee

Marsruut Balti jaama suunal: Kakumäe tee, Vabaõhumuuseumi tee, Paldiski maantee, Toompuiestee, Kaarli puiestee, Toompuiestee, Rannamäe tee

41 (Tallinna bussiliin)

Tallinna 41 Bussiliin sõidab marsruudil Balti jaam - Landi.

Liini teenindas kuni 31.10.2017 MRP Linna Liinid. Alates 01.11.2017 läks liin Tallinna Linnatranspordi aktsiaseltsi kätte.

42 (Tallinna bussiliin)

Tallinna bussiliin 42 sõidab Väike-Õismäe ja Kaubamaja vahel.

Liin on käigus kõigil päevil. Liini teenindab Tallinna Linnatranspordi AS.

46 (Tallinna bussiliin)

Tallinna bussiliin 46 sõidab Väike-Õismäe ja kesklinna linnaosa (Kivisilla bussipeatus) vahel. Liini teenindab Tallinna Linnatranspordi AS ning liiklus toimub tööpäevil. Bussiliin on ekspressliin.

Marsruut Kivisilla suunal: Õismäe tee, Paldiski maantee, Kaarli puiestee, Estonia puiestee, Gonsiori tänav

Marsruut Väike-Õismäe suunal: Gonsiori tänav, Vabaduse väljak, Paldiski maantee, Õismäe tee

48 (Tallinna bussiliin)

Tallinna bussiliin 48 on Tallinna bussiliin, mida teenindab Tallinna Linnatranspordi AS.

Bussiliin ühendab Südalinna asumit Kesklinnas Pelguranna asumiga Põhja-Tallinnas, läbides Lilleküla ja Pelgulinna. Liin saab alguse Viru Keskuse bussiterminalist.

Enne 1. novembrit 2016 oli 48 ekspressliin, mis ei peatunud Vabaduse väljaku ja Sõle peatusete vahel.

73 (Tallinna bussiliin)

73 on Tallinna bussiliin, mis sõidab Veerenni asumist Tööstuse tänavale Karjamaa asumis.

Liini teenindab Tallinna Linnatranspordi AS ning liiklus toimub iga päev.

8 (Tallinna trolliliin)

8. trolliliin oli Tallinna trolliliin, mis teenindas reisijaid marsruudil Väike-Õismäe – Vabaduse väljak 1. aprillini 2000. Liin avati ENSV 42. aastapäeva auks. Vabaduse väljaku lõpp-peatus kandis Eesti NSV ajal nime Võidu väljak.

Kui trollid 6 ja 7 sõitsid Õismäe teel mööda lõuna- ja idakaart, sõitis 8 mööda läänekaart.

8. liin avati taas ainult üheks päevaks ja mõneks tunniks Tallinna trolli 45. aastapäeva auks. 6. juulil 2010 Tallinna trolli 45. aastapäeval sõitis sama liin Väike-Õismäelt Õismäe tee läänekaart mööda Paldiski maantee depoosse ühe Ikarus 412T trolliga.

Liin sõitis ka eritellimusel 3. märtsil 2013 ühe Solarise trolliga.

Eesti Kunstnike Liit

Eesti Kunstnike Liit on Eesti kunstnikke koondav organisatsioon, mis kaitseb oma liikmete professionaalseid, sotsiaalseid ja majanduslikke huve.

4. jaanuaril 1943 asutati Jaroslavlis Eesti Nõukogude Kunstnike Liit, mis aastatel 1957–1990 kandis nime Eesti NSV Kunstnike Liit ning seejärel nimetati ümber Eesti Kunstnike Liiduks.

Liit annab koos Tallinna Linnavalitsusega välja iga-aastast Kristjan Raua nimelist kunstipreemiat ning koos Eesti Kultuurkapitali ja Maalikunstnike Liiduga Konrad Mäe medalit.

Kunstnike liidu kontor asub Tallinnas aadressil Vabaduse väljak 6. Aastatel 1957–1992 oli liidul osakond Tartus.

Kunstnike liidul on 20 alaliitu. Alates maist 2013 on liidu president Vano Allsalu. Enne teda oli ametis Jaan Elken. 30. aprillil 2019 valiti presidendiks senine asepresident Elin Kard.Liidule kuuluvad muu hulgas Hobusepea Galerii ja HOP galerii Tallinnas Hobusepea tänaval, Vabaduse galerii Vabaduse väljakul ja Draakoni galerii Pikal tänaval.

Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool

Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool on riiklik kutseõppeasutus, mis 1975. aastast kannab Georg Otsa nime. Kool asub Tallinnas aadressil Vabaduse väljak 4.

Tänapäevane kool on välja kasvanud 1919. aastal asutatud Tallinna Kõrgemast Muusikakoolist (aastast 1923 Tallinna Konservatoorium).

Harkiv

Harkiv (varem oli eesti keeles kasutusel venepärane nimi Harkov) on linn Ukrainas, Harkivi oblasti keskus.

Harkiv asutati 1656. aastal ukraina kasakate poolt. Linn oli aastail 1919–1934 Ukraina NSV pealinnaks.

Harkivi keskväljak (Vabaduse väljak, ukraina Площа Свободи; varem Sõltumatuse väljak, Площа незалежності, kuni 1996 Dzeržinski väljak, Площа Дзержинського) kuulub maailma suurimate väljakute hulka (119 000 ruutmeetrit).

Harkiv on tähtis tööstuslinn ja transpordisõlm. Linnas on metroo, mille kogupikkus on 34 km ja millel on 26 jaama.

2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Harkivi elanikest ukrainlasi 62,8% ja venelasi 33,2%. Põhiliseks suhtlemiskeeleks on linnas vene keel.

Müürivahe tänav

Müürivahe tänav on tänav Tallinna Kesklinna linnaosas Vanalinna asumis.

Müürivahe tänav ulatub Rüütli tänava ja Harju tänava ristmikult Bremeni käiguni, ristudes Vana-Posti tänava, Suur-Karja tänava, Väike-Karja tänava, Viru tänava, Katariina käigu ja Munga tänavaga. Algselt kujutas Müürivahe tänav Tallinna all-linna ida- ja lõunaküljel paiknevat Tallinna linnamüüri kaitsekäiku. Enamasti kitsas tänav on Harju ja Suur-Karja tänavate vahelisel lõigul kaks korda laiem, sest sinna ehitati Teise maailmasõja ajal purustatud hoonete asemele uued ning samal ajal laiendati tänavat.

Tallinna Kunstihoone

Tallinna Kunstihooneks nimetatakse Tallinnas Vabaduse väljak 8 asuvat hoonet, kus korraldab näitusi Eesti Kunstnike Liidu asutatud SA Tallinna Kunstihoone Fond.

1. jaanuaril 2015 valiti Kunstihoone juhatajaks Taaniel Raudsepp. Sihtasutuse põhitegevuseks on näituste korraldamine Tallinna Kunstihoones, Kunstihoone galeriis ja Linnagaleriis.

Tallinna Kunstihoone galerii

Tallinna Kunstihoone galerii (lühemalt KH galerii, KU galerii) on Tallinnas aadressil Vabaduse väljak 6 asuv kunstigalerii. Galerii lähedal (Vabaduse väljak 8) asub Tallinna Kunstihoone.

Galeriid haldab ja seal korraldab näitusi SA Tallinna Kunstihoone Fond.

Galerii näitused on tasuta.

Tallinna linnavalitsus

Tallinna linnavalitsus (ametlikult Tallinna Linnavalitsus) on Eesti Vabariigi pealinna Tallinna kohaliku omavalitsuse ametiasutuste (v.a. Tallinna Linnavolikogu Kantselei) ja nende hallatavate asutuste juhtorgan.

Tallinna linnavalitsus osaleb ka Tallinna linnavolikogu poolt kehtestatud korras aktsionärina, osanikuna, asutajana ja liikmena eraõiguslikes juriidilistes isikutes.

Linnavalitsus realiseerib temale pandud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu.

Linnavalitsus asub aadressil Vabaduse väljak 7.

Tänavad

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.