Võsa

Võsa (ka võsastik, võserik, põõsastik) on jäätmaale, raiesmikule vm. tekkiv looduslik peenetüveliste ja madalate lehtpuuenamusega kooslus. Võsa moodustavad sageli pajud, lepad jm.

Et võsakooslus (eriti lepavõsa) rikastab mulla kiiresti lämmastiku ja huumusega, paneb see aluse järgnevale suktsessioonile, milleks on üldjuhul suuremad leht- ja okaspuud, Eesti kliimatingimustes tavaliselt okaspuuenamusega mets[1].

Disambig gray.svg  See artikkel räägib looduslikust kooslusest; perekonnanime kohta vaata Võsa (perekonnanimi).

Vaata ka

Viited

  1. Masing, V. (koost.). 1992. Ökoloogialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 275

Välislingid

1967

1967. aasta (MCMLXVII) oli 20. sajandi 67. aasta.

5. aprill

5. aprill on Gregoriuse kalendri 95. (liigaastal 96.) päev. Juliuse kalendri järgi 23. märts (1900–2099).

Aira Võsa

Aira Võsa (sündinud 2. mail 1974) on eesti teoloog, kiriku- ja religiooniloolane.

Ta on töötas aastatel 2008–2014 Tartu Ülikooli Raamatukogus vanemteaduri ja raamatukoguhoidjana ning on alates 2015. aastast Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu vanaraamatu peaspetsialist.

Ühtlasi on ta Usuteadusliku Ajakirja tegevtoimetaja.

Hanna-Liina Võsa

Hanna-Liina Võsa (õieti Hanna-Liina Võõsa; sündinud 5. aprillil 1981) on eesti laulja ja näitleja.

Juulikuu lumi

"Juulikuu lumi" on ansambli Terminaator laul albumilt "Minu väike paradiis". See laul ilmus ka albumitel "Kuld" ja "Go Live 2005".

Laulu uus versioon avaldati singlina "Juulikuu lumi 2007" ja kogumikul "20".

Loost on tehtud ka muusikavideo.

Seda laulu on salvestanud ka Nexus plaadil "Nii kuum" (2003) ja Hanna-Liina Võsa kogumikul "Uues kuues" (2006).

Kiini tänav

Kiini tänav on tänav Tallinnas Haabersti linnaosas Vismeistri asumis.Kiini tänav sai nime 19. veebruaril 1999. Tänav on saanud nime tööriista kiini järgi (kiin – 'terariist võsa raiumiseks').

Paul Laasik

Paul Laasik (sündinud 29. juulil 1949 Idrinski rajoonis, Krasnojarski krais) on eesti näitleja.

Paul Laasik elas 7. eluaastani Siberis, lõpetas 1968. aastal Loksa Keskkooli ja 1972. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (5. lend).

Ta töötas aastatel 1972–1996 Tallinna Linnateatri näitlejana. Seejärel olnud vabakutseline näitleja. Paul Laasik on mänginud ka filmides, telelavastustes ja seriaalides (seltsimees Võsa "ENSV"-s).

Peeter Võsa

Peeter Võsa ehk Võsa-Pets (sündinud 28. detsembril 1967 Tallinnas) on endine eesti teleajakirjanik ja poliitik, XII Riigikogu liige. Tema juhitud saated on "Võsareporter", "Politseinädal", "Kriminaalkroonika", "Politseikroonika", "Baar", "Saaga", "Võimalik vaid Eestimaal" .

Ta on kuulunud Isamaa ja Res Publica Liidu ridadesse ja Keskerakonda. 2014. aastal süüdistati Keskerakonna fraktsiooni liiget Peeter Võsa rassismis ja ta saadeti partei aukohtu ette. Samal aastal avaldas Võsa arvamust, et Eesti poliitika on räpasem, kui ta oletas.

Võsa on paistnud silma värvikate ja rahvalike sõnavõttudega. Nii on ta immigratsiooni ja pagulaste teemal ütelnud: "Igatahes, olge valmis – mustmiljon hämarat tegu võib olla meie poole teel. Praegu on need plaanid kõik veel võib-olla peidus hallides ajurakkudes pruunide silmade taga mustade mõtete laekas."Tuntuse tipus on politsei teda korduvalt kainenema viinud ja ta on joobes peaga avalikes kohtades vahele jäänud.

2018. aasta intervjuus rääkis Võsa-Pets "Reporterile" oma uuest raamatust "Kadunud Eesti", milles käsitletakse "Politseikroonika" aegseid lugusid, ehk teisisõnu kirjutas Võsa prostituutidest ja politseist.

Pronksiaeg

Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.

Eri piirkondades dateeritakse pronksiaja kestus erinevalt. See algas, kui tähtsaima tööriistamaterjalina tuli kasutusele pronks. Ajastu lõpp paigutatakse aga perioodi, kus raud hakkas oma tähtsuselt pronksi ületama.

Pronksiajal jätkus maaviljeluse areng ja levimine, koos sellega muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud asulaid. Arenes kaubitsemine. Võeti kasutusele uusi tööriistu (putkkirves), relvi (mõõk) ja ehteid (sõlg).

Rohkenes matmine kääbaskalmistuisse, nooremal pronksiajal levis surnute põletamine.

Hilisel pronksiajal hakkas stepialadele sugenema rändkarjakasvatus. Arenenumates piirkondades oli juba tekkinud või tekkimas riik.

Puskaru

Puskaru on Põlvamaal Põlva valla lääneosas asuv küla.

Puskaru külgneb põhjas Põlva valla Kiuma külaga, idas Kähri külaga, lõunas Kanepi valla Sõreste külaga ja läänes Varbuse külaga. Küla läänepiir kulgeb mööda Ahja jõge.

Seda kohanime esmamainiti 1617 kujul Pusskaro. Siis oli see tühi hajatalu. Puskaru kuulus Piigandi mõisa alla.Puskaru nimi tuleb sõnadest "pusk" ja "aru", mis tänapäeval tähendab kuiva rohumaad, aga veel Wiedemanni ajal lihtsalt viljakat kuiva maad. Seda järelosa esineb eriti Põlva ja Kanepi vahelistes kohanimedes sageli.

Nime algusosa tähendus pole selge. Läänemaal asuvad Puski ja Pusku, mille nimi on laen rootsi sõnast busk 'võsa, põõsastik', kuid Kagu-Eestis pole rootsi laen tõenäoline. Pigem on aluseks saksa isikunimi Busch. Soomest on teada isikunimi Puska, Luke kihelkonnas Pusmarga talu ning Kambja kihelkonnas Pusu küla ja kõrts. Vähem usutavad on seosed sõnadega "pusk : pusu" 'pisted, teatud haigus' ja "puskama" / "puskima".Esmamainimise ajal Puskarus veel kõrtsi polnud, aga 1684 on seal teada juba kõrtsikoht. 1695. aasta Tartumaa teede atlases on näidatud Puskaru kõrts. 1783 mainiti isikut Puskari Andres, 1798 Puskari kõrtsi, 1839 küla nimega Puskar ja 1900. aasta paiku külanime Пускаръ. Pärast kõrtsi tekkimist hakati kohanime seostama sõnaga puskar 'puhastama viin'. See seletab i-d sisaldavaid kirjalikke nimekujusid, aga kõnekeeles säilis aru-lõpuline nimekuju.

19. sajandi teisest poolest kuni 1939. aastani kuulus Puskaru küla Põlgaste valla koosseisu. 1939. aasta vallareformiga muudetud vallapiiridega jäi Puskaru Põlva valla koosseisu.

1909. aasta aadressraamatu järgi asus endises Puskaru kõrtsis Jan Borkmanni talukaupade pood. See jätkas tegevust ka iseseisvas Eestis. Kauplus tegutses Puskaru endises kõrtsis kuni 1990. aastate alguseni. Esimesel iseseisvusajal peeti kõrtsi juures igal aastal laata.Külas asuvad Puskaru ristipuud.

Puskaru küla läbivad Vooreküla–Puskaru tee (vana Tartu–Võru maantee ehk nn Postitee) ja Kanepi–Leevaku maantee.

Putukad

Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.

Kogu maailmas on teada üle miljoni liigi putukaid, mis moodustab rohkem kui 68% teadaolevatest loomaliikidest.

Eestis esineb umbes 14 400 liiki.

Pürenee poolsaar

Pürenee poolsaar ehk Ibeeria poolsaar on poolsaar Euroopa edelaosas Atlandi ookeani (läänes) ja Vahemere (idas ja lõunas) vahel. Ülejäänud Mandri-Euroopast eraldavad seda Püreneed, Aafrikast kitsas Gibraltari väin.

Pürenee poolsaare pindala on umbes 582 000 km². Euroopa poolsaartest on suurem ainult Balkani poolsaar.

Pürenee poolsaarel paiknevad suurem osa Hispaaniast ja Portugalist, Andorra, osa Prantsusmaast ja Gibraltar.

Suurema osa poolsaarest hõlmab Meseta kiltmaa, mida ääristavad 2000–3000 m kõrgused mäed. Kesk-Kordiljeeride mäeahelik jaotab kiltmaa Vana-Kastiiliaks ja Uus-Kastiiliaks.

Poolsaar asub vahemerelise kliima vööndis. Et maapind on kõrge, kõigub temperatuur aasta ja ööpäeva jooksul suuresti.

Jõed on veevaesed.

Looduslikku metsa on vähe säilinud, kasvab kivitamme ja korgitamme, palju on istutatud männi- jm puistuid. Loodusmaastikus on rohkesti kuivalembest võsa (makjat), kohati ka poolkõrbe.

Leidub elavhõbedat, kivisütt, rauda ja värvilisi metalle.

Soosaar

Soosaar ehk võhmas on soos olev kõrgem koht, kus sageli kasvavad võsa ja puud.

Eesti ajaloos on soosaartele ehitatud kindlustatud asulaid (näiteks Maalinna soosaarde Soontagana linnus) või on neid kasutatud pelgupaikadena (näiteks Ohtu linnamägi).

Tiiu Vahi

Tiiu Vahi-Võsa (31. jaanuar 1932 – 10. jaanuar 2011) oli eesti telerežissöör.

Ta õppis 1939–1946 Rakvere 3. algkoolis ja 1946–1950 Rakvere Arve- ja Plaanindustehnikum raamatupidaja erialal. 1955. aastal lõpetas ta Draamateatri õppestuudio.

Samal aastal alustas ta tööd Tallinna Televisioonis esimese televisioonisaate režissööri abina. 16. jaanuarist 1961 jätkas ta režissööri assistendina.

2. jaanuaril 1964 sai Vahist lastesaadete režissöör. 31. oktoobril 1987 läks ta pensionile, kuid töötas ajutiselt 1989. aastal.

Tema lavastatud saatesarjad: "Uudishimulike klubi", "Mõmmi ja aabits", "Entel-tentel", "Trika-trei", "Kõige suurem sõber" jne.

Võsa-kiilassilm

Võsa-kiilassilm (Chrysopa perla) on võrktiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Putukat on ka Eestis.

Võsa-ritsiklind

Võsa-ritsiklind (Locustella naevia) on linnuliik põõsalindlaste või Acrocephalidae sugukonnast ritsiklinnu perekonnast.

Võsa-uruhiir

Võsa-uruhiir (Microtus subterraneus) on hamsterlaste sugukonda uruhiire perekonda kuuluv näriline.

Teda leidub ka Eestis.

Võsa-vööttigu

Võsa-vööttigu (Cepaea hortensis) on vöötteo perekonda kuuluv tigu.

Võsa-vööttigu esineb suuremas osas Eestist.

Võsa tee

Võsa tee on tänav Tallinnas Pirita linnaosas Mähe asumis.

Võsa tee kulgeb Padriku tee ja Randvere tee vahel.

Võsa tee sai nime 22. veebruaril 1955.

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.