UNESCO

Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (ingl United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, lühend UNESCO) on ÜRO juures töötav organisatsioon, mis on loodud ülemaailmseks koostööks teaduse, hariduse, kultuuri, lõite, keskkonnakaitse ja inimõiguste vallas.

UNESCO põhikirja allkirjastasid 37 riiki 16. novembril 1945 Londonis ning see jõustus pärast ratifitseerimist 20 riigis 4. novembril 1946. 2011. aasta seisuga kuulub UNESCO-sse 196 riiki. Eesti võeti UNESCO liikmeks 14. oktoobril 1991. Siis moodustati ka UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon. Komisjoni kuulub 25 liiget ja selle jooksvat tööd juhib sekretariaat.

UNESCO peakonverents, kus kõik liikmesriigid on esindatud, peetakse iga kahe aasta tagant. Seal määratakse kindlaks töösuunad ja selgepiirilised töökavad, mille elluviimist suunab 51 riigi esindajatest koosnev täitevkogu. Jooksvate küsimuste lahendamiseks töötab Pariisis organisatsiooni peakorteris UNESCO sekretariaat.

Töökavade täitmiseks vajalik raha saadakse liikmesriikide liikmemaksudest, mille määramisel lähtutakse iga riigi kogutoodangust.

UNESCO annab välja erialase ja üldisema suunitlusega ajakirju, põhjalikke ajalookäsitlusi, maakaarte ja atlaseid. Kõige tuntum on tõenäoliselt UNESCO Courier, mis ilmub 36 keeles ja pimedate kirjas ning tutvustab UNESCO tegevust ja teadusuuringuid, samuti eri maade ja kultuuride esindajate seisukohavõtte üleilmsete probleemide kohta. Erialased ajakirjad on näiteks Prospects, Museum, Impact of Science on Society, Nature and Resources. Paljudes keeltes antakse välja põhjalikke aastaraamatuid, seal hulgas "Statistical Yearbook", "Index Translationum" ja "World Communication Report".

UNESCO tegeleb ka maailmakirjanduse tähtsamate teoste tõlkimisega ning maailma rahvaste rahvamuusika salvestamisega, toetab pärimusliku käsitööoskuse säilitamist ning loovkunstnike õppe- ja tööreise.

1997. aastal võeti Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse. 1998. aasta juunis avas UNESCO peadirektor Federico Mayor Tallinna raekoja seinal sellekohase mälestustahvli. 8. juunil 1998 kirjutasid Eesti Vabariigi president Lennart Meri ja Federico Mayor alla memorandumile Eesti Vabariigi ja UNESCO koostöö kohta.

15. juulil 2005 kanti UNESCO maailmapärandi nimekirja Tartu Ülikooli täheteadlase F.G.W. Struve geodeetiline kaar – 2820 km pikkune meridiaanilõik, mis ulatub Musta mere äärest Põhja-Jäämere äärde.[1]

UNESCO ametlik hoiuraamatukogu Eestis on Eesti Rahvusraamatukogu.

22. septembril 2009 valiti UNESCO uueks peadirektoriks Bulgaaria endine välisminister Irina Bokova.

2012. aasta märtsi seisuga kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja 936 objekti, sealjuures 725 kultuuri-, 183 loodus- ja 28 segaobjekti 153 liikmesriigist; UNESCO maailmapärandi konventsiooni on ratifitseerinud 189 liikmesriiki.[2]

Flag of UNESCO
UNESCO lipp

Peadirektorid

Julian Huxley Suurbritannia Suurbritannia 1946–48
Jaime Torres Bodet Mehhiko Mehhiko 1948–52
John Wilkinson Taylor Ameerika Ühendriigid Ameerika Ühendriigid 1952–53
Luther Evans Ameerika Ühendriigid Ameerika Ühendriigid 1953–58
Vittorino Veronese Itaalia Itaalia 1958–61
René Maheu Prantsusmaa Prantsusmaa 1961–74;
Amadou-Mahtar M'Bow Senegal Senegal 1974–87
Federico Mayor Zaragoza Hispaania Hispaania 1987–99
Koïchiro Matsuura Jaapan Jaapan 1999–2009
Irina Bokova Bulgaaria Bulgaaria 2009–2017
Audrey Azoulay Prantsusmaa Prantsusmaa 2017–

Vaata ka

Viited

  1. Struve geodeetiline kaar UNESCO maailmapärandi nimekirjas uudised.err.ee 18.07.2005. Kasutatud 25.06.2012.
  2. UNESCO World Heritage List whc.unesco.org Kasutatud 25.06.2012.

Välislingid

Avignon

Avignon on linn Prantsusmaal, Vaucluse'i departemangu keskus. See asub Rhône'i vasakul kaldal.

Bern

Bern on de facto Šveitsi pealinn (de iure Šveitsil pealinna pole) ja Berni kantoni keskus.

Bern paikneb Aare jõe kaldal 542 m kõrgusel merepinnast.

1874. aastal asutati Bernis Ülemaailmne Postiliit (UPU), mis on vanuselt kolmas rahvusvaheline organisatsioon. UPU peakorter asub tänini Bernis.

Bernis asub jalgpallistaadion Stade de Suisse Wankdorf.

Edinburgh

Edinburgh (eestikeelne hääldus ['edinburg], ingliskeelne hääldus ['edinbərə]) on linn Suurbritannias, Šotimaa pealinn.

Edinburghis tegutsevad Šotimaa parlament, Šotimaa valitsus ja Šotimaa ülemkohus. Holyroodhouse'i palee on Suurbritannia monarhi ametlik residents Šotimaal.

Edinburgh on rahvaarvult Šotimaa suuruselt teine ja Ühendkuningriigi suuruselt seitsmes linn.

Edinburghi vanalinn (Old Town) ja uuslinn (New Town) kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Linnas asub 1583. aastal asutatud Edinburghi Ülikool. Seal asuvad Sotimaa rahvusmuuseum, Šotimaa rahvusraamatukogu ja Šotimaa rahvusgalerii.

Firenze

Firenze (vana käibelt kadunud nimekuju Fiorenza; ladina Florentia) on linn Itaalias, Toscana maakonna ja Firenze suurlinnapiirkonna halduskeskus.

Firenze asub Arno jõe ääres, peaaegu Itaalia poolsaare keskel.

Kairo

Kairo (araabia keeles 'tugev' või 'vallutaja') on Egiptuse pealinn ja Aafrika suurim linn. Elanike arv linnastus on ligi 30 miljonit.

Kairo vanalinn kuulub 1979. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Kairo asub Niiluse alamjooksul jõe mõlemal kaldal, vahetult lõunas sellest kohast, kus Niilus hargneb ja moodustab delta. Vanalinn paikneb jõe paremal ehk idakaldal, ent 19. sajandil laienes ta eeskätt lääne poole ning linna euroopalikumad linnaosad on Niiluse vasakul ehk läänekaldal.

Kairo läheduses asub tänapäeval palju teisigi suuri linnu: edelas Giza, põhjas Shubrā al-Khaymah ja Qaljub ning lõunas Al-Hawamidiyah ja Al-Badrashayn.Üle Niiluse on ehitatud hulgaliselt sildu, mis ühendavad kaldaid nii omavahel kui ka jõesaartega. Linna varustamiseks veega on rajatud hulgaliselt kanaleid.

Kraków

Kraków (ka Krakov) on linn Poola lõunaosas. Ta on Väike-Poola vojevoodkonna halduskeskus. Kraków on Väike-Poola ajalooline keskus ning oli Poola kuningriigi pealinn 1596. aastani. Kraków on Poola üks suuremaid ja vanemaid linnu.

Liverpool

Liverpool on linn Suurbritannias Loode-Inglismaal Merseyside'is.

Liverpool on asutatud 1207. aastal. Majanduslik õitseng algas 18. sajandil koos orjakaubandusega.

Liverpool on tuntud kui The Beatlesi ning jalgpalliklubide Everton FC ja Liverpool FC kodulinn.

Liverpool oli 2008. aasta Euroopa kultuuripealinn.

Napoli

Napoli (< kreeka Νεάπολις, Neapolis, 'uus linn') on linn Itaalias, Campania maakonna ja Napoli provintsi halduskeskus. Napoli on elanike arvult Itaalia kolmas linn Rooma ja Milano järel.

Napoli lähedal asuvad Pompei, Herculaneum ja Vesuuv.

Napoli ajalooline kesklinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Porto

Porto on linn Portugalis Douro jõe suudmes selle põhjakaldal.

Porto on elanike arvult riigi teine linn.

Linna nime järgi on saanud nime Douro orus valmistatav portvein.

Porto vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Linnas tegutseb jalgpallimeeskond FC Porto.

Riia

Riia (läti Rīga [ r'iiga ], latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn. Linn asub Daugava jõe alamjooksul. Riia on Baltimaade suurim linn.

Riia ajalooline kesklinn kuulub 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Rootsi

Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Riik piirneb idas Soomega (587 km piiri) ja läänes Norraga (1618 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga.

Salamanca

Salamanca on linn Hispaanias, Salamanca provintsi keskus.

Salamanca vanalinn kuulub 1988. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Salzburg

Salzburg on linn Austrias, Salzburgi liidumaa pealinn. See on elanike arvult neljas linn Austrias.

Linn asub Salzachi jõe kaldal 424 meetri kõrgusel merepinnast.

Tallinna vanalinn

Tallinna vanalinn on Tallinna vanim linnaosa.

Tallinna vanalinn kuulub alates 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.–15. sajandil välja kujunenud tänavavõrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks.

Thessaloníki

Thessaloníki on Kreeka suuruselt teine linn.

Linn asub riigi põhjaosas Therme lahe ääres. Ta asub nõos ning on ümbritsetud madalatest küngastest.

Thessaloníki on Kreeka suuruselt teine majandus-, tööstus-, äri- ja poliitiline keskus ning oluline transpordi sõlmpunkt.

Linna kaubasadam on oluline Kreekale ja Kagu-Euroopa sisemaale.

Linn on tuntud oma festivalide, ürituste ja kireva kultuurielu poolest ning seda peetaksegi Kreeka kultuuripealinnaks.

Thessaloníkisse pole pideva maavärinaohu tõttu ehitatud pilvelõhkujaid ning linn on säilitanud omapärase ilme.

Thessaloníki maakonnas elab 2011. a seisuga 1 104 460 inimest, linnastus 819 770 ja linnas 322 240.

UNESCO maailmapärandi nimistu

UNESCO maailmapärandi nimistu (inglise keeles World Heritage List) on UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mille UNESCO maailmapärandi komitee on leidnud olevat kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt äärmiselt olulised. Maailmapärandi nimekirja koostamine sai alguse Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioonist, mis võeti vastu UNESCO peakonverentsil Pariisis 16. novembril 1972.

Nimistut haldab Maailmapärandi komitee, kuhu kuuluvad 21 liikmesriigi esindajad. Komitee liikmed valitakse neljaks aastaks. 2009. aasta oktoobris valiti komitee liikmeks Eesti.

Seisuga 10. juuli 2019 kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja 1121 objekti, sealhulgas 869 kultuuri-, 213 loodus- ja 39 segaobjekti 167 liikmesriigis. UNESCO maailmapärandi konventsiooni on ratifitseerinud 193 liikmesriiki. Kõige rohkem objekte on Itaalias (55), Hiinas (55) ja Hispaanias (48).

Varssavi

Varssavi (poola keeles Warszawa ([varš'ava]) on Poola pealinn aastast 1596 ja Masoovia ajalooline keskus. Asub Wisła jõe kaldal.

Varssavi linnas elas 2009. aastal 1 716 855 inimest, aga linnastus 3 350 000 inimest. Linna pindala on 517,24 km².

Varssavi mitteametlik hümn on "Varšavjanka". See on revolutsiooniline laul, mis valmis 1831 Prantsusmaal Novembriülestõusu toetuseks.

Weimar

Weimar on linn Saksamaal Tüüringi liidumaal.

Weimar oli tähtis kultuurikeskus 19. sajandi alguses. Seal elasid Johann Wolfgang von Goethe ja Friedrich Schiller.

İstanbul

İstanbul on Türgi suurim linn. Ta asub Bosporuse väina kaldail iidsete Mustast merest Vahemerre ja Väike-Aasiast Kagu-Euroopasse kulgevate kaubateede ristumiskohal.

Linna varasemad nimed on olnud: Lygos, Byzantion, Augusta Antonina, Uus-Rooma, Konstantinoopol, Kostantiniyye, Stamboul ning Islambol. İstanbuliks nimetati linn ametlikult alles 28. märtsil 1930. Bütsantsi ajal kandis linn üllaid hüüdnimesid nagu näiteks suure algustähega "Linn" (ἡ Πόλις).

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.