Turundus

Turundus ehk marketing (inglise keeles marketing) on tegevuste süsteem, mille eesmärk on viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid.

Turundust on erinevates allikates kirjeldatud ka kui erinevate tegevuste juhtimist, hõlmates (võimalike) tarbijate soovide ja vajaduste tuvastamist (või loomist) ja rahuldamist ettevõttele kasumlikul viisil. Turunduse tuum on mõista, et tarbijad kasutavad mingit toodet või teenust sellepärast, et neil on seda vaja (või nad arvavad, et on vaja), aga mitte lihtsalt soovist oma raha kulutada.

Tihti peetakse turunduseks ekslikult vaid reklaami või müügitegevust, sest need on turunduse tähtsamad ja avalikkusele nähtavad vahendid.

Turunduse aluseks on turundatav toode või teenus ning kaks põhiaspekti on uute klientide värbamine ja olemasolevate klientidega suhete kinnistamine ja laiendamine.

Turunduse mõiste alla kuuluvad tegevused on: keskkonna analüüsimine (sealhulgas tarbijarühmade defineerimine), toote (brändi) arendamine, hinnakujundus, turustuskanali ja vahendajate valimine, müügi- ja reklaamitöö, suhtekorraldus, kliendiinfosüsteemi loomine ja haldamine.

Konkreetse turundusmeetmestiku olemuse määravad otsused erinevate vahendite kasutusviiside osas. Turundusjuhi ülesanne on otsustada, millistele kliendirühmadele millist turundusmeetmestikku rakendada.

Sel alal töötavaid inimesi nimetatakse näiteks turundusjuhtideks või turundusspetsialistideks.

Turundust võib jaotada mikro- ja makroturunduseks, kus esimene käsitleb nähtusi tarbijate, firmade ja majandusharude lõikes ja teine on terviklik õpetus turundussüsteemidest, nende mõjust ühiskonnale ja vastupidi.

Lisaks nimetatud jaotusele võib jagada turundust ka kommertsturunduseks ja kasumile mittesuunatud sotsiaalseks turunduseks (social marketing).

Turundus
Turundus ühendab mitmeid erinevaid valdkondi omavahel

Ajalugu

Turunduse arengu võib mõtteliselt jagada viieks turunduskontseptsiooniks:

  • Esimene etapp, mille orienteeruvat ajalist kuuluvust Lääne-Euroopa ajaloo järgi võib lugeda kuni 1950. aastateni, hõlmas etappi, kus kasumi saamise eesmärgil toimub tegevuste ratsionaliseerimine ja tootmiskulude alandamine ehk lähtepunktiks on tootja ja tema võimalused. Tarbijavajadustega arvestatakse väga üldisel tasandil.
  • Teine etapp, mida võib lugeda kuni 1960. aastateni, keskendus tootearendusele ja selle eesmärgiks oli kasumit teenida tänu kvaliteetsele tootele.
  • Kolmas etapp, mis kulges eelmise kahega paralleelselt keskendus enim müügimeetmetele ning nende parandamisele.
  • Neljas etapp algas orienteeruvalt 1970ndatel ning kestab tänapäevani. Tegu on enim levinud turunduskontseptsiooniga, kus fookuseks on tarbijate vajadused, vahendiks on juhitud turundus ja eesmärgiks on kasumit teenida tarbijate rahulolult. Firma viib end kurssi tarbijate vajadustega ning teeb sellest lähtuvalt tootearendust ning kasutab reklaami, et tagada tarbija teadlikkust antud toote või teenuse kohta.
  • Viies kontseptsioon sai alguse 21. sajandil ja nimetatakse tervikliku turunduse kontseptsiooniks, mille kohaselt turunduses on kõik aspektid olulised. Toote või teenuse turundamisel lähtutakse laiast ja integreeritud perspektiivist. Tervikliku turunduse kontseptsiooni neli osa on: suhtlusturundus, siseturundus, integreeritud turundus ja sotsiaalne turundus.

Turundusmeetmestik ja -mudelid

Turundusmeetmestik (inglise keeles marketing mix) on meetmete kombinatsioon, mida firma rakendab sihtturu mõjutamiseks. Mõistet turundusmeetmestik tutvustati laiemale avalikkusele esmakordselt Neil Borden artiklis "The Concept of the Marketing Mix". Ta hakkas mõistet aktiivselt kasutama pärast seda, kui tema partner James Culliton oli 1946. aastal kirjeldanud turundusjuhti kui erinevatest komponentidest koosneva segu segajat (mixer), kes mõnikord järgib teiste koostatud valmisretsepte ja teinekord loob uue segu, mida seni keegi pole veel kasutanud.

Tootekeskne lähenemine

4P

1960. aastal pakkus E. Jerome McCarty välja 4P-lähenemisviisi, mida kasutatakse laialdaselt tänapäevani. Paraku on 4P-mõtteviis liiga universaalne, ei sobi iga olukorra jaoks ega sisalda tänapäeva turunduse elemente. Klassikalise turundusmeetmestiku (ing. Marketing Mix, vahel ka 4 P's ehk 4 P-d) käsitleb turundustegevuste planeerimisel nelja vaatenurka:

  • hind (Price)
  • müügitoetus (Promotion)
  • toode (Product)
  • koht (Place)

7P

Tänapäeval on klassikalist 4P-turundusmeetmestikku täiendatud. Senise tootjakeskse mudeli asemele on loodud rohkem tarbijakeskseid mudeleid. B.H. Booms ja M.J. Bitner pakkusid välja teenindusfirmale sobiva 7P-kontseptsiooni, milles lisaks eelnevale loetakse meetmestiku olulisteks vahenditeks ka personali (Personnel), protsessi (Process) ja portfooliot (Portfolio, Physical evidence).

Tarbijakeskne lähenemine

Väites, et 4P-meetmestik on pigem turundajakeskne, on kirjeldatud ka 4C-turundusmeetmestikku, mis lähtub pigem tarbijast.

4C

4C-mudeli pakkus välja Robert F. Lauterborn 1993. aastal. See oli mudel, mille tarbijakeskne orienteeritus pidi aitama turundamisel liikuda massiturgudelt nišiturgudele.

  • Tarbija, klient (Consumer, 4P; vaste "toode")
  • Kulu (Cost, 4P; vaste "hind")
  • Kommunikatsioon (Communication, 4P; vaste "müügitoetus")
  • Käepärasus (Convenience, 4P; vaste "koht").

7C

1973. aastal Koichi Shimizu pakutud 4C-mudel laiendati kiiresti 7C-mudeliks, et kajastada paremini 1981. aastaks turunduses valitsenud keerukust.

  • Ettevõte (Corporation)
  • Kaup (Commodity)
  • Kulu (Cost)
  • Müügikanal (Channel)
  • Kommunikatsioon (Communication)
  • Tarbija (Consumer)
  • Keskkond (Circumstances)

Turundusuuring

Turundusuuring annab infot keskkonna kohta, kus soovitakse antud toodet või teenust turustada. Uuring koosneb järgnevatest osadest nagu: infovajaduse ja eesmärkide täpsustamine, teabeallikate määramine, andmete kogumisviiside kindlakstegemine, valimi eraldamine, andmete kogumine, töötlemine ja analüüsimine, tulemuste tõlgendamine ja esitamine. Turundusinfoks nimetatakse plaanide koostamiseks vajalike turunduskeskkonna tegeliku seisundi ning arengu andmeid. Võidakse kasutada esmast infot, mis on spetsiaalselt hangitud käsiloleva probleemi lahendamiseks (näiteks küsitluse, tagasiside ankeedi, vaatluse või eksperimendi teel) või teisest infot, mis ei ole ekstra kogutud antud uuringu jaoks(firma dokumendid, andmebaasid, internet, era- ja riiklik teave). Alles siis, kui on kindlaks tehtud tarbija/klientide vajadused, saab tegeleda tootearenduse või teenuste struktureerimisega.

Internetiturundus

Üheks turunduse laialt levinud osaks on internetiturundus. Inglise keeles en:Online advertising.

Internetiturundus ehk online-reklaam (ka online-turundus või e-turundus) on kaupade või teenuste reklaamimine ja turundamine interneti teel. Näiteks kuuluvad internetiturunduse alla suunatud reklaamid otsingumootorite tulemuste lehel, bannerid, ajaveebid, interaktiivsed reklaamid, turundus sotsiaalmeedia kaudu, hüpikreklaamid, online-reklaamid, reklaamivõrgustikud ja e-posti eel turundus, sealhulgas ka rämpspostisõnumid.

Kirjandus

Vaata ka

Välislingid

Eesti turunduse TOP – Äripäeva eriväljaanne, 21. september 2012 Võrguväljaanne

Vead sotsiaalmeedias turundamisel

13 nõuannet edukaks videoturunduseks

Kuidas Facebookis ja Instagramis tasuta turundada

BMW

BMW AG (lühend saksa keelest: Bayerische Motoren Werke AG) on Saksamaal Münchenis asuv autode ja mootorrataste tootja. BMW tütarfirmad on Mini ja Rolls-Royce, minevikus ka Rover. BMW logoks on stiliseeritud lennukipropeller: ring, mis on jagatud neljaks Baieri lipu värvides osaks.

Bränd

Bränd on toote või institutsiooni aineliste ja sümboolsete omaduste kombinatsioon, mis annab tootele või institutsioonile identiteedi ja eristab selle teiste toodete või institutsioonide identiteetidest. Tootemark/kaubamärk (prantsuse keeles droit des marques = marque commerciale), ka lihtsalt mark (marque), on osa brändist, näiteks automark.

Sõna "bränd" on pärit vanapõhja keelest, sõnast brandr, mis märkis omanditunnuse põletamist asjale ja koduloomale.

Bränd on "nimi, termin, disain, sümbol või mingi funktsioon, mis eristab ühe müüja kauba või teenuse teiste müüjate omast".

Tugevatel brändidel on omadus siduda end kliendiga, tagades sellega koostöö ka tulevikus. Brändid aitavad inimestel teha valikuid, luues konkurentsieelise ning saavutades ajutise hinnaalanduspakkumise teiselt tootelt. Brändid on suunatud edule ja konkurentsile. Strateegiliselt saab end väljendada erinevalt: kujundus, emotsionaalsus, värvid jne. Kõige olulisem brändil on lahti mõtestada see, mida tahetakse edastada, kui pikk peaks olema konkreetse brändi eluiga ja elukäik. Brändikujundus ehk brändimine on meetod, millega eristada oma toode konkureerivatest toodetest. Maailmaturu konkurentsitingimustes ei saa turg funktsioneerida ilma kaubamärkideta, sest kaubamärgid mõjutavad suurel määral turul valitsevat olukorda. Kaubamärk võimaldab ettevõtjal eristada oma kaupa ja teenust konkurentide omast. Kaubamärk kaitseb ka ettevõtja õigusi ja annab tarbijale infot pakutava kauba või teenuse kvaliteedi kohta.

Himu

Himu on inimese isu, soov või igatsus isiku või asja järgi. Sama mõtet väljendab ka selline emotsioon nagu "iha". Kui inimene soovib midagi või kedagi, siis ta igatseb seda positiivset tunnet, mida ta saaks konkreetse objekti läbi ja ta on valmis midagi tegema, et oma eesmärki saavutada. Himu motiveeriv aspekt on huvitanud mitmeid filosoofe: Thomas Hobbes (1588-1679) kinnitas, et iha on põhiline motivatsioon inimese tegutsemisele.

Kuigi himu tavaliselt peetakse emotsiooniks, siis psühholoogid peavad himu emotsioonist erinevaks tundeks. Psühholoogid väidavad, et soovid ehk vajadused millegi järgi tekivad erinevates organismi osades, näiteks mao vajadus toidu järele, kuid emotsioonid tekivad seoses inimese vaimse seisundiga. Turundus- ja reklaamifirmad kasutavad psühholoogilisi uuringuid kuidas himusid stimuleeritakse, et leida tõhusamaid viise, kuidas mõjutada tarbijaid ostma konkreetseid tooteid või teenuseid. Mõned reklaamid püüavad anda ostjatele tunnet, et neil on mingit toode või teenus puudu ja nad vajavad seda ja teised reklaamid tekitavad himu toote järgi ihaldatavate lisandustega nagu tuntud inimesed või ilusad modellid, kes toodet kasutavad.

Igor Taro

Igor Taro (sündinud 1. augustil 1981) on Eesti ajakirjanik ja poliitik ning endine riigiametnik.

1999. aastal lõpetas ta Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi. Ta on lõpetanud Lomonossovi nimelise Moskva Riikliku Ülikooli ajakirjanduse eriala, tema lõputöö teemaks oli "Eesti ja Venemaa: üksteise mõistmise teabefaktor".

Ajakirjanikuna on ta töötanud SL Õhtulehe Moskva korrespondendi, ajalehe Postimees välisuudiste toimetajana ja ajalehe Setomaa toimetajana.

2010. aastast töötas ta Eesti Rahvusringhäälingu Võru- ja Põlvamaa korrespondendina.

2015. aasta jaanuaris lahkus ta töölt Eesti Rahvusringhäälingus ja kandideeris IRL-i nimekirjas Riigikokku. Valimisringkonnas nr 11 (Võru-, Valga- ja Põlvamaa) kandideerides kogus ta 1202 häält, kuid ei osutunud valituks.2015. aastast töötas ta Võrumaa Arenguagentuuri turismikoordinaatorina ja AS-i Värska Sanatoorium turundus- ja kommunikatsioonijuhina.1. juulist 2016 25. oktoobrini 2017 oli ta Põlva maakonna maavanem. 2017. aasta oktoobris valiti ta Põlva vallavolikogu liikmeks. Sellega seoses astus ta Põlva maavanema ametist tagasi.

Imago

Imago (ka imidž; ladina keeles 'pilt, kujutis, kujutlus') on ühiskonnas kujunenud pilt kellestki või millestki.

Imagot kujundatakse imagoloogi sihipärase töö käigus, mille tööriistadeks on suhtekorraldus, propaganda ja reklaam ning teised turundusvaldkonnas tuntud hoovad. Imagoloogi töövahenditeks on nii reklaamiettevõtted, PR ettevõtted, kui ka objekti olemust ja sisekultuuri mõjutavad hoovad. Imagoloogi töö eesmärk on kujundada objektist uus teisenenud kujutluspilt ehk imago. Imago võib sisaldada nii reaalseid kui ka loodud imaginaarsete kujundite (neid, mida tegelikult ei ole) omadusi.

Imagoloog

Spetsialist, kes on õppinud imagoloogiat.

Imago ja kuvand

Tänapäeval leidub imago ja kuvandi kohta mitmesuguseid seisukohti. Lääne erialakirjanduses tähistatakse terminiga image objekti kuvandit, mis luuakse meie psüühikas objekti iseloomulike tunnuste alusel. Seega on termin image laiem, kui lihtsalt „objekti kuvand” – see hõlmab peale väliste, nähtavate tunnusjoonte ka nähtamatuid.

„Kuvand” ja „imago” pole sünonüümid – imago on kuvandi liik. Täpsemini, imago on iseloomulik subjektile, mitte igale nähtusele. Mõistete „kuvand” ja „imago” sisu uurib lähemalt imagoloogia.

Internetiturundus

Internetiturundus ehk veebiturundus ehk online-turundus ehk e-turundus on ideede, väärtushinnangute, kaupade või teenuste turundus interneti kaudu.

Selleks võidakse kasutada nii oma kodulehte kui ka muid kanaleid. Levinuimad turundusmeetodid on otsingumootoritele optimeerimine, klikipõhise hinnaga tekstireklaamid (nt Google AdWords) ja sotsiaalmeedia kampaaniad.

Üks uusi internetiturunduse nii harusid kui meetodeid on videoturundus.

Kommertsiaalsus

Kommertsiaalsus on nähtus, mille puhul toodang, tegevus, kujundus vm. on orienteeritud müügile ja seda tehakse kasutusfunktsiooni arvel.

Kunstis vastandub kommertsiaalsele kunstile süvakunst.

Meistriliiga

Premium liiga (2013. aastani Meistriliiga) on Eesti klubijalgpalli kõrgeim liiga. 1992. aastal tegevust alustanud liigas mängib kümme meeskonda. Hooaeg kestab reeglina märtsist novembrini. Meister saab õiguse osaleda UEFA Meistrite Liigas, teiseks jäänu UEFA Euroopa Liigas. Viimane langeb Esiliigasse, eelviimane peab üleminekumänge.

2013. aastal sõlmisid Eesti Jalgpalli Liit ja A. Le Coq viieaastase koostöölepingu, mille alusel kannab kohalik tippliiga Premium liiga nime.

Positsioneerimine

Positsioneerimine ehk positsioonimine on turundustehnika, millega üritatakse luua sihtturu jaoks toote, brändi või organisatsiooni identiteet. Toote positsioon seisneb selles, kuidas tarbijad toodet näevad, võrrelduna võistlevate toodetega.

Reeglina esitatakse üht toote omadust kõige tugevamana. Nii näiteks on Volvo positsioon "turvalisim" auto.

Sõltumata positsioneerimisest, võivad tarbijad siiski näha toodet teistmoodi soovitud positsioonist, juhul kui tarbijate kogemused ei lange sihtpositsiooniga kokku.

Positsioneerimist käsitleb Al Riesi ja Jack Trouti raamat "Positsioneerimine: võitlus mõistuse pärast" (ilmus McGraw-Hilli kirjastusel esmakordselt aastal 1981).

Põltsamaa Teataja

Põltsamaa Teataja (kuni 2019 Vali Uudised) on Põltsamaa piirkonna ajaleht. Ajaleht ilmub aastast 1994 ja seda annab välja OÜ Põltsamaa Turundus. Algselt oli selle nimeks "Vali Uudised", alates 24. aprillist 2019 hakkas leht ilmuma nime "Põltsamaa Teataja" all.Ajaleht ilmub (2015) kaks korda nädalas, kusjuures kolmapäeval on see mustvalge ja reedel osaliselt värviline..

Soovitusturundus

Soovitusturundus on müügiskeem, mis toimib põhimõttel, et kui tarbija soovitab kellelegi mingit toodet või toob uue inimese skeemiga liituma, siis saab ta ise lisaboonuse.

Sotsiaalmeedia

Ühismeedia ehk sotsiaalmeedia on meedia, mille sisu loovad osalejad ning milles inimesed suhtlevad, loovad, jagavad teavet ja ideid virtuaalsetes kogukondades ja võrgustikes.

Sotsiaalmeedia turundus

Ühismeedia turundus hõlmab toodete–teenuste reklaami ja müüki ühismeediakanalites (sotsiaalmeedia platvormid, veebilehed jms), kus ettevõtted saavad kujundada oma mainet ja luua vahetuid suhteid teenuste või toodete tarbijatega. Sotsiaalmeedias turundamine on ettevõtetele üks võimalus edastada oma sõnumit erinevatele huvirühmadele, sh praegustele ja potentsiaalsetele klientidele, töötajatele, ajakirjanikele, blogijatele ja üldsusele.

Turunduskampaaniaid sotsiaalmeedia platvormidel võidakse juhtida, et soodustada ettevõttele vastavalt soovitud sotsiaalmeediamaine loomist. Enamikul sotsiaalmeedia platvormidel on võimalik jälgida ja analüüsida reklaamikampaaniate kulgu, meeldivust ja vaadatavust. Efektiivse tagasiside saamiseks sotsiaalmeedias peab tarbijatele andma võimaluse kommenteerida ettevõtte turunduskampaaniat. Sotsiaalmeedia turundust võivad kasutada nii ettevõtted, mittetulunduslikud organisatsioonid kui ka riiklikud institutsioonid oma sõnumite edastamiseks või maine kujundamiseks.

Sotsiaalmeedia turundust kirjeldatakse kui ühte peamist kommunikatsiooni vahendit, mis muudab ettevõtted kättesaadavamaks ja tema tooted või teenused tarbijale nähtavamaks. See on ainus turundusvorm, mis võib vahetult mõjutada tarbija otsust. Erinevalt traditsioonilisest meediast, mis on sageli väga kulukas paljudele ettevõtetele, ei nõua sotsiaalmeedia turundusstrateegia astronoomilist eelarvet. Ettevõtted kasutavad sotsiaalmeedia platvorme nagu Facebook, Twitter, YouTube ja Instagram, et jõuda laiema tarbijaskonnani peaaegu tasuta või väikese raha eest. See pakub ettevõtetele võimalust lähemalt suhelda klientidega ja kliendid saavad kohe postitada kommentaare toodete või teenuste kohta. Seega on sotsiaalmeedia turundus kujunenud oluliseks suhete ja usalduse loomisel tarbijatega.

Tasuta turundus

Tasuta turundus on teenuste või kaupade turundus tasuta turunduskanalite kaudu.

Selleks võidakse kasutada nii otsingumootorit kui ka kanaleid väljaspool internetti. Levinuimad tasuta turundusemeetodid on positsioneerimine otsingumootorites, blogimine kui ka postitused sotsiaalmeedia kanalites.

Tunnusvärvid

Tunnusvärvid on turunduses kasutatav visuaalne identiteedielement. Visuaalse identiteedi määrab firmastiil, mille põhielemendid on firmamärk, logotüüp, tunnusvärvid ja tüpograafia. Firma stiiliraamatusse märgitakse milliseid värve, kus ja kuidas kasutatakse.

Tunnusvärvid võivad olla üks osa kaubamärgist, mis on mingi toote või teenuse tähis selleks, et eristada seda teistest toodetest.

Peale kasumit taotlevate ettevõtete kasutavad tunnusvärve erinevad organisatsioonid nagu näiteks ülikoolid, linnad jne.

Turusegment

Turusegment on sarnaste vajadustega tarbijarühm, kes reageerib ühesuguselt turundusstiimulitele ja kellel on nõudlus teatud eriomadustega kaubale.

Ärilt ärile otseturundus

Ärilt ärile otseturundus ehk B2B-turundus (lühend inglise keelest: business to business) on turundusliik, kus kauba või teenuse ost-müük korraldatakse kahe ettevõtte vahel.

Need ettevõtted ei ole reeglina ainult suurettevõtted, vaid on ka väikeettevõtteid, mis töötavad koos suuremate ettevõtetega ja väiksematega. Selline kaubandus ei vaja otseselt suuri reklaame, kuna olulised on suhted partnerettevõttetega. Tavaliselt kahe ettevõtte vahel ja müüakse toodet või teenust suuremal hulgal kui eraisikutele. Üks selliseid levinumaid turundusviise on jaekaubanduses, kus on tarnijad, edasimüüjad ja ettevõtted, kes seda toodet toodavad. B2B-turunduses võib moodustuda ahel, kus kauba või teenuse saamiseks kasutatakse teisi ettevõtteid vahendajana enne kauba või teenuse saamist.

B2B-turundusmeetodid tuginevad samadele põhimõtetele nagu tarbijaturundus, kuid neid teostatakse ainulaadsel viisil. Kuigi tarbijad valivad tooteid, mis põhinevad mitte ainult hinnal, vaid ka populaarsuse, staatuse ja muude emotsionaalsete käivitavate tegurite põhjal, teevad B2B-ostjad otsuseid ainult hinna ja kasumi potentsiaali kohta.

Äripäev

Äripäev (lühend: ÄP) on Eesti ajaleht, mis asutati 1989. aastal. Äripäeva toimetus on enamjaolt keskendunud majandusteemalise sisu tootmisele, pakkudes samas oma lugejatele infot ka riigijuhtimise, kultuuri ja meelelahutuse kohta.

Ökoloogiline turundus

Ökoloogiline turundus ehk Roheturundus on turundusharu, mis reklaamib keskkonnahoidlikke või keskkonnaprobleemidele lahendusi pakkuvaid tooteid ja tootmisviise.

Ökoloogiline turundus kujunes välja 1990. aastatel.

Ökoloogilise turunduse osakaal on kasvu teel ja see on põhjustanud ka rohepesufenomeni levikut.

Ökoloogilise turunduse edu sõltub peaasjalikult tarbijate keskkonnateadlikkusest, samuti selle turundusharu eetilisusest, tõepärasusest ja veenvusest.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.