Turuhind

Turuhind on turul toimuva nõudmise ja pakkumise kompromissina välja kujunenud hind.

Vaata ka

Autoostuluba

Autoostuluba oli Nõukogude Liidus ja selle mõnedes satelliitriikides dokument, mille väljastas partei täitevkomitee, ning mille alusel võis asutuse ja selle kommunistliku partei allorganisatsiooni juhtkonna silmis "eesrindlik" töötaja muretseda endale auto. Autoostuloa soovituse andis asutuse ametiühing. Täiendavateks kriteeriumiteks võisid olla parteiline kuuluvus ja perekondlik seis (abielu ja lapsed). Autoostulube jagati ka eriteenete eest, näiteks sõjaveteranidele ja edukatele sportlastele. Eelisolukorras asutuste (sh administratiivsektor, julgeolek) ning ka suurte tööstusettevõtete töölistele jagati autoostulube lihtsamalt.Autoostuloa saamine ei tähendanud automaatselt kohe auto ostmist ja kättesaamist, sest pärast ostuloa saamist satuti autoostu-järjekorda, mis Ida-Saksamaal küündis tihtipeale kümne aasta pikkuseks ja vahel pikemakski.

Sellise järjekorra põhjustas plaanimajandus, mis ei suutnud nõudlust mistahes kaupade järele rahuldada. Nõudlus ületas tugevalt pakkumise, ning nõutud kaupadest oli pidevalt puudus ehk defitsiit. Sõna defitsiit läks oskussõnana käiku mistahes kauba ja toodete kohta, mille järele oli nõudlus pakkumisest oluliselt suurem. Defitsiitse kauba hind oli mustal turul toote omahinnast palju kõrgem ning isegi kasutatud auto turuhind oli suurem kui uue auto hind. Seepärast tuli autoostulubadega sageli ette äritsemist.

Moskvitš 412 suure populaarsuse tõttu idabloki riikides ja ka Soomes tol ajal (aastaid enne Žigulite tootmise alustamist) pidid Nõukogude Liidus elavad inimesed ootamisega rohkem kannatama, sest ootejärjekorrad sellevõrra pikenesid.

Suurele osale NSV Liidu elanikkonnast oli sõiduauto siiski luksusese, mille muretsemiseks tuli väga pikka aega raha koguda, ning auto asemel kasutasid paljud inimesed sõitmiseks ühistransporti.

Hind

Hind on mingi kauba või teenuse väärtuse väljendus rahas.

Hinna ja kasumi suhe

Aktsia hinna ja kasumi suhe (inglise keeles price-to-earnings ratio, lühendatult P/E) on finantsnäitaja, mida kasutatakse aktsia suhtelise väärtuse iseloomustamiseks. Hinna ja kasumi suhte põhjal püütakse hinnata, kas aktsia on üle- või alahinnatud.

Finantsajakirjanduses on avaldatud arvamust, et P/E suhe mängib ebakindlatel aegadel investeerimisotsustes varasemast väiksemat rolli.Tavaliselt kasutatakse P/E arvutamiseks viimase majandusaasta kasuminäitajat või viimase nelja kvartali kasumeid. P/E arvutamiseks jagatakse aktsia hind (enamasti turuhind) puhaskasumiga aktsia kohta (EPS, earnings per share). Seega näitab suhtarv tinglikult seda, kui palju raha tuleb ühe valuutaühiku teenimiseks investeerida ja mida kõrgem on suhtarv, seda kallimaks võib aktsiat pidada.

Internetipiraatlus

Internetipiraatlus on kuriteoliik, mille käigus omandatakse ja levitatakse interneti kaudu ebaseaduslikult autoriõigusega kaitstud teoseid: arvutitarkvara, muusikat, filme, pilte, tekste, andmebaase vms.

Ehkki internetipiraatlus on koondtermin, mis hõlmab üsna erinevate teoste ebaseaduslikku omandamist ja levitamist mitmesugustel motiividel (eratarbimine, tutvumine, tulu teenimine, edasimüük), ühendab selle eri liike meetod: autoriõigusega kaitstud teoste kopeerimine ja levitamine interneti teel, kasutades tänapäevaseid tehnilisi lahendusi. Üks piraatluses levinumaid tehnikaid on P2P-võrgustikud, kus paljud kasutajad samu faile ühtaegu alla ja üles laadivad.Ebaseaduslikult käideldavate teoste tüüpide põhjal võib liigitada internetipiraatlust tarkvarapiraatluseks, muusikapiraatluseks, filmipiraatluseks jms. Samas ei ole näiteks muusika- ja filmipiraatlus seotud sugugi üksnes internetiga. Juba enne personaalarvutite laiemat levikut võitlesid autorikaitseorganisatsioonid filmide ebaseadusliku kopeerimisega videokassettidele, muusika kopeerimisega audiokassettidele ja magnetofonilintidele. Autoriõiguste rikkumist nimetati piraatluseks juba 1603. aastal.Eri maade seadused käsitlevad internetipiraatlust erinevalt. Mõnel pool on kriminaliseeritud üksnes üles-, kuid mitte erakasutamiseks allalaadimine. Mõnel pool on karistatav ka allalaadimiseks vajalike linkide levitamine (torrentid), teisal on see tänini seaduslik, ehkki autoriõiguste kaitse ja jõustamisega tegelevad rahvusvahelised organisatsioonid avaldavad survet internetipiraatluse kõigi liikide ja viiside keelustamiseks kõigis riikides. Nii on kopeeritud muusika allalaadimine kasumitaotluseta lubatud Kanadas, Hollandis, Hispaanias ja Panamas. Venemaal on lubatud muusika ja filmide allalaadimine erakasutuseks, kuna kompensatsiooniks autoriõiguste omanikele kogub riik teatud kaupadelt (näiteks arvutitelt ja CD-toorikutelt) 1% maksu. Maksuraha täpne jaotusmehhanism on küll tänini lahtine, selle jaotamiseks loodud agentuuri juhib filmirežissöör Nikita Mihhalkov.2011. aasta lõpus otsustas Šveitsi valitsus, et ei vaja autorikaitseseadust, kuna uuringute põhjal kulutavad inimesed piraatlusega kokku hoitud raha ikkagi meelelahutusele. Seega ei kaota meelelahutustööstus tervikuna internetipiraatluse tõttu raha ning kodanike käitumise muutmise asemel tuleb autoriõiguste omanikel turuga kohaneda.Internetipiraatlus on äärmiselt levinud. Töös "Eesti noorte hoiakud internetipiraatluse suhtes" küsitles Annika Teder 882 noort, kellest 803 (91 protsenti) ütlesid, et on internetipiraatlusega teadlikult tegelenud. Lisaks ütles 27 vastajat (3 protsenti), et on varem internetipiraatlusega tegelenud, kuid enam ei tegele.Internetipiraatluse õigusliku ja ühiskondliku seisundi suhtes on avaldatud vastakaid arvamusi. Muuhulgas on väidetud, et üldlevinud piraatlus on märk senise autoriõiguse aegumisest ning vajadusest seda muuta, mitte kriminaliseerida suurt osa ühiskonnast viisil, mida kunagi ei jõustata. Samuti on autoriõiguse kaitsjaid süüdistatud ebaproportsionaalsuses, kuna kohtuasjades on saanud tavaks esitada väidetava kahjuna kopeeritud teoste summaarne turuhind, mida konkreetne tarbija aga iialgi maksnud poleks ning seega ei ole see ka õiguste omaniku tegelik kahju.Eri vaated autoriõiguse ülesannetele on infoühiskonna arenedes kujunenud niivõrd teravaks ühiskondlikuks probleemiks, et on teoste tarbijate vabaduste piiramise vastu võitlemiseks ja autoriõiguse seadustiku infoühiskonna vajadustele kohandamiseks on paljudes maailma riikides loodud piraadiparteid.

Macintosh 128k

Macintosh 128K, algse nimega Apple Macintosh, oli esimene Apple Computer, Inc.-i valmistatud Macintoshi tooteliini arvuti. Macintosh tuli müüki 24. jaanuaril 1984 ja see oli esimene majanduslikult edukas laiatarbearvuti, millel oli hiir ja graafiline kasutajaliides. Macintoshi tehnilise lahenduse keskseks ideeks olid uudsed kasutusvõimalused: korpusele oli arvuti teisaldamise lihtsustamiseks kinnitatud käepide, müra vähendamise eesmärgil ei olnud arvutil ventilaatorit ja tarkvara põhirõhk oli graafilise liidese kasutamisel. Macintoshi esitleti esimest korda Ridley Scotti 900 000 USD eelarvega telereklaamis "1984", mida näidati muuhulgas ka Super Bowl XVIII teleülekande vahepalana. Macintoshi turuhind oli 2495 dollarit, müües algselt hästi (70 000 eksemplari 3. maiks 1984), kuid hilisemad müüginumbrid

langesid. Pärast algse Macintoshi järeltulija Macintosh 512K müüki tulekut nimetati eelmainitu ümber kui Macintosh 128K.

Majandusteadus

Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide (näiteks inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (näiteks hinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine. Teistest sotsiaalteadustest eristab majandusteadust tavaliselt suurem rõhuasetus mõõdetavatele, eriti rahas mõõdetavatele suurustele, indiviidi ratsionaalsele valikule ja matemaatilistele meetoditele. Kohati on vahe teiste teadustega ainult traditsioonile tuginev ja uurimisvaldkonnad kattuvad.

Majandusteaduse mõisteid ja tulemusi kasutatakse palju igapäevaelus ja poliitikas. Mõned majandusnäitajad (näiteks sisemajanduse kogutoodang, majanduskasv, tööpuudus) kuuluvad kõige kasutatavamate heaolu- ja arengunäitajate hulka.

Majandusteaduse mõisteid

Siin on loetletud majandusteaduse mõisteid.

Moskvitš 412

Moskvitš 412 (v.k. Москвич 412, ekspordimargina Moskvich, eesti slängis mosse, lühend M412) oli Nõukogude Liidu ja Venemaa madalama klassi II grupi sõiduauto, mida aastatel 1967–1976 toodeti Moskva tehases MZMA (МЗМА, hiljem AZLK/АЗЛК) ja aastatel 1968–1976 Iževski autotehases.

Auto oli varasema Moskvitš 408 edasiarendus, mida pikki aastaid toodeti paralleelselt järglasega, ning mida omakorda asendas kaasajastatud mudel Moskvitš 2140 / 2138.

Naftatootmise tipp

Naftatootmise tipp (ka naftatootmise tipnemine, naftatootmise kõrgpunkt, naftatipp (inglise peak oil) on hetk, mil toornafta tootmine maailmas saavutab suurima taseme (tipuplatoo), mille ületamise järel asuvad tootmismahud pöördumatusse langusfaasi.

Naftakasutuse 140 aastaga on inimkond ammendanud umbes poole planeedi tootmiskõlbulikest varudest. Arvatakse, et juba praegu tarbitakse päevas 6 korda rohkem naftat, kui suudetakse leida uusi tootmisvarusid. Kui globaalne tarbimine ei vähene enne naftatipu läbimist ja ei suudeta leida ka sobivaid asendusressursse, võib sellest lähtuda energiakriis, milles toornafta nõudlus ületab pakkumise ning toob kaasa kestva globaalse majandus- ja finantssurutise.

Vaatamata üha kasvavale nõudlusele ei ole varem pidevalt kasvanud tootmismahte suudetud pärast 2005. aastat enam tõsta. Tootmismaht on jäänud kõikuma umbes 74 mln barrelit päevas juurde. Samas on toornafta pakkumine maailmaturul alates 2006. aastast langenud keskmiselt 3% aastas. Kompenseerimaks puudujääki toornafta pakkumises, on kiirelt kasvama asunud ülikuluka ebakonventsionaalse nafta osakaal globaalses energiabilansis (kildanafta frakkimistehnoloogiatest, sünteetiline nafta pigiliivadest) ning nn "muude küttevedelike" tootmine teistest fossiilkütustest (maagaas, kivisüsi, põlevkivi) ja biomassist (biodiislikütus, metanool). Tulemusena liialt kasvanud ja ülivolatiilseks muutunud küttevedelike hind kahjustab globaalmajanduse toimimist, kuna majanduse kasvuvõimalused sõltuvad energiasisendite mahu kasvust ja hinnatasemest. Ajavahemikus august 1998 – august 2008 turuhind kümnekordistus (14,7 USD/barrel – 147 USD/barrel). Seejärel tekkinud globaalses majanduskriisis hind kukkus ligikaudu 80% (32 USD/barrel) ning stabiliseerus perioodiks 2011–2014 umbes 110 USD juures. Kuna energiasisendite nõudlus ja hind turgudel sõltub majandusaktiivsusest, lubab küttevedelike hinnalangus kestva naftadefitsiidi tingimustes prognoosida globaalse majandussurutise kulgu ja järgmisi kriisilaineid.

M. King Hubbert kasutas naftatipu teooriat esmakordselt 1956. aastal. Tal õnnestus prognoosida toonase maailma suurima naftatootja USA toornafta tootmise tipnemist ajavahemikus 1965–1970 (realiseerus aastaks 1970) ja maailma naftatootmise tippu 2006. aastaks. Hubberti logistilist mudelit (tuntud ka Hubberti teooriana) on hiljem edukalt kasutatud teiste riikide nafta jms maavarade tootmisdünaamika prognoosimisel. Hubberti mudel on üksikute naftamaardlate tootmisstatistikast ja -loogikast lähtuv laiem üldistus. Selle kohaselt moodustab jätkuva nõudluse korral iga piiratud loodusressursi ammutamise nivoo alati (normaaljaotuskõveraga sarnaneva) sümmeetrilise logistilise kõvera.

Optsioon

Optsioon on tuletisinstrument ehk derivatiiv, mis annab selle omanikule õiguse, kuid mitte kohustuse, tulevikus osta või müüa finantsvara varem kokkulepitud koguses kokkulepitud hinnaga. Optsiooni väljaandjal on optsiooni omaniku soovi korral kohustus kokkulepitud tingimusel müüa või osta alusvara. Optsioonid on suure finantsvõimenduse ja riskiga finantsinstrumendid. Optsioonidega alustati tänapäevases mõttes kauplemist esmakordselt 1973. aastal Chicago Board of Option Exchange'il.

Pentium III

Pentium III on Inteli lauaarvutitele ja sülearvutitele mõeldud P6-mikroarhitektuuriga 32-bitine mikroprotsessor. Algsed protsessorid olid tagasiühilduvad Pentium II-ga. Märkimisväärseim täiendus oli SSE käsustik, mis aitas kiirendada ujukomaarvutusi ja paralleelseid arvutusi. Peale selle tutvustas Intel Pentium III seeriaga esmakordselt vastuolulist seerianumbrit, mis prinditi kiibile tootmisprotsessi ajal. Teised Pentium III tuumad lisasid veel muid tunnusjooni nagu 256 ja 512 kB L2 vahemälud, mis mahutati ühele kiibile, ja üldiselt vähendatud mõõtmed.

Tänu kõrgemale taktsagedusele ja uutele tehnoloogiatele on protsessori kiirus järk-järgult tõusnud. Algselt väljalastud 450 MHz protsessor oli ainult 5 protsenti kiirem kui sama taktsagedusega Pentium II. Aga Pentium III, mudel 500 MHz, oli omakorda 11 protsenti kiirem kui sama taktsagedusega Pentium II protsessor. See tekitaski algul küsimuse, miks üldse osta Pentium III protsessorit, kui sai osta odavamalt Pentium II. Taktsageduse suurenedes kasvas kiiruste vahe märgatavalt.

Seda tutvustati esmakordselt 26. veebruaril 1999 ja samal aastal lasti protsessorid müüki. Müügiedu takistas kallis turuhind. 450 MHz mudel maksis 1650 Austraalia dollarit Seda kõike mõjutas lisaks ka odavate Intel Celeron protsessorite ülekiirendamine. Ülekiirendamiseks oli vaja väga kõrget voolutugevust(kuni 300A). Sellise voolutugevuse saavutamiseks oli vaja spetsiaalset tehnikat.

Uute Pentium III mudelite turule tulemisega ei saadud ülekiirendamisega enam ligilähedasi tulemusi.

Raha

Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad.

Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu.

Arvestusühik – raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel.

Vahetusvahend – raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tehingutes bartertehinguid.

Väärtuse akumulatsiooni vahend – raha on vara, mida saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel.

Kaup – raha on kaup, millel on oma hind, mis sõltub turusituatsioonist ning raha emiteeriva keskpanga baasintressimäärast.

Maksevahend – rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse.

Skandinaavia vesinikumaantee

Skandinaavia vesinikumaantee (Scandinavian Hydrogen Highway Partnership; SHHP) on võrgustik, mis ühendab kolme Põhjamaa kohalikud vesinikutanklate taristute projektid: Denmark Hydrogen Link Projecti Taanis, Norway HyNor Projecti Norras ja Sweden's HyFuture Projecti Rootsis.

Projekti alustati 2006. aastal sihiga saada esimeseks piirkonnaks, mis on kaetud vesinikutanklate võrgustikuga.

Sotsiaalne hind

Sotsiaalne hind (inglise social cost või social price) on mingi toote või teenuse loomise tegelik hind ühiskonnale.

Sotsiaalne hind võib mõnikord olla suurem kui turuhind.

Titaan

Titaan on element järjenumbriga 22. Tema sümbol on Ti. Omadustelt on titaan metall. Tema tihedus on 4,5 g/cm³ ja sulamistemperatuur 1668 °C. Püsivaim oksüdatsiooniaste on +4, see on amfoteerne. Oksüdatsiooniastmed +3 ja +2 on redutseerivate omadustega. Tal on 5 stabiilset isotoopi massiarvudega 46, 47, 48, 49 ja 50.

Titaani avastas Inglismaal Cornwallis William Gregor aastal 1791. Nimetuse sai element Martin Heinrich Klaprothilt Kreeka mütoloogia Titaanide järgi. Elementi leidub paljudes mineraalides maakoores (litosfääris). Leidub peaaegu kõigis elusorganismides, kivimites, veekogudes ja muldades. Titaani eraldamiseks mineraalidest kasutatakse praegu enamasti Krolli meetodit. Kõige levinum ühend, titaandioksiid, on populaarne fotokatalüsaator ning seda kasutatakse valgete pigmentide tootmisel. Teiste ühendite hulka kuuluvad veel titaantetrakloriid (TiCl4), mida kasutatakse suitsukatetes ja katalüsaatorina, ning titaantrikloriid (TiCl3), mis leiab kasutust katalüsaatorina polüpropüleeni tootmisel.Titaanist tehakse sulameid raua, alumiiniumi, vanaadiumi, molübdeeni ja muude elementidega, et moodustada tugevaid kergekaalulisi sulameid lennunduse (reaktiivmootorid, raketid, kosmoseaparaadid), autotööstuse, meditsiini, sporditarvete, ehete ja muude kasutusalade tarvis.

Kaks kõige kasulikumat omadust on titaani vastupidavus korrosioonile (sealhulgas mereveele, kuningveele ja kloorile) ning tema suurim tugevuse ja kaalu suhe metallide hulgas. Puhtal kujul on ta sama tugev kui mõned terase sulamid, kuid 45% kergem. Keemiliste ja füüsikaliste omaduste poolest sarnaneb titaan tsirkooniumiga, kuna mõlemal on sama arv valentselektrone ja nad asuvad perioodilisustabelis samas grupis.

Toomas Tool

Toomas Tool (sündinud 23. aprillil 1964 Saaremaal) on eesti majandustegelane. Talle kuuluv firma Freier Projekt OÜ on ligi 23,5 protsendiga aktsiatest Arco Vara suurim aktsionär.

Tulbimaania

Tulbimaania (ka tulbihullus; hollandi keeles tuntud kui tulpenmanie, tulpomanie, tulpenwoede, tulpengekte ja bollengekte) oli nähtus Hollandi kuldajastul 17. sajandi esimesel poolel, mil hiljuti Euroopas levima hakanud tulbisibulate hind kerkis erakordselt kõrgele ja seejärel langes järsult.

Tulbimaania tipus märtsis 1637 oli ühe tulbisibula hind kohati üle kümne korra kõrgem oskustöölise aastapalgast. Üldiselt peetakse seda esimeseks ajaloos talletatud majandusmulliks, kuigi mõned uurijad on märkinud, et aastatel 1619–1622 aset leidnud üleeuroopaline müntide metallisisalduse vähendamine sõdade rahastamiseks (tuntud saksakeelse nimetuse Kipper und Wipper all) sisaldas samuti mullisarnaseid tunnuseid. Mõnel pool kasutatakse nimetust "tulbimaania" nüüd metafooriliselt viitamaks igasugustele suurtele majandusmullidele, kus varade hind lahkneb nende omaväärtusest.Tulbimaaniat tutvustas laiemale avalikkusele oma 1841. aastal ilmunud raamatus "Extraordinary Popular Delusions and the Madness of Crowds" ("Erakordsed populaarsed eksiarvamused ja masside hullumeelsus") Briti ajakirjanik Charles Mackay. Tema andmetel pakuti tulbimaania tippajal ühe 'Semper Augustuse' tulbisibula eest 12 aakrit ehk 5 hektarit maad. Mackay väitis, et paljud taoliselt investeerinud inimesed läksid hiljem hinnalanguse tõttu pankrotti ja Hollandi kaubandust tabas selle tulemusel tõsine šokk. Kuigi nimetatud teos kuulub turupsühholoogia klassikavaramusse, on seal avaldatud andmed kahtluse alla seatud. Mitmete kaasaja majandusteadlaste arvates ei olnud maania nii erakordne, kui Mackay on seda kirjeldanud. Nende väitel puudub piisav teave tollaste hindade kohta ja seega ei ole võimalik tõestada, et tulbisibulate maania üldse aset leidis.Kuna andmed 1630. aastate majanduse kohta on piiratud ning suur osa neist pärineb kallutatud ja äärmiselt spekulatiivsetest allikatest, on tulbimaania uurimine keeruline. Mõned tänapäevased majandusteadlased on püüdnud hindade tõusu ja langust selgitada ratsionaalsete põhjuste, mitte spekulatiivse maaniaga. Näiteks olid ka teised lilled nagu hüatsint vahetult Euroopasse jõudmise järel väga kallid, kuid nende hind langes kiiresti. Hinnatõusu võisid põhjustada ka ootused, milleks andis alust parlamendi otsus, et ostu-müügilepinguid võis tühistada väikese leppetrahvi eest. See vähendas ostjate riske.

Tuletisinstrument

Tuletisinstrument (ka derivatiiv või tuletisväärtpaber) on finantsinstrument, mille väärtus sõltub intressimäära, väärtpaberi hinna, valuutakursi, hinnaindeksi või muu sarnase alusvara muutustest ja mille arveldamine toimub tulevikus. Tuletisinstrumente saab kasutada riskide maandamise kindlustusena (ingl hedging), alusvara hinna muutustelt tulu teenimiseks ja raskesti ligipääsetavatel turgudel varadega kauplemiseks.

Enam levinud tuletisinstrumendid on optsioonid, forwardid, swap'id ja futuurid ning nende variatsioonid, nagu kollateraliseeritud võlakohustused (ingl collateralized debt obligation ehk CDO) ja krediidiriski vahetustehingud (ingl credit default swap). Lisaks on hulk vähem tuntud ja harvem kasutatavaid derivatiive, nagu klimaatiliste muutujatega seotud tuletisinstrumendid (ingl weather derivative) ja alusvarakorviga optsioonid.

Eestis reguleerib tuletisinstrumentide turgu väärtpaberituru seadus, mis jõustus 01.01.2002.

Välkkauplemine

Välkkauplemine (ingl High-frequency trading ehk HFT) on algoritmkauplemine, kus finantsinstrumendi hoiuperiood on väga lühike.

Eristatakse kaht välkkauplemise tüüpi.

Parima ostu- ja müügihinna leidmine. Kui turule saabub korraga väga suures koguses finantsvara, siis ostuorderi puhul vara hind kasvab ning müügiorderi puhul langeb. Et saada investori jaoks võimalikult hea hind, tuleb kasutada eri strateegiaid, kus finantsvara ostetakse turult õige intervalli tagant või lastakse turule just õiges koguses.

Kasu saamisel põhinevad strateegiad. Sellise välkkauplemise eesmärk on eri strateegiaid kasutades omanikule võimalikult suurt kasumit teenida.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.