Tunnetusteadus

Tunnetusteadus ehk kognitsiooniteadus (ka kognitiivteadus, kognitiivteadused; inglise keeles cognitive science, saksa keeles Kognitionswissenschaft, soome keeles kognitiotiede) on teadusharu, mille eesmärk on uurida tunnetuslikke võimeid. Selliste võimete hulka kuuluvad näiteks taju, mõtlemine, õppimine, motoorika ja keel. Tunnetusteaduse all mõistetakse enamasti interdistsiplinaarset valdkonda, mis lõikub psühholoogia, neuroloogia, informaatika, lingvistika ja filosoofiaga. Eksisteerivad ka näiteks teadusharud kognitiivne etoloogia, kognitiivne lingvistika, kognitiivne psühholoogia ja kognitiivne semiootika.

Vaata ka

Benjamin Franklini medal (Franklini Instituut)

Franklin Institute Awards, ka Benjamin Franklini medal, on teadusauhind, mida alates 1998. aastast annab välja Philadelphias asuv Franklini Instituut panuse eest teadusse järgmistes valdkondades:

keemia,

tsiviilehitus ja masinaehitus,

arvutiteadus ja tunnetusteadus,

maateadus ja keskkonnateadus,

elektrotehnika,

bioloogia,

füüsika.Kuni 1998. aastani andis Franklini Instituut välja Franklini medalit.

Biosemiootika

Biosemiootika on semiootika haru, mis tegeleb märgiprotsessidega elussüsteemides. Biosemiootika on ühtlasi interdistsiplinaarne valdkond, kus semiootikud, bioloogid ja filosoofid püüavad arendada semiootilist lähenemist ning rakendada semiootika mudeleid eluslooduse mõistmiseks.

Intentsionaalsus

Intentsionaalsus (ladina keele sõnast intentio 'pinguldus, suunatus, taotlus, tähelepanu') on teadvuse või psüühika või vaimu (vaimuseisundite ja vaimusündmuste) või selle väljenduste omadus olla millelegi suunatud (ehk olla millelegi sihitud ehk millegi kohta käia).

Intentsionaalsus kui filosoofia mõiste oli kasutusel juba keskaja filosoofias. Tänapäeval on intentsionaalsus tuntud ühe keskse mõistena Edmund Husserli filosoofias, kes võttis selle kasutusele Franz Brentanost lähtudes. Intentsionaalsus on üks peamisi mõisteid ka John Searle'i filosoofias ning seda kasutatakse ka analüütilises filosoofias laiemalt.

Kognitiivne filoloogia

Kognitiivne filoloogia on teadusharu, mis uurib kirja pandud ja suulisi tekste kui inimeste mõistuslike protsesside tulemust.

Kognitiivse filoloogia uuringud võrdlevad tekstiuuringutest eksperimentaalse uurimistöö tulemusel saadud dokumenteeritud tõendeid, eriti kognitiivse ja ökoloogilise psühholoogia, neuroteaduste ja tehisintellekti valdkondades. Mõte ei peitu tekstis endas, vaid selle loonud mõistuses. Kognitiivse filoloogia eesmärk on ühest küljest edendada kirjanduslikke, tekstilisi filoloogilisi valdkondi ja teisest küljest uuringuid kõigil kognitiivsetes, evolutsioonilistes, ökoloogilistes valdkondades ja humanitaarteaduste.

Kognitiivne filoloogia:

tegeleb suulise ja kirjaliku teksti edastamise ja kategoriseerimisprotsesside uurimisega, mis suuresti informatsiooniteooriale toetudes viivad teadmiste liigitamiseni;

uurib, kuidas narratiivid, mis toetuvad enamasti terviklikule semantikale ja viivad jutuvestmise kirjandusstandardite tõusuni, nii-öelda loomulikus vestluses ja valikulises protsessis tekivad;

uurib, kuidas rütm ja meetrum mängivad evolutsioonilist rolli inimese ontogeneetilises ja filogeneetilises arengus ning semantilise seose sobivust ja asjakohasust kujutluskaartide töötlemise ajal;

pakub teaduslikku alust kirjanduslike tekstide multimeedia kriitilisteks väljaanneteks.Rajavate mõtlejate ja märkimisväärsete õpetlaste seas on seda uurinud:

Gilles Fauconnier , kognitiivse teaduse professor California Ülikoolist San Diegos. Tänu tema tööle pragmaatilise skaala ja vaimse/mentaalse ruumi teemal oli tema üks kognitiivse lingvistika loojatest 1970. aastatel. "Narratologies: New Perspectives on Narrative Analysis". Tema teadustöö uurib kontseptuaalse lõimingu ja kontseptuaalset kaardistamist kokkuvõtvaid alasid areneva keele struktuuri tingimustes.

Alan Richardson: meele teooria õpe varamodernses ja kaasaegses kirjanduses.

David Herman: inglise keele professor Põhja-Carolina Ülikoolist ning lingvistika abiprofessor Duke’i Ülikoolist. Ta on "Universal Grammar and Narrative Form" autor ja "Narratologies: New Perspectives on Narrative Analysis" toimetaja.

Mark Turner

Benoît de Cornulier

François Recanati

Manfred Jahn Saksamaal

Paolo Canettieri

Domenico Fiormonte

Anatole Pierre Fuksas

Luca Nobile

Julián Santano Moreno

Kognitiivne lingvistika

Kognitiivne lingvistika on teadusharu, mis uurib inimese mõtlemise, tunnetuse ja keele vahelisi seoseid, kuuludes nii keeleteaduse kui ka psühholoogia alla.

Kognitiivses lingvistikas uuritakse näiteks metafoore ja maailma kirjeldamiseks kasutavate mõistete ülekandmist ühest valdkonnast teise. Kognitiivne lingvistika võimaldab heita valgust ka kultuuri ja keele seostele; mõne koolkonna arvates ongi need kognitiivse lingvistika peamiseks huviobjektiks.

Kognitiivne pööre

Kognitiivne pööre ehk kognitiivne revolutsioon oli 1950ndate intellektuaalne liikumine, mis pani alguse kognitiivsetele teadustele.

Kognitiivne revolutsioon sai tänapäeva mõttes alguses suurest interdistsiplinaarsest koostööst. Olulise osa infovahetusest teostasid psühholoogia, antropoloogia ja keeleteadus ning tol ajal alles tärkavad teadusharud nagu tehisintellekt, informaatika ja neuroteadus.

Kognitiivse psühholoogia võtmeideeks sai mõte, et kui tehisintellekti uurijad ja informaatikud suudavad luua oma teadusharudes edukaid funktsioone, siis muutub võimalikuks nende põhjal ka järelduste tegemine inimese vaimsete protsesside kohta. Seda lähenemist on kutsutud ka pöördprojekteerimiseks.

Olulised publikatsioonid, mis vallandasid kognitiivse revolutsiooni, on näiteks George A. Milleri 1956. aastal ajakirjas Psychological Review ilmunud artikkel "The Magical Number Seven, Plus or Minus Two" (üks enim tsiteeritud artikleid psühholoogias),Donald Broadbenti 1958. aasta raamat "Perception and Communication", Noam Chomsky 1959. aasta töö "Review of Verbal Behavior, by B.F. Skinner", ja "Elements of a Theory of Human Problem Solving", mille autoriteks olid Newell, Shaw ja Simon. Ulric Neisseri 1967. aasta raamat Cognitive Psychology osutus samuti märkimisväärseks panuseks kognitiivteaduste arengusse.

Kognitiivse revolutsiooniga seoses asutati 1960ndatel Harvardis Center for Cognitive Studies ja Californias San Diego Ülikoolis Center for Human Information Processing. Mõlemad asutused osutusid väga mõjukaks kognitiivteaduse arengus.

1970ndatel muutus kognitiivne teadus biheiviorismi kõrval vähemalt sama tähtsaks paradigmaks ning 1980ndateks oli kognitiivne paradigma muutnud psühholoogia vallas juhtivaks.

Küünlaprobleem

Küünlaprobleem, mida teatakse ka Dunckeri küünlaprobleemina, on kognitiivse soorituse test, mis mõõdab seda, kuivõrd mõjutab asja funktsioonis kinni olemine inimese probleemilahendusoskusi. Testi autor on geštaltpsühholoog Karl Duncker. Test avaldati 1945. aastal pärast tema surma. Duncker kirjutas sellest testist algselt probleemilahendusülesandeid käsitlevas töös Clarki ülikoolis.

Pilgujälgimine

Pilgujälgimine ehk silmajälgimine on pilgu suuna ja fookuse ning silmaliigutuste mõõtmine ja selle tulemuste kuvamine. Seadmeid, mida selleks kasutatakse, nimetatakse pilgujälgijateks.

Psühholoogia

Psühholoogia on teadusharu, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse (või psüühikat) ehk vaimseid protsesse ja nendevahelisi seoseid.

Psühholoogia aine hõlmab näiteks aistinguid, taju, teadvust, mõtlemist, emotsioone, vajadusi, motivatsiooni, informatsiooni töötlemist, mälu, hoiakuid, fantaasiat, unenägusid, isiksuse arengut, kõnet ja tegevust. Psühholoogia uurib nii inimest kui ka loomi. Psühholoogia uurib ka vaimsete protsesside bioloogilist alust ning kultuurilisi ja sotsiaalseid tingimusi ja mõjusid. Uuritakse nii inimest üldiselt, inimeste rühmi kui ka konkreetseid indiviide.

Psühholoogia kasutab mitmesuguseid meetodeid: nii eksperimentaalseid kui ka kirjeldavaid, nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid.

Kuni 19. sajandini oli psühholoogia filosoofia alavaldkondi; iseseisvaks empiiriliseks teadusharuks sai ta 19. sajandi teisel poolel. Tänapäeval piirnevad psühholoogiaga analüütiline vaimufilosoofia ja psühholoogiafilosoofia. Teadusharudest piirnevad psühholoogiaga ühelt poolt kultuuriteadused ja sotsiaalteadused, teiselt poolt tunnetusteadus, bioloogia (eriti neuroteadus) ja meditsiin (eriti psühhiaatria).

Nimetus "psühholoogia" pärineb 15. sajandist.

Taju

Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. Filosoofias mõeldakse taju ehk meeltetaju all ümbritseva maailma teadvustamist meelte abil.

Teadvuse neuraalsed korrelaadid

Teadvuse neuraalsed korrelaadid, ka teadvuse neuronaalsed korrelaadid (akronüüm TNK; inglise keeles neural correlates of consciousness, NCC) on teadvuseprotsessidega kaasas käivad ajuprotsessid.

Ühe levinud definitsiooni järgi on teadvuse neuraalne korrelaat neuraalne struktuur, mis on mingiks teadvuseseisundiks minimaalselt piisav. Neuraalsete korrelaatide otsimine on teadvuse neuroteadusliku uurimise üks keskseid projekte.

Teadvuse neuraalsete korrelaatide teooriad on suurelt jaolt veel väga spekulatiivses staadiumis. See tuleneb osalt tehnilistest probleemidest, mille hulgas on aju aktiivsuse mõõtmise visualiseerimismeetodite puudulik ajaline ja ruumiline lahutusvõime. Aju tohutu keerukuse tõttu vaieldakse seniajani selle üle, kuidas aju informatsiooni talletab. Peale selle tekitab uurimine põhimõttelisi filosoofilisi probleeme, mille kohta samuti puudub ühtne seisukoht.

Tim Crane

Timothy Martin Crane (sündinud 17. oktoobril 1962) on Briti filosoof.

Alates 2009. aastast on ta Cambridge'i Ülikooli Knightbridge'i filosoofiaprofessor. Sügisel 2017 asub ta tööle Kesk-Euroopa Ülikooli filosoofia osakonna professorina.

Ta on tegelnud põhiliselt vaimufilosoofia ja metafüüsikaga.

Vaimu arvutusteooria

Vaimu arvutusteooria (inglise keeles Computational theory of mind) on filosoofias seisukoht, mille järgi inimese vaim ja aju on informatsiooni töötlemise süsteemid ning mõtlemine on raalimise vorm. Teooria esitas kaasaegses vormis 1961. aastal Ameerika Ühendriikide filosoof ja arvutiteadlane Hilary Putnam, ning hiljem arendas seda edasi USA filosoof ja kognitiivteadlane Jerry Fodor (Putnami doktorant).

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.