Tuneesia

Tuneesia (araabia keeles ‏تونس‎) on riik Põhja-Aafrikas. Riik piirneb läänes Alžeeriaga ja kagus Liibüaga.

Tuneesia Vabariik


araabia الجمهورية التونسية
Al-Jumhūrīyah at-Tūnusīyah
Tuneesia lipp Tuneesia vapp
Tuneesia lipp Tuneesia vapp
Tuneesia asendikaart
Riigihümn Himat Al Hima, Ala Khallidi
Pealinn Tunis
Riigikeel araabia
Rahvastikutihedus 70,7 in/km²
President Kaïs Saïed
Peaminister Yūsuf aş-Şāhid
Iseseisvus 20. märts 1956
Rahaühik dinaar (TND)
Ajavöönd maailmaaeg +1
Tippdomeen .tn
ROK-i kood TUN
Telefonikood 216

Haldusjaotus

Riik jaguneb 24 kubernerkonnaks.

Tunisia, administrative divisions - et - colored
Tuneesia kubernerkonnad

Kubernerkonnad jagunevad 264 ringkonnaks, mis jagunevad valdadeks.

Ajalugu

Next.svg Pikemalt artiklis Tuneesia ajalugu

Tuneesia alale rajasid foiniiklased alates 12. sajandist eKr Foiniikia kolooniaid, millest tähtsaimaks sai 9. sajandil eKr rajatud Kartaago, mis domineeris kaubanduses Põhja-Aafrikas 5. sajandiks eKr. Kartaago võimuvõitlus Vahemerel Roomaga viis Puunia sõdadeni. Ajavahemikul 265–133 eKr kujunes Rooma ülemvõim Vahemere piirkonnas ja toimunud Puunia sõdades löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma tõusis Vahemere lääneosa tugevaimaks suurriigiks, Kartaago vallutati ja hävitati 146 eKr.

Vaata ka

Viited

  1. https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ts.html
  2. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.07.2019.
  3. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 22.10.2018.
  4. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
.tn

.tn on Tuneesia Interneti tippdomeen. Domeen on kasutusel alates 1991. aastast.

14. jaanuar

14. jaanuar on Gregoriuse kalendri 14. päev. Juliuse kalendri järgi 1. jaanuar (1901–2099).

1960. aasta suveolümpiamängud

1960. aasta suveolümpiamängud olid XVII kaasaegsed suveolümpiamängud. Need toimusid 25. augustist 11. septembrini 1960 Itaalia pealinnas Roomas.

Roomale oli antud juba IV olümpiamängude korraldamise õigus, kuid tollal loobuti mängudest majanduslike raskuste tõttu, ning nii peeti 1908. aasta olümpiamängud Londonis. Hiljem kandideeris Rooma mitu korda (1924, 1936, 1940 ja 1944), kuid alles viiendal korral usaldati roomlastele uuesti mängude korraldamine. Otsustavas hääletusvoorus ROK-i 50. istungil Pariisis 1955. aastal edestati häältega 35:24 Lausanne'i.

Muud kandideerinud linnad olid Ateena, Brüssel, Budapest, Buenos Aires, Chicago, Detroit, Lausanne, Los Angeles, México, Minneapolis, New York, Philadelphia, Rio de Janeiro, San Francisco, Tōkyō.

Peaareeniks oli juba 1933. aastal ehitamisega alustatud, kuid alles 1953. aastal valminud Stadio Olimpico (100 000 pealtvaatajakohta), mis asub Foro Italico spordikompleksis.

Osales 83 riiki 5895 sportlasega (sealhulgas 610 naist).

Suurim võistkond oli Saksamaa ühendvõistkond – 296 sportlast, väikseim aga Guineal – 1 sportlane.

Esmakordselt osalesid: Lääne-India Liit, Maroko, San Marino, Sudaan, Tuneesia ja Ühinenud Araabia vabariik. Lääne-India Liit oli Suurbritannia initsiatiivil Kariibi mere väikestest riikidest ja territooriumidest (Anguilla, Dominica, Barbados, Antigua, Grenada, Saint Lucia, Trinidad ja Tobago, Saint Vincent, Jamaica, Montserrat, Saint Christopher ja Nevis) eksisteerinud 1958–1962 ühendus, kes esines ühendvõistkonnaga ka Rooma OM-il. Ühinenud Araabia Vabariigi olid moodustanud Egiptus ja Süüria, ehkki riigi võistkonnas olid peaaegu kõik pärit Egiptusest.

Spordialasid oli kavas 19 (kergejõustik, jalgpall, korvpall, maahoki, aerutamine, sõudmine, vehklemine, moodne viievõistlus, ujumine, vettehüpped, veepall, poks, maadlus, tõstmine, purjetamine, jalgrattasport, ratsutamine, võimlemine, laskmine).

Võistlusalasid oli 150.

Kergejõustikualasid oli kavas 34 (neist 10 naiste ala). Uuesti võeti olümpiamängude kavva naiste 800 m jooks.

2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused

2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused olid 21. maailmameistrivõistlused jalgpallis, mis toimusid 14. juunist kuni 15. juulini Venemaal. Niisuguse otsuse tegi Rahvusvaheline Jalgpalliliit FIFA 2. detsembril 2010. aastal Zürichis.

Turniiril osales 32 meeskonda. Finaalmäng Prantsusmaa ja Horvaatia vahel toimus 15. juulil Lužniki staadionil Moskvas ja lõppes tulemusega 4:2 Prantsusmaa kasuks.

Esmakordselt kasutati MM-i finaalturniiri raames videokohtunikku.

2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis

2019. aasta Aafrika meistrivõistlused jalgpallis olid Aafrika jalgpalliriikide 32. meistrivõistlused jalgpallis. Turniir peeti Egiptuses 21. juunist 19. juulini 2019. Esimest korda osales finaalturniiril 24 võistkonda varasema 16 asemel. Samuti peeti turniir esimest korda juunis-juulis.

Teist korda tuli Aafrika meistriks Alžeeria koondis, kes alistas finaalis Senegali tulemusega 1:0.

Alžeeria

Alžeeria on riik Põhja-Aafrikas Vahemere rannikul. Ta piirneb idas Tuneesia ja Liibüaga, kagus Nigeriga, edelas Mali ja Mauritaaniaga, läänes Lääne-Saharaga ning loodes Marokoga.

Alžeeria on pindalalt Aafrika suurim riik ja maailma suuruselt 10. riik.

Araabia Liiga

Araabia Liiga (araabia keeles الجامعة العربية‎ al-Jāmi'ah al-'Arabīyah; ametliku nimega Araabia Riikide Liiga) on 1945 asutatud araabia maade ühendus.

Araabia liiga asutasid 22. märtsil 1945 kuus araabia maad: Egiptus, Iraak, Jeemen, Liibanon, Saudi Araabia ja Süüria. Nad soovisid luua araabia maade piirkondliku organisatsiooni, mis keskenduks majanduse arendamisele, tülide lahendamisele ja poliitilise tegevuse kooskõlastamisele. Igal riigil on liiga nõukogus 1 hääl.

Araabia Liiga esimene suur tegu oli Iisraeli sõjaline ründamine pärast seda, kui Iisrael 1948 oma iseseisvuse välja kuulutas. Liiga sai sõjas lüüa ja 1950 sõlmisid liigasse kuuluvad riigid vastastikuse kaitse lepingu.

Araabia Liiga peasekretär on alates 2001. aastast Egiptuse poliitik ja diplomaat ‘Amr Mūsá. Organisatsiooni peakorter asub Egiptuse pealinnas Kairos selle asutamisest peale, välja arvatud 1979–1989, mil see asus Tuneesia pealinnas Tunises.

Araabia Liigat ühendab religioon vähemalt sama palju kui keel. Kõik Araabia Liiga maad on põhiliselt muhameedlikud riigid. Mõnes riigis (Mauritaanias, Saudi Araabias ja Somaalias) on koguni 100% elanikest muhameedlased. Kõige väiksem on moslemite osakaal Liibanonis (59,7%) ja Araabia Ühendemiraatides (76%). Kristlaste osakaal on kõige suurem Liibanonis (40%) ja Kataris (11%). Juutide osakaal oli mitmes Araabia Liiga riigis veel Teise maailmasõja ajal suur, ulatudes näiteks Marokos, Iraagis ja Alžeerias üle 100 tuhande, aga tänapäeval ei ole paljudes Araabia Liiga maades ametlikel andmetel ainsatki juuti, kõige rohkem on neid 2006. aasta andmetel Marokos (3000) ja Tuneesias (1100).

Araabia maad on väga erineva arengutasemega. Nende seas on palju naftarikkaid riike, mis kuuluvad OPECisse ja maailma kõige rikkamate riikide hulka, samas kuuluvad Somaalia ja Sudaan maailma kõige vaesemate riikide hulka. Araabia maade hulgas on neid, mis saavad tohutut sissetulekut turismist (Egiptus, Tuneesia), ja neid, kus välisturism praktiliselt puudub (Mauritaania, Liibüa). Enamuse Araabia Liiga pindalast hõlmab viljatu kõrb, samas jäävad sinna ka Viljakas poolkuu ja Niiluse jõe org. Kirjaoskuse tase on Kuveidis ja Palestiinas üle 94%, seevastu Mauritaanias ja Marokos alla 57%.

1965 loodi Araabia Liiga sisene ühisturg. Tihedamalt ei ole Araabia Liiga maad omavahel lõimunud, sest rikkamad maad kardavad, et peavad siis oma jõukust vaesemate maadega jagama hakkama. Sügavamat lõimumist takistavad ka välisriigid, kes kardavad araabia natsionalismi ja panislamismi levikut mujal maailmas.

Atlase mäed

Atlas on ida–läänesuunaline mäestik Aafrika loodeosas. Mäestiku kõrgus on kuni 4165 meetrit (Toubkal).

Atlase mäestik koosneb edela–kirdesuunalistest ahelikest (Kesk-Atlas, Kõrg-Atlas, Antiatlas, Telli Atlas, Sahara Atlas), kõrgplatoost ja tasandikest.

Berberid

Berberid on rahvas Põhja-Aafrikas, lääne pool Niiluse jõge. Nende asuala jaotub ebaühtlaselt Atlandi ookeanist läänes Siwa oaasini Egiptuses ning Vahemerest põhjas Nigeri jõeni lõunas.

Ajalooliselt on berberid kõnelnud mitmesuguseid berberi keeli, mis moodustavad ühe haru afroaasia keeleperekonnast. Tänapäeval kõnelevad peaaegu kõik berberid araabia keelt, samuti on levinud daridža ning tänu kunagisele Euroopa kolonisatsioonile prantsuse (Marokos, Tuneesias ja Alžeerias) ning hispaania keel (Lääne-Saharas ja osas Marokost). Enamik berberi keele kõnelejaist elab praeguseks Marokos, Alžeerias, Liibüas, Malis ja Nigeris.

Paljud berberid kasutavad enda etnonüümina mõnd varianti sõnast Imazighen (ainsus: Amazigh), mis võib tähendada "vaba rahvast" või "vabu ja õilsaid inimesi" (selle sõnaga võib seostuda Vana-Rooma nimetus mõnede berberite kohta Mazices).

Tuntuimad antiikaegsed berberid olid Numiidia kuningas Masinissa, rooma kirjanik Apuleius, Augustinus Hippost ja Rooma kindral Lusius Quietus, kes surus maha juutide mässu 115.–117. aastal. Keskaja kuulsate berberite seas olid Tariq ibn Ziyad, Hispaania vallutanud kindral; Abbas Ibn Firnas, leiutaja ja lennunduspioneer; Ibn Baţţūţah, maadeavastaja, kelle ekspeditsioonid jäid uusajani pikimaiks; Estevanico, üks esimesi maadeavastajaid Ameerikas. Tänapäeval on prantsuse jalgpallistaar Zinédine Zidane ja Hollandis sündinud jalgpallur Ibrahim Afellay.

Kartaago

Kartaago (foiniikia Kart Hadašt ('uus linn'), vanakreeka Καρχηδών (Karchedon), ladina Carthago) on foiniiklaste rajatud linn Vahemere lõunakaldal, Põhja-Aafrikas.

Tüürose foiniiklased rajasid Kartaago 815 eKr vahepeatuskohaks teel Lõuna-Hispaaniasse.

Liibüa

Liibüa (ametliku nimega Liibüa Riik) on riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas. Riik piirneb Tuneesia, Alžeeria, Nigeri, Tšaadi, Sudaani ja Egiptusega.

Magrib

Magrib on piirkond Põhja-Aafrikas. Enamasti peetakse selle nime all tänapäeval silmas ala, mis koosneb viiest riigist ja ühest vaidlusalusest territooriumist: Marokost, Alžeeriast, Tuneesiast, Liibüast, Mauritaaniast ja Lääne-Saharast. Rahvusriikide perioodi eel nimetati Magribiks Atlase mägede ja Vahemere vahele jäävat piirkonda.

Numiidia

Numiidia oli antiikajal hami päritolu berberi hõimudega asustatud rannikuala Põhja-Aafrikas (praegu Alžeeria ja osa Tuneesiast).

Ida-Numiidia vallutati Julius Caesari vägede poolt 46. aastal eKr, kuna Numiidia kuningas toetas Caesari kodusõjas Pompeiust ja Lääne-Numiidia vallutati 40. aastal eKr.

Rooma võimu all jaotati Mauretaania ja Africa Nova provintside vahel. 193. aastast moodustas eraldi provintsi Numidia Cirtensis.

Tähtsamad linnad olid Cirta ja Hippo Regius.

Põhja-Aafrika

Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan. Laiemas mõttes kuuluvad Põhja-Aafrikasse ka Mauritaania, Etioopia ja Eritrea.

Kuigi Põhja-Aafrika rahvastel on juured nii Aafrikas kui ka Lähis-Idas, on enamik kitsamas mõttes põhja-aafriklasi kas araabia keelt või berberi keeli kõnelevad muslimid (erandiks on koptid, kes on kristlased).

Mõned Põhja-Aafrika riigid, eriti Egiptus ja Liibüa, arvatakse pidevate kontaktide tõttu Lähis-Idaga mõnikord Lähis-Ida maade hulka. Peale selle asub Egiptusele kuuluv Siinai poolsaar Aasias ning on vaieldamatult osa Lähis-Idast.

Tuneesia Eurovisiooni lauluvõistlusel

Algul pidi Tuneesia osalema 1977. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel neljandana. Põhjust, miks riik loobus võistlemast, ei ole kunagi ametlikult teatatud, kuid liiguvad kuulujutud, et Tuneesia ringhäälingu organisatsioon ERTT ei soovinud Iisraeliga võistelda. Praeguseni on Maroko ainus Aafrika riik, kes on Eurovisiooni lauluvõistlusel osalenud, kuid Maroko osales võistlusel vaid korra, 1980. aastal.

2007. aasta 18. juunil kinnitas ERTT, et riigi palvel ei osale Tuneesia enam Eurovisiooni lauluvõistlusel.

Tuneesia jalgpallikoondis

Tuneesia jalgpallikoondis on Tuneesia rahvuskoondis jalgpallis. Tuneesia on jõudnud MM-ile kolm korda.

Tuneesia jalgpalliliit asutati 1956. aastal, see astus FIFA-sse 1960. aastal, liidu president on Ben M'Barek Tarek.

Koondise põhivorm on punane särk, valged püksid, punased põlvikud, varuvorm valge särk, valged püksid, valged põlvikud.

Tuneesia rahvusliku dialoogi nelik

Tuneesia rahvusliku dialoogi nelik (araabia keeles الرباعي التونسي للحوار الوطني‎, prantsuse keeles Quartet du dialogue national) on neli kodanikuühiskonna organisatsiooni, mis töötasid demokraatia ja püsiva konstitutsioonikokkuleppe nimel Tuneesias pärast 2011. aasta jasmiinirevolutsiooni. Nelik moodustati 2013. aastal. 2015. aastal anti nelikule eduka töö eest Nobeli rahuauhind.

Neliku moodustasid Tuneesia Ametiühingute Liit (UGTT), Tuneesia Tööstuse, Kaubanduse ja Käsitöö Liit (UTICA), Tuneesia Inimõiguste kaitse Liiga (LTDH) ning Tuneesia Juristide Liit.

Tunis

Tunis on Tuneesia pealinn. Asub Vahemere rannikul. Tunise vanalinn (ehk mediina) kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Tunise lähedal asuvad muistse Kartaago varemed.

ÜRO Julgeolekunõukogu

ÜRO Julgeolekunõukogu on ÜRO organ, mille ülesandeks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine. Julgeolekunõukogu on ainus ÜRO organ, mis saab vastu võtta täitmiseks kohustuslikke otsuseid (resolutsioone).

Julgeolekunõukogul on viis alalist liiget (Venemaa Föderatsioon, Hiina Rahvavabariik, Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa) ning kümme roteeruvat liiget. Igal alalisel liikmel on otsuste vastuvõtmise suhtes vetoõigus, mistõttu tegelikkuses sageli ei suudeta otsusteni jõuda.

Roteeruvad liikmed valitakse ÜRO Peaassamblee poolt kaheks aastaks. Igal aastal valitakse ümber viis roteeruvat liiget.

2007. aasta koosseisu kuulusid Belgia, Kongo Vabariik, Ghana, Indoneesia, Itaalia, Katar, Lõuna-Aafrika Vabariik, Panama, Peruu ja Slovakkia.

2008. aastal kuulusid Julgeolekunõukogusse Belgia, Burkina Faso, Costa Rica, Horvaatia, Indoneesia, Itaalia, Liibüa, Panama, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Vietnam.

2009. aasta algusest asusid Belgia, Indoneesia, Itaalia, Panama ja Lõuna-Aafrika Vabariigi asemele Jaapan, Türgi, Austria, Mehhiko ja Uganda.

2010. aasta algusest asusid Burkina Faso, Costa Rica, Horvaatia, Liibüa ja Vietnami asemele Bosnia ja Hertsegoviina, Brasiilia, Gabon, Liibanon ja Nigeeria.

2011. aasta algusest asusid Austria, Jaapani, Mehhiko, Türgi ja Uganda asemele Saksamaa, Portugal, India, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Colombia.

2012. aasta algusest asusid Bosnia ja Hertsegoviina, Brasiilia, Gaboni, Liibanoni ning Nigeeria asemele Aserbaidžaan, Guatemala, Maroko, Pakistan ja Togo.

2013. aasta algusest asusid Saksamaa, Portugali, India, Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Colombia asemele Argentina, Austraalia, Luksemburg, Lõuna-Korea ja Rwanda.

2014. aasta algusest asusid Aserbaidžaani, Guatemala, Maroko, Pakistani ja Togo asemele Leedu, Jordaania, Tšaad, Nigeeria ja Tšiili.

...

2016. aasta algusest asusid ÜRO Julgeolekunõukogusse Egiptus, Jaapan, Senegal, Ukraina ja Uruguay.

...

2019. aasta algusest on ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalisteks liikmeteks Belgia, Saksamaa, Dominikaani Vabariik, Indoneesia ja Lõuna-Aafrika Vabariik.

2020. aasta algusest asuvad ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalisteks liikmeteks Vietnam, Niger, Tuneesia, Saint Vincent ja Grenadiinid ning Eesti.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.