Tooraine

Tooraine ehk toormaterjal ehk toore on töötlemata või osaliselt töödeldud materjal, mida kasutatakse valmistoodete tootmisel.

Toorainet tööstusele saadakse hankivast majandusest. Näiteks põllumajanduse toodang on toiduainetetööstuse tooraine, kala on kalatööstuse tooraine, puit on puidutööstuse ja tselluloositööstuse tooraine. Maagid on metallurgia tooraine, mõned kivimid ja mineraalid on keemiatööstuse ja ehitusmaterjalitööstuse tooraine.

Omakorda on mõnede tööstuse harude toodang teiste harude tooraineks. Näiteks on metallid, lakid ja värvid masinatööstuse toorained, tselluloos on paberitööstuse tooraine, jahu on kondiitritööstuse tooraine.

Samuti võivad olla mingi tehnoloogilise protsessi käigus tekkinud jäätmed teiste toodete tootmiseks tooraineks. Jäätmete taaskasutamine vähendab tootmiskulusid ja edendab säästvat arengut.

Eesti Geoloogiakeskus

Eesti Geoloogiakeskus OÜ (EGK) on Eestis tegutsev geoloogiateenuseid (nt geoloogiline kaardistamine, ehitusmaterjalide, energeetilise tooraine jms väljaselgitamine jne) pakkuv osaühing. Eesti Geoloogiakeskus toodab mitmekülgset infot maapõue kohta.3. juuni 1937 asutati Eesti Geoloogiline Komitee, mille tegevus lõpetati 1940. 1957 moodustati Geoloogia ja Maapõue Kaitse Valitsus (ka Eesti NSV Geoloogia Valitsus). 1993 aastast kuulub see Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse. 1. märtsist 1997 on EGK riigi osaühing. 1993. aastat juhib Eesti Geoloogiakeskust Vello Klein.

Elevandiluu

Elevandiluu ehk vandel on elevandi võhkadest saadav väärismaterjal, mida kasutatakse vääris- või kultusesemete, ehete või nipsasjakeste tootmiseks. Materjal on kõva, valge või kollakasvalge värvusega.

Elevandiluud on esemete valmistamiseks kasutatud alates antiikajast ning läbi ajaloo on hinnatud materjali tugevust ja värvitooni, mis võimaldas luua pilkupüüdvaid kunstiteoseid, aga ka tarbeesemeid, nagu näiteks nööbid, piljardikuulid, klaveriklahvid või doomino-klotsid. Tooraine saadi ja saadakse enamasti Aafrika elevandi võhkadest. 15.–16. sajandil jagasid Prantsusmaa ja Portugal Lääne-Aafrika rannikualad mõtteliselt neljaks, millest üks sai nime Elevandiluurannik sealtkaudu enim väljaveetava kaubaartikli tõttu. Hiljem nimi kinnistus ning on nüüd riigi nimeks. Kasvanud nõudlus tõi kaasa selle, et Aafrika elevante hakati massiliselt küttima. 19. ja 20. sajandil võttis elevandiluust esemete tootmine tööstuslikud mõõtmed, mistõttu Aafrika elevantide populatsioon on drastiliselt vähenenud kunagistelt miljonitelt 415 000-le.1990. aastal keelati kogu maailmas elevantide salaküttimine elevandiluu saamiseks. Ebaseaduslik salaküttimine on ometi jätkunud. Suurimaks vandlituruks on Euroopa ja Ameerika Ühendriikide kõrval kujunenud Hiina, kus tugevnev keskklass soovib tarbida üha enam luksustooteid. Selle piiramiseks keelustas Hiina Rahvavabariik 2018. aastast elevandiluust valmistatud esemete müügi.

Haruldased muldmetallid

Haruldased muldmetallid on üldnimetus 17 keemilise elemendi kohta, mida leidub maakoores hajusalt. Nende sekka loetakse ütrium ja skandium ning 15 lantanoidide rühma elementi: lantaan, tseerium, praseodüüm, neodüüm, promeetium, samaarium, euroopium, gadoliinium, terbium, düsproosium, holmium, erbium, tuulium, üterbium ja luteetsium.

Haruldaste muldmetallide kasutusala ulatub mobiiltelefonidest hübriidautodeni, tuulegeneraatoritest säästulampideni. Nende metallide kogunõudluseks maailmas hinnatakse praegu 134 000 tonni aastas, kuid prognoosi kohaselt vajavad tööstused juba järgmisel aastal 180 000 tonni. 2014. aastal võib vaja minna juba üle 200 000 tonni haruldasi muldmetalle aastas. Tootmismaht on praegu aga 124 000 tonni juures ning ükski kaevandus ei suuda nõudluse kasvust tekkivat tühimikku nii kiiresti täita, kuigi teadaolevaid varusid on maailmas piisavalt.Euroopa Liidu prognoosi kohaselt ähvardab eriti suur düsproosiumi, euroopiumi, lantaani, neodüümi, praseodüümi, terbiumi ja ütriumi nappus. Euroopa Parlamendi roheliste fraktsiooni koostatud analüüs soovitab senisest suuremat tähelepanu pöörata nende metallide taaskasutusele.

Paraku on aga praegu näiteks mobiiltelefonides leiduvate haruldaste metallide taaskasutamine ikka veel nii kallis, et seda ei peeta otstarbekaks.Hiinas asub 30 protsenti maailma haruldaste muldmetallide looduslikest varudest.

Hiina osa 17 haruldase muldmetalli toodangust maailmas on umbes 97%.Hiina on piiranud selle tehnoloogiatööstuse jaoks olulise tooraine eksporti, põhjendades seda vajadusega keskkonda hoida ja väites, et seni on toorainevarusid liigselt ekspluateeritud. Euroopa on pannud Hiina valitsusele südamele mitte raskendada Lääne ligipääsu haruldastele muldmetallidele.Hiina ekspordipiirangud lähevad Euroopa ettevõtetele maksma miljardeid eurosid. Euroopa Liit, USA ja Jaapan on ametlikult pöördunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni poole, et lahendada Hiinaga vaidlus tooraine, sealhulgas haruldaste muldmetallide ekspordipiirangute üle.Eesti on üks väheseid haruldaste muldmetallide tootjaid maailmas. Sillamäel asuv metallurgiaettevõte Molycorp Silmet AS toodab praegu 2–3 protsenti maailmas toodetavatest muldmetallidest ehk umbes 3000 tonni aastas.Suured haruldaste muldmetallide varud arvatakse olevat ookeanide põhjas, kuid nende kättesaamine on seniste tehnoloogiate juures veel liiga kulukas.

Keemiatehnoloogia

Keemiatehnoloogia (ka keemiline tehnoloogia, inglise chemical technology, chemical engineering) on teadus tooraine keemilisest töötlemisest tarbeaineteks (nt kaupadeks) ja tootmisvahenditeks.

Keemiatehnoloogia ja keemiatööstuse mõisted osaliselt kattuvad.

Kvarts

Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.

Kvarts on päevakivide järel levinuim mineraal maakoores. Päevakivid moodustavad maakoorest 60%, kvarts 12%. Kvartsi esineb nii tard-, moonde- kui ka settekivimeis. Ta kuulub paljude kivimite koostisse. Suure kvartsisisaldusega on näiteks graniit, gneiss, kvartsiit ja liivakivi. Kvartsile on iseloomulik suur vastupidavus keemilisele murenemisele. Samuti on kvarts väga kõva mineraal, mis teeb ta ka kulumisele vastupidavaks. Neil põhjustel ongi liiv, mis koosneb peamiselt kvartsist, nii levinud sete. Kvarts moodustab tihti druuse. Läbipaistvad mäekristallidruusid on hinnatud vääriskivid. Rohkesti kvartsi sisaldav liiv on klaasi tooraine. Piusa koobaste liiva nimetataksegi klaasiliivaks.

Lubjakivi

Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.

Peamine mineraal lubjakivi koostises on kaltsiit (vahel ka kaltsiidi polümorfne erim aragoniit). Lisanditena võib esineda savimineraale, kvartsi, dolomiiti, glaukoniiti, püriiti, hematiiti, götiiti jne. Keemiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3).

Lubjakivid on valdavalt biogeense või keemilise tekkega. Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade lubimudana veekogude põhja ladestumisest, mis kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi. Teine võimalus lubjakivi moodustumiseks on kaltsiumkarbonaadi sadenemine vesilahustest. Niimoodi moodustub näiteks allikalubi.

Eesti aluspõhja vaadeldes nähtub, et lubjakive ja dolomiite esineb ainult ordoviitsiumis, siluris ja vähesel määral devonis. Kambrium ja suurem osa devonist neid kivimeid ei sisalda.

Lubjakivid sisaldavad tihti rikkalikult kivistisi.

Majandus

Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Riigi majanduse eesmärk on tagada riigi elanikkonna äraelamise ja arengu võimalusi, sellepärast kuuluvad riigi majanduse koosseisu sellised tegevusalad nagu toidu ja rõivastuse hankimine, elamute ehitamine ja kütmine, hariduse saamine, tervise ja kultuuriliste vajaduste eest hoolitsemine.Majandus hõlmab ettevõtteid ja asutusi, mis toodavad kaupu ja pakuvad teenuseid. Ettevõtted, mis toodavad sarnaseid kaupu ja pakuvad sarnaseid teenuseid, moodustavad majandusharu.

. Need on näiteks energeetika, masinatööstus, taimekasvatus, haridus, turism jne. Majandusharud jaotatakse omakorda majandussektoriteks, mille ettevõtted ja asutused tegelevad tooraine hankimisega loodusest (primaarne sektor), tooraine töötlemisega (sekundaarne sektor) ja teenuste osutamisega (teenindus ehk tertsiaarne sektor).

Majandussektor

Majandussektor on majanduse suur osa, mille ettevõtted ja asutused tegelevad tooraine hankimisega loodusest (primaarne sektor), tooraine töötlemisega (sekundaarne sektor) ja teenuste osutamisega (teenindus ehk tertsiaarne sektor). 20. sajandi lõpus hakati tertsiaarsest sektorist eristama kvaternaarset ja viiendat sektorit.

Majandussektorite osatähtsuse järgi (sisemajanduse kogutulus või hõivatute hulgas) arvestades saab kirjeldada riigi või piirkonna majanduse struktuuri.

Sõltuvalt majandussektorite osatähtsusest jagatatakse inimühiskondi agraarühiskonnaks, industriaalühiskonnaks ja infoühiskonnaks.

Oliivid

Oliiv on oliivipuu vili, mida kasutatakse laialdaselt toiduainena, samuti oliiviõli tootmisel, mis on omakorda nii toiduaine kui ka kosmeetikatööstuse tooraine.

Oliive pruugitakse ohtralt Vahemere maade köögis (Kreeka, Prantsuse, Itaalia, Hispaania köök jt). Samuti on oliivid mõne kokteili koostisosad, sellistest tuntuim on Martini-kokteil. Eestis on oliivid saadaval peamiselt soolvees konservina.

Primaarne sektor

Primaarne sektor ehk esmassektor ehk hankiv majandus on majandussektor, mis tegeleb hüvede loodusest saamisega. Primaarse sektori koosseisu kuuluvad järgmised majandusharud: põllumajandus, jahindus, mesindus, metsandus ja kalandus. Primaarsest sektorist saadut kasutatakse osaliselt töötlemata, aga suurim osa on sekundaarse sektori ettevõtete tooraine. Primaarse sektori koosseisu kuulub mõnikord ka mäetööstus, kuid põhiliselt on mäetööstusega tegelevad ettevõtted teiste tööstusharude ettevõtted.

Primaarne sektor oli inimkonna ajaloos esimeseks majandustegevuseks (korilus ja jahindus). Tööstusliku pöörde alguseni oli temal maailmamajanduses suurim osatähtsus, aga sektori sees oli kõige olulisem põllumajandus.

Tänapäevuses majanduses näitab primaase sektori ülekaalus et riik või piirkond on mahajäänud. Selle näidena on Aafrika riikide suurim osa, kus siiani on hõivatud rahvastiku suurim osa põllumajanduses.

Riik, kus primaarne sektor on ülekaalus, on agraarühiskond.

Puit

Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kudet. Kitsamas botaanilises mõttes nimetatakse puiduks seemnetaimede kambiumi moodustatud sekundaarset ksüleemi. See definitsioon ei hõlma näiteks palmiliste puitu; ometi on sellegi puhul iseloomulik ligniini kogunemine rakuseina. Laiemas mõttes mõistetaksegi puidu all lignifitseerunud (puitunud) taimekudet.

Puidu kasutamine materjalina ja kütteainena on taimede kasutamise üks varasemaid viise. Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka.

Põlevkiviõli

Põlevkiviõli (inglise shale oil, vene keeles сланцевое масло) on erinevate küllastatud ja küllastamata alifaatsete, tsükliliste ja aromaatsete süsivesinike ning muude orgaaniliste ühendite segu, mis saadakse põlevkivi utmisel ehk poolkoksistamisel (põlevkivi kuumutamine kuni 500 °C) ja põlevkivi koksistamisel (kuumutamine 1000–2000 °C). Utmise eesmärk on eelkõige kerogeeni termiline lagundamine ja õli saamine. Suhteliselt madala temperatuuri tõttu ei allu saadav õli veel sekundaarsele lagunemisele ja seepärast nimetatakse seda mõnikord ka primaarõliks. Koksistamise eesmärk on kütuse sügav lagundamine, mille juures esmalt tekkinud õliaurud lagunevad edasi, andes gaasi ja koksi. Saadava õli iseloomulik omadus on suur aromaatsete süsivesinike sisaldus.

Põlevkiviõlid sisaldavad küllaltki palju ühe- ja mitmealuselisi fenoole ning muid ühendeid.

Põlevkiviõli kasutatakse eelkõige keemiatööstuses toorainena ning kütte- ja immutusõlina. Põlevkiviõli erinevuseks naftast toodetud raskete kütteõlide ees on suhteliselt väiksem viskoossus ja madalam hangumistäpp ning mõnevõrra väiksem väävlisisaldus.

Põllumajandus

Mitte segi ajada mõistega põllundus

Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel. Põllumajandusharude rühmad on taimekasvatus ja loomakasvatus.

Maamajanduse ja eelkõige põllumajanduse teadusliku uurimisega tegelevat teadusharu nimetatakse põllumajandusteaduseks.

Sekundaarne sektor

Sekundaarne sektor ehk töötlev majandus on majandussektor, mis tegeleb tooraine töötlemise, valmistoodete tootmise ja tarbijatele edastamisega. Sekundaarse sektori koosseisu kuuluvad tööstus ja ehitus.

Sekundaarse sektori areng algas Lääne-Euroopas tööstusliku pöörde käigus manufaktuuride rajamisega. Maailmamajanduses mängis sekundaarne sektor suurt rolli 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel.

Tänapäevases majanduses näitab sekundaarse sektori ülekaal, et riik või piirkond on keskmiselt arenenud. Sekundaarse sektori ülekaal on vähim arenenud Põhja riikides ja kõrgeim arenenud Lõuna riikides.

Sepp

Sepp (vananenud kirjanduses raudsepp) on käsitööline, kes töötleb (sepistab) rauda. Sepp töötab sepikojas, kus on alasi, ääs ja teised töövahendid.

Eestis oli sepp üks esimene kutseline oskustööline. Sellele viitab sõna sepp kasutamine teiste oskustööliste kirjeldamiseks, näiteks kingsepp, pottsepp, puusepp.

Eestis ulatuvad rauasulatamisjäljed 1. sajandisse eKr. Kohalik tooraine oli soomaak, mida saadi turba põletamisel. Kindlasti oli sepistamine levinud varemgi, kui kohalikku toorainet veel ei olnud. Põhiline sepa toodang oli talu majapidamises vaja läinud tööriistad. Tehti ka relvi (mõõku, oda- ja nooleotsi) ja ehteid.

Sepale on folklooris ja mütoloogias sageli omistatud üleloomulikke võimeid (Ilmarinen, Kalevipoeg (eepos), Thori vasar). Sepas on nähtud nõiaga sarnanevat inimest.

Kuni 20. sajandi alguseni oli sepa amet Eestis üsna levinud. Tehti isegi aurukatlaid ja viljapeksumasinaid. Lõuna-Eestis olid levinud külasepad, Lääne-Eesti saartel aga talu sepikojad.

Kuigi tööstuslik metalli töötlemine on hõivanud varem seppadele kuulunud töövaldkonna, ei ole sepistamine siiski välja surnud. Sepad on end kohandanud nende uute oludega ja leidnud oma niši. Selleks nišiks on käsitöö, mida suurtööstused ei tee. Nii teevad sepad tänapäeval peamiselt suveniire, sepis-kunsti, kuid ka ehituses vaja minevaid rauddetaile.

Tsirguliina

Tsirguliina on alevik Valga maakonnas Valga vallas, ajalooliselt Tartumaa Sangaste kihelkonnas.

Aastatel 1992–2017 (kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini) asus alevik Tõlliste vallas.

Tsirguliinas oli 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 434 elanikku, 2000. aasta rahvaloenduse järgi 522.

Alevikus on Tsirguliina Keskkool, lasteaed, rahvamaja, Tsirguliina Raamatukogu, sidejaoskond ja perearstikeskus; eraettevõtetest kaks kauplust, autoremonditöökoda ja saekaater. Aastani 1993 töötas siin Tõlliste vallavalitsus, mis kolis Laatresse.

Tsirguliina alevik tekkis 19. sajandi teisel poolel pärast Tartu-Valga raudteelõigu valmimist Sangaste raudteejaama juurde Laatre ja Tõlliste mõisa piirimaile.

20. sajandi algusest kuni 1970. aastateni andis aleviku elus tooni tellisetööstus, mille rajasid 1909. aastal vennad Kahrod. 1922 asutas konkureeriva vabriku Bruno Gross. Pärast Teist maailmasõda jätkasid natsionaliseeritud ja ühendatud tehased tööd Tartu ehitusmaterjalide tehase Sangaste tsehhi nime all, tellisetootmine lõppes 1974 kvaliteetse kohaliku tooraine ammendumise tõttu. Kuni 1980. aastate lõpuni toodeti vabrikus klaasist ravimiampulle, lühikest aega ka vahtplastist detaile.

Tärklis

Tärklis (ladina keeles Amylum) on orgaaniline aine, makromolekul, ka polüsahhariid. Tärklis on tooraine mitmele tööstusharue (paberitööstus, toiduainetetööstus, alkoholitööstus, ravimitööstus jt). Tärklis on söödav toiduaine (ka toidulisaaine) ja loomakasvatustes kasutatav söödamaterjal. Tärklist loetakse taastuvaks tooraineks.

Tööstus

Tööstus on ühiskonna tootlike jõudude arenemist mõjustav rahvamajandusharu, mille ettevõtted (tehased, vabrikud, kaevandused, elektrijaamad) valmistavad töövahendeid nii tööstuse enese kui ka teiste rahvamajandusharude jaoks, toodavad tooraineid, materjale, kütust ja energiat ning töötlevad tööstus- ja põllumajandussaadusi.

Tööstust jaotakse hankivaks ja töötlevaks tööstuseks. Aga hankiva tööstuse koosseisu kuuluvad enamasti need majandusharud (põllumajandus, kalandus, metsandus, mäetööstus), mille toodang on teiste majandusharude tooraine.

Tööstus koos ehitusega kuulub sekundaarse sektori koosseisu.

Õlu

Õlu on kääritamise teel teraviljast või muust tärkliserikkast toorainest valmistatud alkohoolne jook, milles on 1–7 mahuprotsenti (harva rohkem) alkoholi.Õlu on maailma kõige populaarsem ja tõenäoliselt kõige vanem alkohoolne jook. Ta on vee ja tee järel kõige levinum jook üldse.

Õlle valmistamist nimetatakse pruulimiseks.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.