Tiiu Paas

Tiiu Paas (aastani 1971 Kann, sündinud 14. septembril 1949 Krasnõi Jaris Tomski oblastis Venemaal) on eesti majandusteadlane.[1]

Elulugu

Tiiu Paas on põllupidaja tütar.[1]

Lõpetas 1967 Räpina Keskkooli, 1972 majandusteaduskonna, 1976–1978 aspirant, majanduskandidaat (1978, MI), väitekiri "Jaekäibe mahu jaotuse planeerimine Eesti NSV-s". Oli 1972–1979 TÜ majandusküberneetika ja statistika kateedri teadur ja assistent, 1979–1982 dotsent, 1982–1992 kaubandusökonoomika kateedri dotsent, 1992–1996 majandusinformaatika ja -modelleerimise instituudi ökonomeetria professor, 1996–2005 rahvamajajanduse instituudi juhataja, ühtlasi aastast 1996 ökonomeetria õppetooli professor ja aastast 2001 ka õppetooli juhataja, ühtlasi 1990–1996 ja 1993–1996 majandusteaduskonna teadusprodekaan. Stažeerinud ja töötanud külalisprofessorina Tšehhi, Saksa ja Rootsi kõrgkoolides.[1]

Teadustöö

Uurimisvaldkonnad: kvantitatiivsete meetodite kasutamine majandusprotsesside analüüsimisel ja majandusarengu prognoosimisel; rakenduslik ökonomeetria; turumajandusele ülemineku perioodi sotsiaalprobleemide võrdlev analüüs endistes liiduvabariikides ja idabloki maades; üleminekumajanduse modelleerimine. Eesti Statistikaseltsi ja Majandusteadlaste Seltsi asutajaliige, Rahvusvahelise Rakendusliku Ökonomeetria Ühingu jt rahvusvaheliste ühingute liige. Üle 200 teadustrükise, sealhulgas monograafiad, õpikud ja õppevahendid, arvukalt aimeartikleid.[1]

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Teoseid

  • Majandustegevuse kompleksanalüüs ühiskondlikus toitlustamises. Tallinn, 1987
  • Infosüsteemi alused. Tartu, 1991
  • Ettevõtte infosüsteemi loomine. Tartu, 1993
  • Sissejuhatus ökonomeetriasse. Tartu, 1995
  • Ökonomeetriline makromodelleerimine majanduspoliitiliste otsusevariantide kvantitatiivsel hindamisel. Majandusprotsesside modelleerimine. Tartu, 1996
  • Kvantitatiivsed meetodid majanduses. Tartu, 1998
  • Riski mõiste ja riskid majanduses (kaasautor O. Karma). // Riskid Eesti majanduses. Tartu, 2000
  • Gravity approach for exploring Baltic Sea regional integration in the field of international trade. Hamburg, 2002
  • Social protection systems in the Baltic states (kaasautor). Tartu, 2004
  • The Baltic Sea regional integration and international trade. A gravity model approach. // Internationalization and Economic Policy Reforms in Transition Countries. Springer, 2005
  • Labor market flexibility and flexicurity (kaasautor R. Eamets). // Labor Market Flexibility, Flexicurity and Employment. Lessons of the Baltic States. Nova Science Publishers, 2007.

Kirjandus

  • Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Trt, 1987, 356
  • Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), 122
  • Album professorum Universitatis Tartuensis anno MCMXCVIII. Trt, 1998, 155
  • Eesti entsüklopeedia 14, 350
  • Eesti majanduse biograafiline leksikon. Tallinn, 2000, 346–347.

Välislingid

Eesti Vabariigi teaduspreemia

Eesti Vabariigi teaduspreemia algtähiseks on 20. august 1990, mil võeti vastu vabariigi valitsuse määrus "Eesti Vabariigi preemiate asutamise kohta". Selle määruse kohaselt kehtestati igal aastal teaduse, majanduse ja kultuuri valdkonnas á viis preemiat. Teaduspreemiad määratakse Eesti teadustöötajatele ja teaduskollektiividele silmapaistvate teadustöö tulemuste eest. Preemiad antakse laureaatidele välja Eesti vabariigi aastapäeval .

Alates 2004. aastast võib määrata teaduspreemia vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava, uut teadusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud avastusel põhineva leiutise või teadus- ja arendustöö eest.

Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest võib igal aastal määrata kaks preemiat ning aastapreemia võib määrata eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde esiletõstmiseks järgmistes teadus- ja arendustegevuse valdkondades:

täppisteadused;

keemia ja molekulaarbioloogia;

tehnikateadused;

arstiteadus;

geo- ja bioteadused;

põllumajandusteadused;

sotsiaalteadused;

humanitaarteadusedRiigi teaduspreemiate väljaandmist reguleerib "Riigi teaduspreemiate põhimäärus" .

Alates 1997. aastast annab Eesti Teaduste Akadeemia välja kogumikku "Eesti Vabariigi teaduspreemiad" .

Karmen Viikmaa

Karmen Viikmaa (sündinud 3. juulil 1983) on eesti semiootik ja maletaja.

2009. aastal sai Viikmaa Tartu Ülikoolis magistrikraadi semiootikas väitekirjaga "Malelise mõtlemise modelleerimine seoses otsustusprotsessiga" (juhendaja Irina Avramets). Selles käsitles ta malet otsustusprotsessi mudelina ning selle seoseid mitme teadusharuga. Viikmaa järgi modelleerib maleline mõtlemine igapäevast mõtlemist ning selle omadused kuuluvad teadusliku, kunstilise ja filosoofilise mõtlemise jagatud valdkonda, mis on keskendunud probleemide lahendamise meetoditele. Samal aastal astus ta Tartu Ülikooli majandusteaduskonna doktorantuuri, kus tema uurimisvaldkonnaks on finantskriisi ülekandumine ja nakkuslikkuse fenomen.

Karmen Viikmaa õppis algklassides malepedagoog Jakob Kiige käe all. Ta on samal ajaperioodil kahel korral tulnud males Lääne-Virumaa meistriks ning jõudis male juurde tagasi pöördudes samal, 2009. aastal, Eesti malemeistrivõistluste finaali. 2011. aastal võitis ta Tartu Ülikooli meistrivõistlused males naiste arvestuses, tulnud mitu korda naiste arvestuses nii klassikalise kui ka kiirmale ja välkmale Tartu meistriks. Rahvusvahelistel Paul Kerese mälestusvõistlustel 2012. aasta alguses saavutas ta 21. koha.2015. aastal saavutas Karmen Viikmaa Eesti meistrivõistlustel tavamales III koha. Samuti tuli ta 2015. aasta välkmale Eesti Meistrivõistlustel III kohale.

2015. aasta nomineeritud parimaks maletajaks Tartus ja Tartumaal.

Eesti Kaitseliidu meister naiste arvestuses ja II koht üldarvestuses 2015.

Viikmaa on töötanud Rakvere linnavalitsuse välissuhete spetsialistina. Alates 25. juulist 2011 kuni 2015. aasta lõpuni töötas ta Tartu linnavalitsuses avalike suhete osakonna maine- ja turismiteenistuse juhatajana. Ta on sihtasutuse Tartumaa Turism nõukogu liige.

Alates 2011. aastast tegutseb K. Viikmaa, A. Tederi ja P. Sanderi eestvedamisel Tartu Ülikooli Investeerimisklubi, mille raames korraldatakse loenguid ja seminare oma ala ekspertide ja investeerimishuviliste vahel.

2019. aastal mõistis Tartu maakohus Viikmaa süüdi kelmustes, dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumentide kasutamises. Kohtuotsus ei ole jõustunud.

Paas (perekonnanimi)

Paas on eesti perekonnanimi.

2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Paas 870 inimesel: 412 mehel ja 458 naisel. Perekonnanimede levikult on Paas meeste puhul 94. kohal ja naiste puhul 92. kohal. Nimi on levinuim Jõgeva maakonnas, kus neid on 10 000 elaniku kohta 16,46.

Sündinud 14. septembril

Siin artiklis loetletakse 14. septembril sündinud tuntud inimesi.

1769 – Alexander von Humboldt, Saksamaa loodusteadlane, füüsilise geograafia rajaja

1804 – Carl Timoleon von Neff, baltisaksa kunstnik

1859 – Jānis Čakste, Läti poliitik ja jurist, Läti esimene president (1922–1927)

1880 – Archie Hahn, USA kergejõustiklane

1883 – Julius Bartels, Eesti sõjaväelane

1886 – Jan Masaryk, Tšehhoslovakkia poliitik ja diplomaat

1887 – Stanley Ketchel, USA poksija

1891 – Ivan Vinogradov, vene matemaatik

1894 – Aleksander Varvas, Eesti sõjaväelane

1894 – Konstantin Folker, Eesti politseinik

1899 – Roman Viederfeldt, eesti advokaat

1901 – Alex James, Šotimaa jalgpallur

1902 – Ullo Toomi, eesti rahvatantsujuht

1903 – Mart Raud, eesti luuletaja, prosaist ja näitekirjanik

1905 – Reinier Cornelis Keller, hollandi kabetaja

1907 – Artur Peetre, Eesti õigusteadlane, ajaloolane ja arhivist

1908 – Elsa Pastak, eesti botaanik

1911 – Leslie Graham, Suurbritannia mootorisportlane

1912 – Fritz Schäfer, Saksamaa maadleja

1914 – Robert Busnel, Prantsusmaa korvpallur ja treener

1916 – Luis Corvalán, Tšiili poliitik

1918 – Georges Berger, Belgia autovõidusõitja

1921 – Helmut Bantz, Saksamaa riistvõimleja

1922 – Zizinho, Brasiilia jalgpallur

1922 – Alfred Käärmann, endine eesti metsavend

1923 – Venda Virit, eesti agronoom ja õppejõud

1924 – Tamara Waskoff, Eesti tekstiilikunstnik

1926 – Mihály Tóth, Ungari jalgpallur

1926 – Feliks Nõmmsalu, eesti metsateadlane ja metsandustegelane

1928 – Humberto Maturana, Tšiili bioloog

1929 – Ferdinand Oyono, Kameruni diplomaat, poliitik ja kirjanik

1932 – Harry Sinden, USA jäähokimänedžer ja -treener

1932 – Joshua Culbreath, USA kergejõustiklane

1933 – Ago Vilo, eesti geotehnikainsener ja poliitikavaatleja

1934 – Malle Paalmann, eesti tehnikateadlane

1934 – Kate Millett, ameerika feministlik kirjanik ja aktivist

1935 – Rein Roos, eesti spordipedagoog

1937 – Arne Laos, korvpallitreener

1939 – Ülo Nurges, eesti tehnikateadlane

1940 – Larry Brown, USA korvpallitreener

1942 – Kuldar Sink, eesti helilooja ja flöödimängija

1943 – Irwin Goodman, soome laulja ja laulukirjutaja

1944 – Günter Netzer, Saksamaa jalgpallur

1946 – Vladimir Muntjan, Ukraina jalgpallur

1947 – Kaur Alttoa, eesti kunstiteadlane

1947 – Wolfgang Schwarz, Austria iluuisutaja

1948 – Robert Taylor, USA kergejõustiklane

1949 – Tiiu Paas, eesti majandusteadlane

1950 – Tiit Kiik, eesti organist

1951 – Natalia Jalviste, eesti telerežissöör

1951 – Mati Vaarmann, Eesti riigiametnik

1952 – Kalju Enniko, eesti luuletaja

1952 – Reet Varblane, eesti kunstiteadlane

1952 – Margit Schumann, saksa kelgutaja

1954 – Lauri Kärk, eesti filmiteoreetik

1954 – Jüri Aljak, eesti karikaturist

1955 – Ingmar Ott, eesti bioloog

1956 – Jaan Ginter, eesti õigusteadlane

1956 – Ray Wilkins, Inglismaa jalgpallur

1956 – Konstantínos Karamanlís, Kreeka poliitik

1957 – Veli Koota, Soome endine poksija ja praegune poksitreener

1957 – François Asselineau, Prantsusmaa poliitik

1958 – Mati Jostov, majandustegelane ja poliitik

1958 – Alain Fabiani, Prantsusmaa võrkpallur

1958 – Robert McCall, Kanada iluuisutaja

1958 – James Huang, Hiina Vabariigi poliitik

1960 – Emil Čuprenski, Bulgaaria endine poksija

1963 – Igor Rõtov, eesti meediategelane

1963 – Ülo Mälgand, eesti muusik

1964 – Laurent Fournier, Prantsusmaa jalgpallur

1964 – Paoletta Magoni, Itaalia mäesuusataja

1965 – Dmitri Medvedev, Venemaa poliitik ja ärimees

1965 – Hannu Keskinen, soome misjonär

1966 – Nikola Jurčević, Horvaatia jalgpallur ja treener

1967 – Franz Aigner, Austria jalgpallur ja treener

1967 – Jens Lien, norra filmirežissöör

1968 – Tanel Joamets, eesti pianist ja pedagoog

1969 – Indrek Rumma, eesti korvpallur

1969 – Konstantinos Koukodimos, Kreeka kergejõustiklane

1970 – Francesco Casagrande, Itaalia jalgrattur

1971 – Kristjan Jõekalda, eesti telesaatejuht

1971 – Alphonse Tchami, Kameruni jalgpallur

1971 – Sven Sakkov, ajakirja "Diplomaatia" nõukogu ja Eesti NATO Ühingu nõukogu liige

1974 – Hicham El Guerrouj, Maroko kergejõustiklane

1974 – Sunday Oliseh, Nigeeria jalgpallur

1976 – Agustín Calleri, Argentina tennisist

1977 – Alexsandro de Souza, Brasiilia jalgpallur

1977 – Yang Yang, Hiina lühirajauisutaja

1977 – Mattias Agabus, eesti arhitekt

1978 – Carmen Kass, eesti modell

1978 – Silvia Navarro, mehhiko näitleja, modell ja saatejuht

1979 – Ivica Olić, Horvaatia jalgpallur

1981 – Miyavi, jaapani rokk-kitarrist

1981 – Tanja Bakić, Montenegro luuletaja, esseist, tõlkija ja aimekirjanik

1982 – Sergo Vares, eesti näitleja

1983 – Amy Winehouse, inglise laulja ja laulukirjutaja

1984 – Fernanda Vasconcellos, Brasiilia näitleja

1988 – Martin Fourcade, Prantsusmaa laskesuusataja

1997 – Benjamin Ingrosso, rootsi laulja

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.