Thomas Robert Malthus

Thomas Robert Malthus (13. veebruar 176623. detsember 1834) (eelistas, et teda kutsutakse Robert Malthuseks) oli Inglise demograaf ja majandusteadlane, tuntud oma pessimistlike, kuid mõjukate vaadete poolest, mis tõid talle hüüdnime Dismal Science (sünge teadus).

Malthus sündis Inglismaal Rookerys. Tema isa oli David Hume'i sõber ja Jean-Jacques Rousseau tuttav. Noort Thomast õpetati kodus kuni 1784. aastani, mil ta astus Jesus College'isse Cambridge'is, kus ta nagu Adam Smithki õppis teoloogiat ja luges huviga teost "Philosophias Naturalis Principia Mathematica". Pärast lõpetamist 1788, hoolimata kiitusest kreeka ja ladina keeles, ei saanud Malthus loodetud tööd kirikuõpetajana, kuna tema kõne oli defektne. Ta pöördus 1793 Jesus College'isse tagasi.

1798 avaldas Malthus uurimuse "Essee rahvastiku alustest", milles kaitses maa-aristokraatia kui valitseva klassi huve ja väitis, et valitsus ei vastuta rahva vaesuse eest. Ta sõnastas rahvastusseaduse: elanikkond kasvab geomeetrilises, elatusvahendite hulk aga aritmeetilises progressioonis. 1803 avaldati selle essee teine, täiendatud trükk.

1804 Malthus abiellus Harriet Eckersalliga ja nad said kolm last. Kuna abielu ei olnud Jesus College'i seadustega kooskõlas, lahkus ta kolledžist. 1805. aastal võttis Malthus vastu Haleybury kolledži üldise ajaloo, poliitika, äri ja finantside professori ametikoha. Malthusest sai esimene Inglismaa poliitilise ökonoomia professor. Hoolimata tema ennustuste kaheldavusest, võib teda pidada esimeseks elukutseliseks majandusteadlaseks. Ta pani aluse paljudele valdkondadele majanduses, mis said populaarseks alles 1960. ja 1970. aastatel. Hoolimata Malthuse enamiku ennustuste ebatäpsusest (vaesed võisid jääda vaesemaks mitte Malthuse ennustatud, vaid muudel põhjustel), hakkas ta ikkagi esimesena kasutama analüüsimisel statistikat ja matemaatikat.

Oma viimased kolmkümmend eluaastat jagas Malthus Londoni ja Haleybury vahel. 1820 avaldas ta uuringu "Poliitilise ökonoomia alused", kus kaitses maa-aristokraatia huve ega pooldanud David Ricardo renditeooriat, küll aga arendas edasi tema tööväärtusteooriat.

Tema töid arendas hiljem edasi John Maynard Keynes.

Thomas Robert Malthus
Thomas Robert Malthus Wellcome L0069037 -crop
Thomas Robert Malthus
Sündinud 13. veebruar 1766
Surrey, Inglismaa
Surnud 23. detsember 1834 (68-aastaselt)
Bath, Inglismaa
Kodakondsus Briti
Tegevusala demograafia, makroökonoomika, evolutsiooniline majandusteadus
Koolkond Klassikaline majandusteadus
Mõjutajad Adam Smith, David Ricardo
Mõjutanud Charles Darwin, Francis Place, Garrett Hardin, John Maynard Keynes, Pierre Francois Verhulst, Alfred Russel Wallace

Rahvastiku essee

Malthus - Essay on the principle of population, 1826 - 5884843
Essay on the principle of population, 1826

Kasutades Ameerika andmeid, näitas Malthus, et rahvastik kahekordistub iga 25, võib olla isegi vähema aasta tagant, millest ta järeldas, et kui rahvastik kasvab geomeetriliselt, siis toidu tootmine kasvab aritmeetiliselt. Seega kui praegune rahvastiku arv on 1 miljon, siis kasvab rahvastik 1, 2, 4, 8, 16, 32, 64, 128, 256, aga toiduainete tootmine 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9. Seega kui igal inimesel on alguses üks ostukorv, siis kahesaja aasta pärast peavad 256 inimest 9 sellist ostukorvi omavahel ära jaotama.

Oma essees tahtis Malthus näidata, et rahvaarv ei ole heaolu määraja, pigem näitab rahvaarv möödunud perioodi heaolu.

Kuidas sellisest hirmutavast tulevikust hoiduda? Malthus nägi kahte võimalust: positiivne kontroll ja tõkestav kontroll. Positiivse all ei mõelnud Malthus midagi optimistlikku, vaid sõdu, näljahädasid, katku, kõrgemat laste suremust jne. Tõkestava kontrolli vahendid olid vähem tõsised: hilisemad abielud, madalam miinimumpalk, mis ei laseks vaestel soetada arvukalt järeltulijaid, ning moraalne kontroll enda üle.

Malthusi ongi nähtud kohati kui moraliseerivat ökonomisti.

Poliitilise ökonoomia alused

Malthuse järgi on töö küll väärtuse mõõt, kuid mitte kauba tootmiseks kulutatud töö, vaid selle ostmiseks vajaliku töö. Seetõttu moodustavad kauba hinna tootmiskulud, mille hulka ta arvas ka kasumi. Seega kasum on väärtust moodustav tegur. Selline seisukoht on ka tänapäeval arvestatav. Kui kapitalist investeerib tootmisse kapitali, siis on tal õigus ja vajadus saada selle arvel kasumina teatud tulu. Viimane on akumulatsiooniallikaks, mis võimaldab tootmist laiendada ja täiustada.

Malthuse väidete kohaselt ei sega kasum ja kauba tootmiseks kulutatud töö teineteist. Nad on võrdtähenduslikud majanduskategooriad. Küsimus on vaid selles, kes maksab kinni kapitalisti kasumi. Kui ühiskond koosneks ainult kapitalistidest ja töölistest, siis jääks kasum realiseerimata ning ületootmine ja kriisid oleksid paratamatud. Malthus leidis lahenduse: kasumi maksab kinni nn kolmas klass, kuhu kuuluvad maaomanikud, vaimulikud, ametnikud, sõdurid jt, kes ainult ostavad, kuid ei müü midagi. Nemad võimaldavad kapitalistidel saada kasumit. Selleks peab kolmas klass olema ostujõuline, mille tagaks kõrge maarent, üha suurenevad kulutused sõjaväele, riigiaparaadi ülalpidamiseks jne. Malthuse teoorial on tähtsus ka Jean-Baptiste Say tasakaaluteooria kriitika osas.

Teosed eesti keeles

  • "Essee rahvastiku printsiibist". Tõlkinud Ene-Reet SoovikAkadeemia 2011, nr 12, lk 2177–91, järg: 2012, nr 1, lk 156–177; tõlkeallikas: An essay on the principle of population as it affects the future improvement of society, with remarks on the speculations of Mr. Godwin, M. Condorcet, and other writers. London, 1798. Preface; Ch. I-IV

Välislingid

23. detsember

23. detsember on Gregoriuse kalendri 357. päev (liigaastal 358. päev). Juliuse kalendri järgi 10. detsember (1901–2099).

Majandusteadus

Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide (näiteks inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (näiteks hinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine. Teistest sotsiaalteadustest eristab majandusteadust tavaliselt suurem rõhuasetus mõõdetavatele, eriti rahas mõõdetavatele suurustele, indiviidi ratsionaalsele valikule ja matemaatilistele meetoditele. Kohati on vahe teiste teadustega ainult traditsioonile tuginev ja uurimisvaldkonnad kattuvad.

Majandusteaduse mõisteid ja tulemusi kasutatakse palju igapäevaelus ja poliitikas. Mõned majandusnäitajad (näiteks sisemajanduse kogutoodang, majanduskasv, tööpuudus) kuuluvad kõige kasutatavamate heaolu- ja arengunäitajate hulka.

Populatsioon

Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali. Tavaliselt on ristumise tõenäosus oluliselt suurem ühises elukohas elavate isendite vahel (inbriiding), kui sellest eemal geograafiliselt isoleeritud alas elavate isendite vahel (crossbreeding).Sotsioloogias tähendab populatsioon mingi tunnuse alusel liigitatud inimeste gruppi, kes elavad kindlas kohas. Demograafia ehk rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib inimpopulatsioonide suurust, koosseisu ja liikumist (migratsiooni).

Sündinud 13. veebruaril

Siin loetletakse 13. veebruaril sündinud tuntud inimesi.

1599 – Aleksander VII, paavst

1602 – Wilhelm V, Hessen-Kasseli maakrahv

1624 – Erik Axelsson Oxenstierna, Rootsi riiginõunik ja riigikantsler

1737 – Hermann Karl von Vietinghoff, baltisaksa mõisnik

1743 – Joseph Banks, inglise loodusteadlane, botaanik

1766 – Thomas Robert Malthus, majandusteadlane

1769 – Ivan Krõlov, vene kirjanik

1805 – Peter Gustav Lejeune Dirichlet, saksa matemaatik

1849 – Wilhelm Voigt, "Köpenicki kapten"

1873 – Fjodor Šaljapin, vene ooperilaulja

1873 – Hans Leesment, Eesti sõjaväelane

1879 – Johannes Paulsen, eesti viiuldaja ja muusikapedagoog

1881 – Eleanor Farjeon, Suurbritannia lastekirjanik

1882 – Tadeusz Banachiewicz, poola matemaatik ja astronoom

1887 – Géza Csáth, ungari kirjanik

1891 – Grant Wood, USA maalikunstnik

1893 – Ana Pauker, juudi rahvusest Rumeenia kommunistlik poliitik ja riigitegelane

1897 – Evald Konno, Eesti poliitik ja advokaat

1901 – Paul Reim, eesti metsateadlane

1902 – Harold Lasswell, ameerika politoloog ja kommunikatsiooniteoreetik

1903 – Georges Simenon, Belgia kirjanik

1906 – Elmar Lang, Eesti sõjaväelane

1908 – Hans Reedi, Eesti pillimeister

1910 – William Bradford Shockley, füüsik ja leiutaja

1910 – William Schockley, USA füüsik

1912 – Harald Riipalu, Eesti sõjaväelane

1915 – Hans Gutman, eesti poksija

1916 – Jaroslav Krejčí, tšehhi õigusteadlane ja politoloog

1919 – Karl Tuberik, eesti orkestrijuht

1919 – Ilmar Sulg, eesti arstiteadlane, arst ja soomepoiss

1919 - Ernest Jennings Ford (Tennessee Ernie Ford), USA laulja)

1921 – Dagmar Normet, eesti kirjanik

1926 – Paul Lehestik, eesti kooliõpetaja, direktor, kodu-uurija ja pedagoogikaloolane

1927 – Armin Ruse, eesti loomakasvatusteadlane

1933 – Kim Novak, ameerika filminäitleja

1933 – Paul Biya, Kameruni poliitik

1934 – George Segal, ameerika näitleja

1937 – Enn Soosaar, eesti tõlkija

1937 – Rupiah Banda, Sambia poliitik ja diplomaat

1937 – Kaido Liiva, eesti ajakirjanik, näitekirjanik ja följetonist

1937 – Sigmund Jähn, saksa õhuväelane ja kosmonaut

1940 – Peeter Lõuk, eesti poksija

1940 – Jüri Papstel, eesti tehnikateadlane

1941 – Virgo Mihkelsoo, eesti tehnikateadlane

1942 – Maia Raudseping, eesti põllumajandusteadlane

1942 – Tiit Kärner, eesti füüsik

1945 – Priit Kulu, eesti tehnikateadlane

1950 – Peter Gabriel, inglise muusik

1951 – Aadu Jõgiaas, eesti ajakirjanik

1953 – Ljupčo Jordanovski, Makedoonia poliitik

1956 – Peter Hook, inglise basskitarrist

1958 – Maret Merisaar, Eesti poliitik

1960 – Pierluigi Collina, itaalia jalgpallikohtunik

1960 – Mati Preitof, eesti orienteeruja

1961 – Henry Rollins, ameerika muusik

1963 – Ene Kaups, Eesti poliitik

1965 – Peter O'Neill, Paapua Uus-Guinea poliitik

1966 – Aivo Blum, Eesti–Soome maalikunstnik ja arvutigraafik

1968 – Niamh Kavanagh, iiri lauljanna

1968 – Veiko Vihuri, eesti vaimulik

1969 – Mihhail Derbnev, Eesti kodanik

1971 – Aleksei Saks, Eesti trompetimängija

1972 – Virgilijus Alekna, leedu kettaheitja

1973 – Andrei Hadanovitš, valgevene luuletaja ja tõlkija

1974 – Robbie Williams, inglise poplaulja

1975 – Artemi Lebedev, vene disainer

1979 – Rafael Márquez, Mehhiko jalgpallur

1979 – Mena Suvari, ameerika näitleja

1980 – Sebastian Kehl, saksa jalgpallur

1981 – Shane Told, Kanada muusik

1981 – Sander Mirme, eesti atmosfäärifüüsik ja rogainija

1984 – Eveli Saue, eesti laskesuusataja

1984 – Katre Väli, eesti semiootik

1991 – Eliaquim Mangala, Prantsusmaa jalgpallur

1992 – Maksim Borovikov, Eesti jäähokimängija

1994 – Cecilia Törn, soome iluuisutaja

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.