Tehnoloogia

Tehnoloogia (kreeka keeles τέχνη (téchne) – oskus; λόγος (logos) – sõna, teadmine, mõtlemine, õppimine)[1] on meetodite ja instrumentide kogum, mis on vajalik soovitatud tulemuste saavutamiseks; laias mõistes- teaduslike teadmiste rakendamine praktiliste probleemide lahendamiseks.[2][3] Tehnoloogia hõlmab ka töö tegevusviise, töö režiimi ja tegude järjekorda[4] ning tootmismenetlusi või nende kogumit.[5]

Tehnoloogiaks nimetatakse millegi tootmiseks vajaminevaid oskusi, seadmeid ja masinaid. Spetsiifilise tehnoloogia asjatundjat või ka teadlast nimetatakse tehnoloogiks. Kõrgtehnoloogiliseks loetakse näiteks kosmosetehnoloogiat, arvutite, elektroonika, sidevahendite ja ravimite tootmist. Tehnoloogiliselt madalamad kategooriad on metallurgia, laevatööstus, tekstiili-, toidu- ja trükitööstus.[6]

Termini "tehnoloogia" võttis 1772. aastal kasutusele Göttingeni ülikooli filosoofia- ja majandusprofessor Johann Beckmann. Tehnika ja tehnoloogia sõnakujunduses erineb inglise keel mõnevõrra teistest Euroopa keeltest.[7]

Mis on tehnoloogia?

Tehnoloogia on protsess, millega inimesed muudavad ümbritsevat keskkonda oma soovide ja vajaduste rahuldamiseks. Kuigi tehnoloogia ei piirdu ainult esemetega, mõeldakse tehnoloogia all arvuteid, lennukeid, tarkvarasid, pliite, autosid jms. Tehnoloogia hõlmab kogu tehnoloogilise artefakti loomiseks, valmistamiseks, kasutamiseks ja parandamiseks vajalikku infrastruktuuri, firmade juhatust ja inseneride koolitusest tootmistehaste ning hooldusjaamadeni. Sellised tehnoloogilise artefakti loomiseks ja kasutamiseks vajalikud teadmised nagu inseneeria oskusteave, tootmiskogemused ja tehnilised oskused on väga olulised ja võrdse tähtsusega tehnoloogia osad.

Tehnoloogia on inseneriteaduse ja tavamõistes teaduse ühistulem. Teadusel on kaks osa: aja jooksul kogutud teadmusbaas, ning protsess (teaduslik uuring), mis täiendab teadmisi ümbritsevast maailmast.

Inseneriteadused sisaldavad samuti teadmusbaasi – antud juhul tehisobjektide loomisest ja valmistamisest – ning protsesse probleemide lahendamiseks.[8]

Tehnoloogia loomus

Tehnoloogia on võrdlemisi uus ja mitmekülgne mõiste, mis on pidevas muutuses.[9] 20. sajandi alguseks mõiste "tehnoloogia" hõlmas lisaks instrumentide- ja masinate- ka vahendite, protsesside ja ideede kogumit. Sajandi keskpaigaks mõiste defineeriti juba kui "vahend ja tegevus, mille abil inimene kujundab oma elukeskkonda ning manipuleerib sellega".[10]

Enamiku inimkonna ajaloo jooksul oli tehnoloogia käsitööliste pärusmaaks. Teadmisi jagati põlvest põlve ning tootmislahendused ja disain paranesid tsunftide siseselt läbi uute materjalide ja töövõtete rakendamise.

20. sajandi alguseks oli tehnoloogia muutunud suurejooneliseks ettevõtmiseks, mis sõltus suurtest teadmiste ning oskuste kogumitest, need olid liiga suured et üks inimene seda kõike oskaks.

Uute tehnoloogiliste lahenduste loomiseks, tootmiseks ja kasutamiseks oli vaja luua suuri organisatsioone, loodi ka keerulisi tehnoloogilisi võrgustikke. Üheks näiteks on auto jaoks vajalik tehnoloogiate kogum – nafta rafineerimistehased, tanklad, parandustöökojad, rehvid, autotootjad, kiirteed jne. Ka suurenes riigi osa tehnoloogia kujundamises, läbi riikliku tehnoloogiapoliitika ja regulatsioonimehhanismide.

Sõna "tehnoloogia" tähendus ka arenes, kajastamaks neid muutusi. 19. sajandil tähendas tehnoloogia füüsiliste objektide loomiseks vajalikke praktilisi oskusi, vankriratastest puuvillase riide, telefoni ja aurumasinani. 20. sajandil tehnoloogia mõiste tähendus laienes, sidudes endaga ka kõik muu, mis oli vähegi seotud inimeste materiaalsete vajaduste ja soovide rahuldamisega, tehastest ning neid juhtivatest organisatsioonidest teoreetiliste teadmiste, insenerioskuste ja tehnoloogiliste produktide endini.

Teadus ja tehnoloogia

Teadus ja tehnoloogia on üksteisega tihedalt seotud, teadusel põhinev arusaam ümbritsevast maailmast moodustades selle baasi, millel põhinevad tehnoloogilised uuendused. Näiteks, arvutikiibi disain sõltub nii räni kui teiste materjalide elektriliste omaduste täpsest mõistmisest. Kindla haiguse vastu mõeldud ravimi loomine sõltub arusaamast, kuidas valgud ja teised biomolekulid on üles ehitatud ning kuidas üksteist mõjutavad.

Teisest küljest, tehnoloogia moodustab omakorda baasi suurele osale teaduslikule uurimistegevusele. Kui Apollo 11 jõudis Kuule, loeti seda paljudel juhtudel teaduse võiduks. Kui kerkib esile mingi uut tüüpi materjal, nt ülikerge ja –tugev komposiit, siis kirjeldatakse seda ajalehtedes kui teaduse suursaavutust. Kuigi teadus on nendes näidetes siiski kesksel kohal, on need ka näited tehnoloogilistest saavutustest – unikaalsete teadmiste, oskuste ja töövõtete rakendamisest, mis oma loomult on teoreetilisest teadusest erinevad.

Tehnoloogia on tihedalt seotud ka innovatsiooniga, ideede uuteks kasulikeks toodeteks või protsessideks muutmisega. Innovatsiooni jaoks ei ole vaja ainult loomingulisi inimesi või organisatsioone, vaid ka tehnoloogia kättesaadavust ning talenti teoreetilises ja inseneriteaduses. Seega, tehnoloogia ja innovatsioon moodustavad sünergia. Näiteks, geenide järjestamise masinad on teinud inimgenoomi lahtimõtestamise kergemaks. Sellest saadav teave toidab omakorda arenguid diagnostikas, terapeutikas ja teistes biomeditsiini valdkondades.[11]

Viimase kahe aasta jooksul on Eesti teaduse, tehnika ja hariduse arengut käsitlevates dokumentides, artiklites ja esinemistes hakatud sõna "tehnika" asemel järjest sagedamini kasutama sõna "tehnoloogia". Veelgi enam, on kõlanud väiteid, nagu oleks tehnoloogia midagi enamat kui lihtlabane tehnika. Sisuliselt on tegemist eesti keele moonutamisega, sest mõlemale sõnale on meie keele arengus kujunenud selge ja üheselt mõistetav tähendus, mis on fikseeritud paljudes teatmeteostes. (...) Veel ei ole hilja see viga parandada ja pöörduda tagasi korrektse, ammu välja kujunenud eesti oskuskeele juurde. Siis ei ole muide karta ka seda, et meie keelekasutus hakkab teiste Euroopa riikide omast ebasoovitavalt erinema. Las jääb sõna technology kasutamine tehnika tähenduses inglastele ja ameeriklastele.[7]

Endel Risthein

Klassifikatsioon

Kõrgtehnoloogilisteks sektoriteks loetakse kosmosetehnika, arvutite ja kontoritehnika, elektroonika ja sidevahendite ning ravimite tootmist. Kesk-kõrgtehnoloogiliseks loetakse teadusinstrumentide, mootorsõidukite, nii elektri- kui ka muude masinate ja keemiatoodete tootmist. Laevaehitus, metallurgia ja naftatööstus on kesk-madaltehnoloogilised harud. Tekstiili- ja rõivatööstus, toidu-, joogi- ja tubakatööstus, puidu- ja mööblitööstus ning trükitööstus loetakse madaltehnoloogilisteks aladeks.[12]

Vaata ka

Viited

  1. Esa-Matti Järvinen. "TEHNOLOOGIAKASVATUSEST".
  2. Некрасов С. И., Некрасова Н. А. (2010). Философия науки и техники: тематический словарь. Орёл: ОГУ. 
  3. "Technology". Encyclopædia Britannica. Encyclopædia Britannica Online. Encyclopædia Britannica Inc.,, 2016.
  4. "Technology. Glossary.ru". 2017.
  5. Eesti keele seletav sõnaraamat http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=tehnoloogia&F=M
  6. "Tehnika ja Tehnoloogia".
  7. 7,0 7,1 Endel Risthein. "Technology ei ole tehnoloogia", Eesti Päevaleht, 16. mai 2006.
  8. Reimo Soosaar. "Mis on tehnoloogia?". Tartu Ülikool, 2010.
  9. Gibert, M.G (2004). The Meaning of Technology. Selected Readings from American Sources. Universitat Politecnica de Catalunya: Iniciativa Digital Politecnica. 
  10. "History of technology". Encyclopædia Britannica. Encyclopædia Britannica Online. Encyclopædia Britannica Inc, 2016.
  11. Reimo Soosaar. "Tehnoloogia loomus". Tartu Ülikool, 2010.
  12. Villu Zirnask. "Kõrgtehnoloogia? liiga sageli kasutatud ja segase tähendusega sõnaühend". Ärileht.ee, 2004.
Abiy Ahmed

Abiy Ahmed Ali (amhara keeles አብይ አህመድ አሊ; sündinud 23. aprillil 1976) on Etioopia poliitik ja riigitegelane, Etioopia peaminister alates 2. aprillist 2018, Nobeli rahuauhinna laureaat (2019).1995. aastal asus Abiy Ahmed Ali armeeteenistuses olles ÜRO rahuvalvejõudude koosseisus Rwandas ning aastatel 1998–2000 võttis osa Etioopia-Eritrea konfliktist.

Ta omandas kõrghariduse programmeerijana ning aastal 2007 sai temast Etioopia infojulgeoleku agentuuri looja ning juht.

2010. aastal lahkus ta tegevteenistusest ning valiti Etioopia parlamendi alamkoja liikmeks. Selles ametis tegeles ta peamiselt kristlaste ja muslimite vaheliste religioossete konfliktide lahendamisega.

2014. aastal määrati Abiy Ahmed Ali Etioopia Teaduse ja Tehnoloogia infokeskuse direktoriks ja 2015 teaduse ja tehnoloogia ministriks.

Pärast eelmise valitsuse tagasiastumist valiti ta 1. aprillil 2018 ülekaaluka häälteenamusega Etioopia peaministriks.

11. oktoobril 2019 avaldati Norra Nobeli Komitee otsus, millega Abiy Ahmed Alile määrati Nobeli rahupreemia jõupingutuste eest rahu ja rahvusvahelise koostöö saavutamiseks ning otsustava algatuse eest lahendada piirikonflikt naaberriigi Eritreaga.

Blu-ray Disc

Blu-ray-ketas (inglise Blu-ray Disc, lühendatult BD) on optiline andmekandja (andmekandja optilisel kettal), millelt loetakse ja millele kirjutatakse laseriga. BD-kettal müüakse muuhulgas ka kõrgtihedat (high-density) kõrglahutusega videot.

Nimi Blu-ray Disc viitab sinisele laserkiirele lainepikkusega 405 nm (ultraviolett), mida kasutatakse plaatide lugemiseks ning mis võimaldab salvestada sarnasele andmekandjale vähemalt 6 korda suuremas mahus andmeid kui tavalisele DVD-le, mille puhul kasutatakse 650 nm punast laserit. Kuna lühema lainepikkusega sinist laserkiirt saab täpsemini ja väiksemasse punkti fookustada, on võimalik andmeid suurema tihedusega salvestada ja lugeda.

CMOS

CMOS (ingl k Complementary Metal-Oxide-Semiconductor ehk "komplementaarne metall-oksiid-pooljuht") on loogikalülituste rühm ja tehnoloogia.

CMOS-tehnoloogial põhineb valdav osa tänapäeval toodetavatest integraallülitustest, sealhulgas mikroprotsessorid, mikrokontrollerid, SRAM-moodulid ja paljud muud digitaalsed elektroonikalülitused. Samuti kasutatakse seda tüüpi lülitusi analoogsignaali seadmetes, näiteks opvõimendites ja CCD-sensorites, samuti segasignaaliga (analoog/digitaal-) seadmetes, mille tööpiirkond võib ulatuda mikrolainete sageduspiirkonda.

CMOS-tehnoloogia töötas välja Frank Wanlass USA firmas ja patenteeris 1967. aastal.

DVD

DVD (inglise Digital Versatile Disc – digitaaluniversaalplaat; Digital Video Disc – digitaalvideoketas) on tavalist CD-d meenutav optiline andmekandja, mis on võimeline salvestama rohkem andmeid kui tavaline CD, kuna ta kasutab lühema lainepikkusega laserit.

Edvard Moser

Edvard Moser (sündinud 27. aprillil 1962 Ålesundis) on Norra neuroteadlane ja Trondheimis asuva Norra Teaduste ja Tehnoloogia Ülikooli juurde loodud Kavli Süsteemide Neurobioloogia Instituudi direktor. Edvard Moser jagas koos oma abikaasa May-Britt Moseri ja Suurbritannia neuroteadlase John O'Keefe'iga 2014. aasta Nobeli füsioloogia- ja meditsiiniauhinda imetajate ajus ruumitaju vahendavate närvirakkude avastamise eest. Edvard Moser on alates 1996. aastast Norra Teaduste ja Tehnoloogia Ülikooli psühholoogia ja neurobioloogia professor.

Moser sai koos oma abikaasaga tuntuks imetajate koha ja ruumitaju vahendavate neurobioloogiliste mehhanismide uurimisega. Moserite labor leidis näriliste entorinaalsest ajukoorest närvirakud, mis on tundlikud ruumilise keskkonna teatud omadustele ja vahendavad imetajates ruumitaju. Sealhulgas kirjeldasid nad esmakordselt nii võrerakud (inglise keeles grid cells) kui ka piirderakud (inglise border cells). Võrerakud on tundlikud loomade teatud ruumipiirkondades viibimisele, aktiveerudes sii, kui loom läbib vastava raku "aktiivsusvälja" (inglise firing field, vahel ka place field). Piirderakud on närvirakud, mis aktiveeruvad siis, kui loom puutub keskkonnas kokku mingi füüsilise barjääriga.Moser sai psühholoogia kraadi 1990. aastal Oslo Ülikoolis. 1995 kaitses ta professor Per Anderseni grupis samas ülikoolis teadusdoktori kraadi (PhD). Moser oli koos oma abikaasaga järeldoktorant Richard Morrise laboris Edinburghi ülikoolis 1994–1996 ja külalisteadur John O'Keefe'i laboris University College Londonis. Nii Edvard kui May-Britt naasid Norrasse 1996. aastal, kus nad asutasid oma labori Norra Teaduste ja Tehnoloogia Ülikooli juures.

Ethernet

Ethernet on juhtmetega kohtvõrgu tehnoloogia, mis vastab Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi standardile IEEE 802.3 ja kasutab juhuslikku pöördumisviisi CSMA/CD (multipöördus süsteem põrketuvastusega).

Ethernet on alates 1990ndatest põhiline kohtvõrgu tehnoloogia ja selliste võrkude kaudu on ühendatud enamik ühenduses olevatest arvutitest ja tööjaamadest maailmas. Kõik ülejäänud kohtvõrgustandardid on ta välja tõrjunud või muutnud nišitoodeteks (kiudleviandmeliides (FDDI), lubaringvõrk, ARCNET).

Ethernet võimaldab andmevahetust kaadrite kujul kõikide kohtvõrku ühendatud seadmete (arvutite, printerite jne) vahel.

Praegu on spetsifitseeritud kiirused 10 Mbit/s kuni 10 Gbit/s.

Ainult traditsioonilisel kujul on seejuures tegemist ühes hoones asuvate seadmetega; tänapäeva Ethernet ühendab seadmeid valguskaablite kaudu ka suure vahemaa tagant.

Ethernet määrab juhtmete ja pistikute tüübid, kirjeldab signaliseerimise tüübid füüsilises kihis ning määrab paketiformaadid ja protokollid. Etherneti võrk täidab OSI mudeli kahe alumise kihi (füüsiline kiht ja lülikiht) funktsioone.

Ethernet võib olla aluseks võrguprotokollidele, näiteks DDS (AppleTalk), DECnet, IPX/SPX, TCP/IP (edastusohje protokollistik internetiprotokolli peal).

Hiina

Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast (vaata käesolevas artiklis ülalpool). Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadžikistan, Venemaa ja Vietnam.

Hiphop

Hiphop (inglise hip hop või hip-hop) on 1970. aastatel New Yorgist alguse saanud ja üle maailma levinud muusika- ja elustiil, mille juurde kuuluvad erinevad etnilise kuuluvuse, tehnoloogia, linnakultuuri ja poliitika elemendid.

Hiphopi kui muusikastiili alusepanijad olid enamasti afroameeriklastest või Puerto Rico juurtega latiinodest DJ-d. Iseloomuliku intensiivse sünkopeeritud trummirütmiga tantsumuusikale lisati räppimine – keerukaid rütme ja erinevaid riimivorme kasutav laulev rääkimine. 1980. aastatel muutus hiphopmuusika elektroonilisemaks; kujunes hiphopkultuur, kuhu kuulus räppimine, breiktants, muusika miksimine, grafiti, võistlevate muusikute ja DJ-de terav vastasseis jm. 1990. aastatel tugevnes hiphopis vastasseisu- ja vägivallaelement ning kujunes välja omaette alamžanr gangsta-rap, mis glamuriseeris suurlinnade kuritegelike jõukude tegevust.

Kaevandamine

Maavara kaevandamine on:

maavara looduslikust seisundist eemaldamine- maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse tähenduses

maavara kaubastamine – ärilises mõttes

maavara tootmise moodus – avakaevandamine, allmaakaevandamine, allveekaevandamine

maavara väljamise tehnoloogia – aukkaevandamine, vaalkaevandamine ja väljakkaevandamine avakaevandamisel ning kamberkaevandamine, lankkaevandamine jm allmaakaevandamisel

Keskkonnatehnoloogia

Keskkonnatehnoloogia ehk roheline tehnoloogia ehk ökoloogiline tehnoloogia on tehniline valdkond, mis võimaldab jätkusuutlikku rohelist eluviisi.

Keskkonnatehnoloogiaks peetakse kõiki tehnoloogiaid, mille kasutamisega saab säästa loodusressursse ning vähendada tekkivat saasteheidet ja jäätmeteket. Jätkusuutlike lahenduste hulka kuuluvad näiteks taastuvate energiaallikate kasutamine, materjalide taaskasutamine, loodusliku mitmekesisuse hoidmine, prügilate rajamine, reoveepuhastus jne.

Keskkonnatehnoloogia saab jagada neljaks alamvaldkonnaks:

saastet vältiv tehnoloogia,

puhastustehnoloogia,

tervendustehnoloogia,

seire- ja hindamistehnoloogia.

Kosmosesond

Kosmosesond on automaatne ja mehitamata kosmoseaparaat, mis on määratud kosmoses lendamiseks Maa orbiidi väljas ja muude taevakehade uurimiseks.

Kosmosesondide tootmise keeruline tehnoloogia on vaid Venemaal, USAs, Euroopa Kosmoseagentuuril (ESA), Jaapanis, Hiinas ja Indias. Kosmosesondide abil uuritakse Marssi, komeete, Veenust, asteroide, Merkuuri ja välisplaneete.

Kuvar

Kuvar on infot nähtavaks tegev seade (nt lauaarvuti väljundseadmena) või seadis (nt ekraan teleril, süle- ja tahvelarvutil, nutitelefonil).

Kuvari sünonüümina on kasutusel inglise keelest laenatud displei (display), mida aga ÕS ei soovita. Arvutikuvarit nimetatakse ka monitoriks, videoterminaliks, ekraaniks, konsooliks.

Levinuim kuvarite ja ekraanide tehnoloogia on 21. saj algul LCD, perspektiivne on OLED.

Väikest kuvarit, mis näitab seadme olekuid ja parameetreid (numbritega, tekstiga, ka liikumatu pildiga), nimetatakse enamasti näidikuks. Nende näiduelemendid põhinevad LCD- või LED-tehnoloogial.

Suurt, kaugele nähtavat infokuvarit nimetatakse tablooks. Neis kasutatakse peamiselt LED-ekraane.

Magnetoptiline ketas

Magnetoptiline ketas on andmekandja, mille kirjutamisel kasutatakse magnetit ning lugemisel optikat. Tehnoloogia pärineb aastast 1985. Neid kettaid kasutatakse arvuti kõvaketastena, ning need ei vaja erilisi failisüsteeme, kuigi neid on võimalik vormindada FAT, HPFS, NTFS ja teistesse failisüsteemidesse. Hoolimata sellest, et magnetoptiliste ketaste tehnoloogia on juba ligi 30 aastat vana, kasutatakse seda seni osades riikides (nt Jaapanis).

Ornament

Ornament (ka muster, dekoor, kiri) on geomeetrilistest kujunditest ja nende osadest, vahel ka märkidest ja sümbolitest moodustatud või valmistamise tehnoloogia käigus kujunenud kaunistus rõivastel, ehitistel (arhitektuursel ornamendil pole reeglina kandvat funktsiooni), tarbeesemetel ja mujal. Ornamenti on leitud juba kiviajast pärinevatelt arheoloogilistelt leidudelt.

Puuteplaat

Puuteplaat ehk puutepaneel ehk puutetundlik paneel ehk puutepadi ehk sensorpaneel (inglise keeles touchpad) on osutusseadis andmete sisestamiseks. Antud seadet kasutatakse kõige rohkem sülearvutites.

Puuteplaati kasutatakse tavaliselt kursori juhtimiseks sõrme liigutamisega selle paneeli pinna peal. Puuteplaadid võivad olla igasuguste mõõtmetega, aga tavaliselt nad ei ületa 50 cm². Puuteplaadid võivad olla nii ristküliku-, ruudu- kui ka ringikujulised. Puuteplaadi juurde on üldjuhul paigutatud nupud, mis täidavad arvutihiire nuppude funktsioone.

Apple'i toodete puhul kasutatakse nimetuse "puuteplaat" (touchpad) tähenduses tihti sõna trackpad.

Roheline

Roheline on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse umbes 520–570 nm lainepikkusega osa.

Rohelise vastandvärvus on punane.

Roheliste värvitoonide mittetäielikku loetelu vt Värvuste loend põhivärvinimede järgi.

Tellis

Tellis ehk telliskivi on ehitusel kasutatav väike risttahukakujuline tehiskivi.

Telliseid hakati ehituses kasutama arvatavasti 3.-2. aastatuhandel eKr Egiptuses ja Mesopotaamias. Eestis hakati telliseid valmistama 13. sajandil, eeskätt Lõuna-Eestis, kus puudus kättesaadav paekivi. Siinse tellisgootika huvitavateks näideteks on 14. sajandi esimesest veerandist pärinev Tartu Jaani kirik ja veidi vanema Tartu toomkiriku varemed.

Esimene teade Eestis tegutsevast telliselöövist pärineb 1365. aastast Tallinnast. Traditsiooniliselt vormiti telliseid käsitsi. 18. sajandil võeti kasutusele press, mis surus valtside vahelt läbi savilindi, millest lõigati vajaliku suurusega plonnid. Plonnid kuivatati ning põletati ringi- või siksakikujulises puudega köetavas ahjus. 1870. aastatest alates töötasid tellisepressid auru jõul. 20. sajandi alguseks tegutses Eestis üle 100 tellisetööstuse ja aastas toodeti 50 miljonit tellist. Suurim praegu tegutsev tellisetööstus asub Aseris.

Ehitustellise tavalised mõõdud on 65×120×250 mm.

Lisaks savitellistele tuntakse silikaattelliseid, mille valmistamisel pressitakse kokku lubja ja liiva segu ning kuumutatakse seda autoklaavis veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainekivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast.

Tselluloos

Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata struktuuriga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb β-D-glükopüranoosi jääkidest. Mõistet "tselluloos" kasutatakse nii looduses taimede rakukestades esineva tselluloosi kui ka tööstuslikult taimsest materjalist (põhiliselt puidust) eraldatud tselluloosi kohta.

Tselluloosi ehitust kirjeldab valem (C6H10O5)n, kus n (elementaarlülide arv) on 7000 – 15 000. Tselluloos on kristalne, tugev ja raskesti hüdrolüüsitav glükoosi homopolümeer.

Vikipeedia

Vikipeedia (inglise Wikipedia /ˌwɪkɨˈpiːdiə/ või /ˌwɪkiˈpiːdiə/) on mitmekeelne veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutavad ühiselt paljud vabatahtlikud.

Nimi "Vikipeedia" on saadud sõnade "viki" (kasutatava tehnoloogia nimetus) ja "entsüklopeedia" liitmise teel (wiki tähendab havai keeles 'kiire' ning peedia tuleb kreekakeelsest sõnast παιδεία paideia, mis tähendab 'haridust', 'teadmist').

2018. aasta lõpu seisuga oli Vikipeedial 303 keeleversiooni ja artiklite koguarv läheneb 50 miljonile. Suurim keeleversioon on ingliskeelne Vikipeedia, kus on üle 5,9 miljoni artikli. Artiklite arvult järgnevad sebu, rootsi, saksa ja prantsuse Vikipeedia. Eestikeelses Vikipeedias on veidi üle 201 000 artikli.

Vikipeedia populaarsus on järjepidevalt tõusnud ning selle kõrvale on loodud mitu sõsarprojekti, näiteks Vikisõnastik (Wiktionary) ja Vikiülikool (Wikiversity). Suuremad sõsarprojektid on Wikimedia Commons ja Wikidata.

Palju on vaieldud Vikipeedia usaldatavuse ja täpsuse üle. Kritiseeritud on selle avatust vandaalidele, ebaühtlast kvaliteeti ja vasturääkivust, mitteneutraalsust ja konsensuse või populaarsuse eelistamist kvalifitseeritusele. Hoolimata kõigest on selle tasuta kättesaadavus, pidev uuendamine, suur hulk üksikajalikku infot ning hulk versioone eri keeltes teinud Vikipeediast ühe kõige enam kasutatava veebis leiduva infoallika.

Vikipeedia sisu kirjutavad ja haldavad vabatahtlikud, keda nimetatakse vikipedistideks. Selle eest palka ei maksta. Projektil on aktiivseid vabatahtlikke üle maailma ligi 80 000.Veebientsüklopeedia tehnilise ja juriidilise poole ning rahastamisega tegeleb USA mittetulundusorganisatsioon Wikimedia Sihtasutus (Wikimedia Foundation). 2016. aasta algul töötas sihtasutuses umbes 300 inimest, samas kui entsüklopeedia vabatahtlikke kaastöölisi oli maailmas ligi 80 000.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.