Tehiskeelte loend

Siin on loetletud tehiskeeli. Programmeerimiskeeli on loetletud artiklis Programmeerimiskeel.

Keel

Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab sümboleid ja teisi märke ja nende kombineerimise reegleid. Keeled kasutavad sümboleid – žeste, häälitsusi, sõnu – mõtete ja tähenduste edasi andmiseks.

Lisaks loomulikele ja tehislikele inimkeeltele räägitakse ka loomade märgisüsteemidest ning matemaatikas, loogikas ja informaatikas tuntud formaalsetest keeltest. Viimaste hulka kuuluvad näiteks programmeerimiskeeled.

Keelt võib defineerida kui kognitiivset võimet õppida ja kasutada keerukaid märgisüsteeme, reegleid, mis sellises märgisüsteemis kehtivad, või nende reeglite väljendusvõimaluste hulka kõnes.

Kõik keeled tuginevad keelemärkide ja tähenduste ühendamisel semioosile ehk märgiprotsessile ja samuti sotsiaalsetele kokkulepetele ja õppimisele.

Loomulike keelte esmaseks väljendusvormiks on kõne (või viipekeelte puhul viiplemine), kuid iga keelt saab kodeerida teisesesse väljendusvahendisse: auditoorsesse, visuaalsesse või taktiilsesse, näiteks visuaalsesse kirja, vilekoodi või Braille kirja. See on võimalik, kuna inimkeel on nendest väljendusviisidest sõltumatu.

Inimkeele omadusteks on produktiivsus, rekursiivsus ja võimalus käsitleda asju, mida ei ole olemas või mis ei ole parasjagu keelekasutaja jaoks füüsiliselt kohal.

Keeleteadus

Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia üks põhiharudest, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga. Mõnikord kasutatakse ka mõistet keeleteadused, mille all mõeldakse kõiki keelt lingvistilisest küljest uurivaid teadusharusid (näiteks foneetika, semantika, jne). Lingvistika on palju enamat kui koolis õpetatavad keeled ja grammatika. Lingvistika uurib inimkõne süsteeme ja nende kirjalikke vasteid.

Keeleteadlane ehk lingvist on inimene, kes tegeleb keeleteadusega. Lingvistid tegelevad keelte sarnasuste ja erinevustega.

Loomulik keel – ühemõtteliselt inimeste keel, imik õpib ilma õpetamata, peaks tulema loomulikult.

Keele universaalid on üldkeeleteaduse uurimisobjektid. Absoluutne universaal on tavaliselt omadus, mis esinevad kõigil või peaaegu kõigil maailma keeltel (nt väljendada oleviku ja mineviku vastandust, jaatuse ja eituse vastandust jne). Statistilise universaali puhul on omaduste esinemine tõenäosem kui nende puudumine.

Keelte loend

Siin on loetletud maailma keeli. Üldjuhul ei sisalda nimekiri infot keelte omavahelise suguluse kohta. Samuti ei ole see täielik ega lõplik nimekiri maailmas kõneldavatest või kõneldud (surnud) keeltest. Viimased on tähistatud märgiga †.

Vaata ka lehekülgi Maailma keelkonnad ja Tehiskeelte loend. Programmeerimiskeelte loend on artiklis Programmeerimiskeel.

Tehiskeel

Tehiskeel ehk formaalne keel ehk formaalkeel on inimese kujundatud kunstkeel. Tehiskeelele vastandub loomulik keel.

Tehiskeel on keel, mille reeglid on enne kasutamist selgesõnaliselt kehtestatud.

Tehiskeelt, mis on loodud eri keelte oskajate vahelist suhtlust kergendava eesmärgiga, nimetatakse abikeeleks.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.