Teetanus

Teetanus ehk kangestuskramptõbi on äge nakkushaigus, mida põhjustab pinnases elava bakteri Clostridium tetani poolt anaeroobsetes tingimustes produtseeritud eksotoksiin. See kahjustab närvisüsteemi, takistades impulsi levikut närvilt lihasele ja põhjustades lihasespasme.

Teetanusetekitaja elab saprofüüdina hobuse, veise, jt koduloomade, ka inimese seedetraktis; organismi satub tavaliselt pinnasest haava kaudu. Haiguse lõimetusaeg on tavaliselt 3–14 päeva (kuni 50 päeva). Tavaliselt algab teetanus mälumislihaste spasmiga, millele järgnevad neelamisraskused; lihasjäikus levib mööda kaela- ja seljalihaseid järjest allapoole kuni haarab kõik tahtele alluvad lihased. Krambihoo võib vallandada mistahes ärritaja. Kaasneb palavik, higistamine, vererõhu tõus, raskematel juhtudel tüsistustena luumurrud ja lihasrebendid, kopsupõletik, süvaveenide tromboos või kopsuarteri trombemboolia. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel lõpeb surmaga. Raviks kasutatakse antibiootikume, teetanuse antitoksiini ning lihaseid lõõgastavaid ravimeid.

Teetanus ennetatakse vaktsineerimisega, mis annab immuunsuse minimaalselt viieks, kuid mitte enam, kui seitsmeks aastaks; selle aja möödudes on haigestumise vältimiseks vajalik revaktsineerimine. Kui inimene pole vaktsineeritud, tuleb talle pärast traumat süstida 48 tunni jooksul teetanuse vastumürki. Teetanusehaige teistele nakkusohtlik ei ole. Eestis esineb teetanust 1–2 juhtu aastas.

Bakterid

Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον (baktērion), 'kepp, pulk, sau' ) on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.

Bakterid moodustavad fülogeneetiliselt suure prokarüootsete mikroorganismide domeeni. Nad on keskmiselt 1–5 mikromeeteri suurused, kuigi olenevalt bakteri liigist võivad rakud olla ka väga erineva suurusega, näiteks bakteril Thiomargarita namibiensis on raku läbimõõt kuni 750 µm. Rakusisesel parasiitsel bakteril Mycoplasma genitalium'il on see aga 0,2–0,3 µm. Nad on kujult üsna sarnased, tavaliselt kerakujulised või ka pulkjate või spiraalsete vormidega. Bakterid olid ühed esmastest Maal tekkinud eluvormidest. Nende elupaigad on väga mitmekesised. Baktereid leidub nii pinnases, vees, happelistes kuumavee allikates kui ka radioaktiivsetes jäätmetes. Neid võib leida ka sügavalt Maa koorest, loomade seedekulglatest, taimedest, mehitatud kosmosesõidukitest ja veel paljudest teistest kohtadest.

Ühes grammis mullas leidub tüüpiliselt 40 miljonit bakterirakku ja ühes milliliitris vees keskmiselt miljon bakterit. Kogu Maal on ligikaudselt 5×1030 bakterit, ületades oma biomassilt kõiki taimi ja loomi kokku. Bakterid on väga olulised aineringes, näiteks surnud orgaanilise aine lagundajatena ja lämmastiku sidujatena atmosfäärist (mügarbakterid) jm.

Bakterid tagavad elu säilimise ka veealuste külma- ja kuumaveeallikate lõõride ümbrust asustavatele bioomidele, muundades sealset vees lahustunud vesiniksulfiidi ja metaani organismidele eluks vajalikeks toite- ja energiaallikateks.

Baktereid on leitud elamast ka ekstreemsetes keskkonnatingimustes. Näiteks 17. märtsil 2013 teatati avastusest, et maailmamere sügavaim koht, Mariaani süvik, põhimõtteliselt õitseb bakteriaalsest elust. Üks teine samalaadne teade on veel näiteks mikroobidest, keda leiti USA looderanniku lähedalt 2,5 km sügavuselt 580 meetrit allpool merepõhjast sealsetest ookeanipõhja kivimitest.Enamik baktereid on seni veel teadusel kirjeldamata ja paljusid bakteriliike ei ole suudetud veel tehistingimustes (laboris) kasvatada. Näiteks leiti alles 2003. aastal liik Gemmatimonas aurantiaca, mis oli niivõrd uudne, et andis alust täiesti uue bakterihõimkonna Gemmatimonadetes kirjeldamiseks.Kui varem arvati, et inimeses leidub umbes kümme korda rohkem bakterirakke kui tal on enda keharakke, siis viimased uuringud on näidanud, et inimese organismis on bakterite ja keharakkude arv enam-vähem võrdne. Paljud nendest bakteritest leiduvad nahal ja seedetraktis. Suurem osa inimesega seotud bakteritest on inimesele kahjutud, teatud bakteritega võitleb immuunsüsteem ja teatud liiki bakterid on ka kasulikud. Kuid paljud bakteriliigid on ka patogeensed. Näiteks on bakteriaalset päritolu nakkushaigused nagu koolera, süüfilis, antraks, pidalitõbi ja muhkkatk. Kõige tavalisemad surmaga lõppevad bakteriaalsed haigused on hingamisteede nakkused. Näiteks tuberkuloosi tõttu sureb aastas 2 miljonit inimest, seda küll enamasti Saharast lõunasse jäävates Aafrika riikides. Arenenud maades kasutatakse bakteriaalsete nakkuste raviks antibiootikume (nii inimestel kui ka koduloomadel). Antibiootikumide kasutamine on põhjustanud haigustekitajate seas ka probleemse antibiootikumiresistentsete tüvede tekke.

Tööstuses on bakteritel tähtis roll reovee käitlemisel ja naftareostuse puhastamisel. Toidutööstuses juustude ja jogurtite tootmisel fermentatsiooni protsesside käigus. Veel kasutatakse baktereid kaevandussektoris kulla, pallaadiumi, vase ja muude metallide tootmisel / maagist väljapuhastamisel. Samuti leiavad bakterid kasutust veel biotehnoloogias, antibiootikumide ja muude kemikaalide tootmisel.Kuigi algselt hõlmas termin "bakterid" kõiki prokarüoote, muutis 1990. aastatel tehtud avastus bakterite teaduslikku klassifikatsiooni ning prokarüootid, kes on arenenud välja iidsetest ühistest eellastest, jagati 1975–1978 kahte väga erinevasse organismide rühma, mida kutsutakse arhede domeeniks ja bakterite domeeniks. Algul peeti neid vaheastmeks rakutuumata pärisbakterite ja rakutuumaga päristuumsete organismide vahel. Hiljem näidati, et nad on eristunud väga varasel evolutsioonietapil, mistõttu fülogeneetilise süstemaatika seisukohalt lahutati bakterid arhedest.Baktereid ja arhesid uurivat teadusharu nimetatakse bakterioloogiaks, mis on üks mikrobioloogia haru.

Clostridium tetani

Clostridium tetani on grampositiivne, vardakujuline, anaeroobne, eosega liikumisvõimeline bakter. See elab pinnases või loomade seedetraktides. Haava sattudes toodab see botuliini tetanospasmiini, mis häirib motoorseid neurone, tekitades teetanust. Haigust on võimalik vaktsiiniga ennetada, mida tehakse üle maailma tihti juba lapseeas.

Düsfaagia

Düsfaagia (kreeka keeles (dys 'raske', phagein 'sööma', 'neelama') ehk neelamishäire on meditsiiniline termin neelamisraskuste kohta.Düsfaagiat on defineeritud kui "käitumuslike, sensoorsete ja motoorsete tegevuste kompleksi, mis on häirunud ükskõik millises ettetulevas söömisprotsessis."Neelamishäire on talitlushäire, mis võib kaasneda mitmesuguste haigusseisunditega, kuid mis ei ole iseseisev haigus. See on häire toidu liikumisel mistahes osal teel suust läbi neelu ja söögitoru makku. Neelamishäire võib avalduda igas vanuses inimestel, tekkida äkki või järk-järgult välja kujuneda. Sageli põhjustavad düsfaagiat mao-soolekulgla ülemiste osade lokaalsed kahjustused mehaanilise obstruktsiooni näol. Düsfaagia neuroloogilised põhjused on seotud juhteteede kahjustusega: neelamise koordinatsioon sõltub keele, suu, neelu ja kõri tundlikkusest, V, VII, IX, X ja XII kraniaalnärvi tahtele alluvast ja reflektoorsest motoorsest aktiivsusest.

Kõrbesebra

Kõrbesebra ehk grevi sebra (Equus grevyi) on hobuse perekonda kuuluv liik.

Kõrbesebrad elavad Ida-Aafrikas Keenia ja Etioopia kuiva kliimaga aladel. Kõrbesebra on arvatud eriti ohustatud liikide hulka. Mõnekümne aastaga on tema arvukus vähenenud üle kahe korra ja praeguseks elab looduses paar tuhat isendit.

Kõrbesebra on suurim looduses elav hobuslane. Teiste sebradega võrreldes on tema triibud peenemad ja tihedamad. Kõrbesebrad on rohusööjad ja suudavad ilma vett joomata mitu päeva hakkama saada. Erinevalt teistest hobuslastest ei moodusta kõrbesebrad püsivaid karju.

Meditsiini mõisteid

Siin on loetletud meditsiini ja farmaatsia mõisteid. Ülevaatlikkuse huvides on siit välja jäetud vähem tähtsad anatoomia mõistete loendis, füsioloogia mõistete loendis, bioloogia mõistete loendis ja mikrobioloogia mõistete loendis esinevaid mõisted. Psühhiaatria mõisted on kantud ka Psühhiaatria mõistete loendisse. Eesti haiglad on kantud Eesti haiglate loendisse.

Nakkushaigused

Nakkushaigused (ladina keeles morbi contagiosi, ainsuses morbus contagiosus) ehk infektsioonhaigused (ladina keeles morbi infectiosi, ainsuses morbus infectiosus) on haigused või haigustunnusteta kandlusseisunded, mille põhjustab organismi sattunud nakkustekitaja ja mille puhul on võimalik levik inimeselt või loomalt inimesele või loomale otseselt või kaudselt.

Nakkushaigusi põhjustavad nakatunult tervele kanduvad tõvestavad ehk patogeensed mikroorganismid (ainuraksed, mikroseened, bakterid, riketsiad) või viirused, laiemas tähenduses on nakkushaigused ka parasitaarhaigused ehk parasitoosid; haigusnähud võivad tuleneda ka mitte vahetult nakkustekitajatest, vaid nende elutegevuse saadustest.

Nakkushaiguste ja nende tõkestamise uurimisega tegeleb epidemioloogia.

Nakkushaiguste arsti nimetatakse infektsionistiks.

Nakkushaiguste leviku tõkestamise põhilised vahendid tänapäeva meditsiinis on hügieen ja vaktsineerimine.

Eestis esineb viimasel ajal vaktsiinidega välditavaid nakkushaigusi harva (nt leetrid, punetised, difteeria, teetanus), tuberkuloositõrje programm on saavutanud kontrolli tuberkuloosi üle. Metsloomade vaktsineerimine marutaudi vastu on vähendanud marutõve ohtu ka inimestel. Samas on endiselt kõrge puukidega levivatesse nakkushaigustesse (puukentsefaliiti ja puukborrelioosi) haigestunute arv. Suur probleem on ka HIV-nakkuse levik.

Nakkushaiguste valdkonda reguleerib Eestis nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus. Nakkushaiguste seiret ning järelevalvet korraldab Eestis terviseamet.

RHK-1

RHK-1

Rahvusvaheline surmapõhjuste loendi 1. redaktsioon valmis Jacques Bertilloni eestvedamisel. Kinnitati RHK-1 esimesel rahvusvahelisel surmapõhjuste ülevaatamise konverentsil (International Conference for the Revision of International List of Causes of Death), mis toimus Pariisis 21. augustil 1900. Konverentsist võtsid osa 26 riigi esindajad.

RHK-1 sisaldas 191 surmapõhjuse nimetust, millest üle veerandi (55 nimetust) moodustasid nakkushaigused.

rõuged – vaktsineeritud

rõuged – vaktsineerimata

rõuged – kaheldav

lehmarõuged

tuulerõuged

leetrid

punetised

sarlakid

tüüfus

katk

puukentsefaliit

gripp

läkaköha

mumps

difteeria

meningiit

kõrgpalavik teadmata põhjusega

kõhutüüfus

koolera

toidumürgitus

nakkuslik kõhulahtisus

täpsustamata kõhulahtisus

düsenteeria

teetanus

malaaria

marutõbi

malleus

siberi katk

süüfilis

tripper

Süva flebotromboos sünnitusjärgses perioodis

sünnitusjärgne sepsis

sünnitusjärgne püeemia

sünnitusjärgne palavik

infektsioosne endokardiit

lobaarne kopsupõletik

epideemiline kopsupõletik

bronhopneumoonia

täpsustamata kopsupõletik

erüsiipel

sepsis – mitte sünnitusjärgne

püeemia – mitte sünnitusjärgne

karbunkul – pole seotud siberi katkuga

kiirelt destrueeriv erodeeruv haavand

teised nakkuslikud protsessid

kopsu tuberkuloos

tiisikus – mujal täpsustamata

tuberkuloosne ajukelme põletik

tuberkuloosne kõhukelme põletik

soolekinnisti kuive

luupus

teiste organite tuberkulid

üldine tuberkuloos

lümfisõlmede tuberkuloos

parasitaarne haigus

nälgimine

skorbuut

alkoholism, joomahullus

oopium, morfiin

tööstuslik pliimürgitus

tööstuslik fosforimürgitus

tööstuslik mürgitus arseenist ja teistest metallidest

reumaatiline palavik, äge reuma

südame reuma

krooniline reuma

reumatoid artriit, reumaatiline luuvalu (Rheumatic gout)

podagra

kartsinoom

sarkoom

vähk, pahaloomulised kasvajad – mujal täpsustamata

luu pehmenemine

veritähnus

veritsustõbi, hemorraagiline diatees

kehvveresus, valgeveresus

suhkurtõbi

enneaegne sünnitus

kaasasündinud vesipea

teised kaasasündinud häired

sünnikahjustus

kopsukorditus

rinnapiima puudus

hammastumine

ajukelme põletik, ajupõletik

ajupehmenemine

paralüütiline dementsus

segasusseisund – mitte sünnitusjärgne

tantstõbi

langetõbi

krambid

kõrikramp

lokomotoorne ataksia

parapleegia, seljaaju haigused

neuriit, polüneuriit

aju kasvajad, täpsustamata

muud närvisüsteemi haigused

kõrvapõletik, nibujätke haigused

ninaverejooks, nina haigused

silma sidekesta põletik, silma haigused

südameklapi haigus, endokardiit

perikardiit

rinnaangiin

südame rasvväärastus

südame liigpaisumine

südame laienemine

süvaminestus vererõhu langusest, täpsustamata südame haigus

aju verevalum, aju emboolia

ajurabandus, hemipleegia

aneurüsm

seniilne gangreen

embolism, tromboos – ajuga mitteseotud

veenipõletik

veenikomud

veresoonte muud haigused

kõripõletik

kileline kõripõletik – mitte difteeriast

kõridifteeria (ei kõriturseline ega kileline)

teised kõri ja hingetoru haigused

bronhiit

kopsupuhitus, astma

kopsukelme põletik

kopsude fibroidne haigus

teised hingamissüsteemi haigused

kurgumandlipõletik, mandliümbruse mädanik (Quinsy)

suu, neelu ja söögitoru mittespetsiifilised haigused

maohaavand

maokatarr

teised mittepahaloomulised mao haigused

soolehaavand

soolepõletik

gastroenteriit

ussripikupõletik, peritüfiliit

song

soolesulgus

teised soolestiku haigused

kõhukelmepõletik – mitte sünnitujärgne

maksa kootumine

teised maksa ja sapipõie haigused

teised seedeelundkonna haigused

põrna haigused

teised lümfisüsteemi haigused

kilpnäärme haigused

neerupealiste haigused

äge neerupõletik, kusiveresus

Brighti tõbi, albuminuuria

kivitõbi – mitte sapi päritoluga

kusepõie ja eesnäärme haigused

teised kuseelundite haigused

munasarja kasvajad – mitte pahaloomulised

teised munasarja haigused

emaka kasvajad – mitte pahaloomulised

teised tuppe ja emaka haigused

menstruatsiooni häired

teised sugunäärmete ja rinnanäärmete haigused

raseduse katkestamine, raseduse katkemine

sünnitusjärgne maania

rasedusmürgitusjärgsed krambid

platsenta eesasetsus, emaka verejooks

muud äpardused raseduse käigus ja sünnitamisel

luunekroos, luulagunemine

liigespõletik, luuümbrispõletim

luu- ja liigesaparaadi muud põletikud

haavand, lamatis

ekseem

vill-lööve

teised naha haigused

kõhetumine, nõtrus

vanurlus

vesitõbi, vesikõht, nahaturse

kasvaja

mädapaise

veritsus

ootamatu surm kaheldaval põhjusel

teised haiguslikud põhjused

selgitamata põhjusel

teised haigused

vägivaldne surm: kaevandustes ja kivimurdudes

vägivaldne surm: sõidukid ja hobused

vägivaldne surm: laevad, paadid, dokid

vägivaldne surm: ehitustööd

vägivaldne surm: masinad

vägivaldne surm: relvad ja instrumendid

vägivaldne surm: põletused ja põletushaavad

vägivaldne surm: mürgid, mürgised aurud

vägivaldne surm: lämbumine

vägivaldne surm: lämmatamine

vägivaldne surm: kukkumine

vägivaldne surm: ilmastiku tegurid

vägivaldne surm: teisiti või määratlemata

vägivaldne surm: lahing

vägivaldne surm: mõrv

vägivaldne surm: enesetapp

vägivaldne surm: surmamine

Teratogeenid

Teratogeenid on ained või tegurid, mis põhjustavad loote väärarenguid.Teratogeenid on lävimõjuga ning võivad mõjutada ühe või teise elundi arengut vaid kindlatel kriitilistel perioodidel.

Inimesel on enamiku elundite jaoks kriitiliseks perioodiks emaüsas arenemise kaks esimest kuud. Esimesel kahel nädalal kõrvalekaldeid ei teki – embrüo hukkub.

Kuni teise arengukuuni tekivad peamiselt struktuursed hälbed – välis- ja siseelundite väärarengud, nagu näiteks varvaste/sõrmede arvu rohkus/vähesus.

3. arengukuust sünnini tekivad füsioloogilised kõrvalekalded, mis võivad avalduda postnataalselt – lihastoonuse muutus, krambid, oksendamine (seedekulgla häired), käitumishäired – hüperaktiivsus.

Teratogeenid liigitatakse bioloogilisteks, keemilisteks ja füüsikalisteks.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.