Tartu ülikooli rektor

See on loetelu Tartu ülikooli rektoritest ja rektori kohusetäitjatest (prorektoritest).

Academia Gustaviana (1632–1665)

Academia Gustavo-Carolina (1690–1710)

Kaiserliche Universität zu Dorpat (1802–1893)

Kaiserliche Universität Jurjew (1893–1918)

Landesuniversität Dorpat (1918)

Eesti Vabariigi Tartu Ülikool (1919–1940)

Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikool (1941–1944)

Tartu Riiklik Ülikool (1940–1941 ja 1944–1989)

Tartu Ülikool (alates 1989)

Kirjandus

  • Album Rectorum Universitatis Tartuensis, 1632–1997. Koostanud Sirje Tamul. Tartu, 1997.

Viited

  1. "Michael Savonius". Estofilia, 2018. Tallinn: Soome suursaatkond. Vaadatud 04.05.2018.
1829

1829. aasta (MDCCCXXIX) oli 19. sajandi 29. aasta.

23. detsember

23. detsember on Gregoriuse kalendri 357. päev (liigaastal 358. päev). Juliuse kalendri järgi 10. detsember (1901–2099).

Alar Karis

Alar Karis (sündinud 26. märtsil 1958 Tartus) on eesti molekulaargeneetik ja arengubioloog, endine Maaülikooli ja Tartu Ülikooli rektor.

Aastatel 2013–2018 oli Alar Karis riigikontrolör. Aprillist 2018 töötab ta Eesti Rahva Muuseumi direktorina.

Andreas Virginius

Andreas Virginius (18. november 1596 Schwessini rüütlimõis Pommeris – 30. detsember 1664 Tallinn) oli usuteadlane, korduvalt Tartu Ülikooli rektor, 1650. aastast Liivimaa asekindralsuperintendent ja ülemkonsistooriumi assessor Tartus, ning alates 1658. aastast Eestimaa piiskop. Aastatel 1632–1658 oli ta Tartu Ülikooli I usuteaduse professor.

Anton Budilovitš

Anton Semjonovitš Budilovitš (5. juuni 1846 Grodna kubermang – 25. detsember 1908 Peterburi) oli vene keeleteadlane, ajaloolane ja publitsist, Tartu Ülikooli rektor aastail 1892–1901.

Aastail 1881–1892 töötas ta Varssavi Ülikoolis.

Tartu Ülikoolis rektorina oli ta ühtlasi slaavi keelte võrdleva grammatika professor.

Muuhulgas oli Vene Geograafia Seltsi liige.Ta hindas väga kõrgelt Aleksandr Potebnja panust ajaloolisesse süntaktikasse, võrreldes seda Darwini panusega evolutsiooniõpetusse.

Christian Friedrich von Deutsch

Christian Friedrich von Deutsch (28. september 1768 Frankfurt Oderi ääres – 17. aprill 1843 Dresden) oli saksa arst, arstiteaduse professor ja aastatel 1809–1810 Tartu Ülikooli rektor.

Kui Deutsch oli 8-aastane, suri tema isa. Koos ema ja kasuisaga kolis ta Hallesse, käis seal kohalikus koolis ja õppis usuteadust. Aastast 1791 õppis ta arstiteadust Göttingeni, Halle ja Erlangeni ülikoolis. 1792 kaitses ta endast kõigest 2 aastat vanema Kurt Sprengeli juhendamisel doktorikraadi. 1796–1804 töötas ta Erlangeni ülikoolis sünnitusabi erakorralise professorina ja praktiseeris seda ka ise. Erlangenis sai ta vabamüürlaste looži Libanon zu den drei Cedern liikmeks.

1804–1833 oli ta Tartu Ülikoolis sünnitusabi ning naiste- ja lastehaiguste korraline professor. Lisaks oli ta aastatel 1806, 1810, 1813 ja 1820 arstiteaduskonna dekaan (tol ajal valiti dekaane üheks aastaks) ning aastatel 1809–10 Tartu Ülikooli rektor.

1829 autasustati teda Püha Anna ordeni 2. järguga ja 1833 sai ta autasu laitmatu teenistuse eest.

Friedrich Eberhard Rambach

Friedrich Eberhard Rambach (14. juuli 1767 Quedlinburg, Saksamaa – 30. juuni 1826 Tallinn) oli õppejõud rahanduse alal.

Rambach oli vaimuliku poeg. Ta õppis Halle Ülikoolis 1786–1793, seejärel oli professor Berliinis. Töötas Tartu ülikoolis kameraalteaduste, rahanduse ja kaubanduse professorina 1803–1826. 1814–1816 oli ta Tartu Ülikooli rektor.

Georg Philipp von Oettingen

Georg Philipp von Oettingen (10/22. november 1824 Visusti – 3/16. veebruar 1916 Tartu) oli Liivimaa arstiteadlane, Tartu ülikooli rektor 1868–1876 ja Tartu linnapea 1878–1891.

Georg von Oettingen õppis Tartu Ülikoolis algul ühe õppeaasta õigusteadust (1841–1842) ja läks siis meditsiiniteaduskonda, kus õppis 1842–1847. 1848 sai ta meditsiinidoktori kraadi. Kuni 1853. aastani Tartus ja Riias, seejärel jätkas teadustegevust välismaal Berliinis, Viinis, Pariisis, Londonis, Edinburghis ja Dublinis ning külastas Põhja-Ameerikat. Lühikest aega töötas ta arstina Peterburis.

1854 võeti ta tööle dotsendina Tartu ülikooli meditsiiniteaduskonna kirurgiakateedrisse. Alates 1855 oli ta erakorraline professor, alates 1857 korraline professor. 1856 sai ta ülikooli haigla peaarstiks. 1859–1865 oli ta ülikooli prorektor, 1867–1868 meditsiiniteaduskonna dekaan ja 1868–1876 Tartu ülikooli rektor.

Vene-Türgi sõja ajal töötas ta Punase risti haiglas peaarstina. Pärast sõda oli ta 1878–1891 Tartu linnapea.

Georg von Oettingen oli Tartu ülikooli esimene oftalmoloogiaprofessor ja silmakliiniku direktor. Enne teda käsitleti oftalmoloogiat kirurgia osana ja seda andsid kirurgia õppejõud. Teda peetakse maailma esimeseks arstiks, kes andis amüloidoosi põhjaliku kirjelduse.

Heinrich Riikoja

Heinrich Roman Riikoja (aastani 1924 Heinrich Roman Reichenbach; 8. märts 1891 – 31. oktoober 1988 Tartu) oli eesti zooloog ja hüdrobioloog, Eesti hüdrobioloogia rajajaid; bioloogiadoktor (1942). Tartu Ülikooli rektor 1940. aasta juulis-septembris.

Henrik Koppel

Henrik Koppel (ka Heinrich Koppel ja Hendrik Koppel; 29. detsember 1863 Naela talu, Tõnuküla, Uusna vald, Viljandimaa – 14. detsember 1944 Tallinn) oli eesti arstiteadlane, Tartu Ülikooli rektor aastail 1920–1928.

Hugo Kaho

Richard Hugo Kaho (15. november 1885 Pärnu – 17. september 1964 Hamburg) oli Eesti bioloog, Tartu Ülikooli rektor aastail 1938–1940, I Riiginõukogu liige.

Johan Kõpp

Johan Kõpp (9. november 1874 Holdre vald – 21. oktoober 1970 Stockholm) oli eesti usuteadlane, ajaloolane ja haridustegelane.

Tartu Ülikooli rektor (1928–1937) ning Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop (1939–1957, alates 1944 eksiilis Rootsis) ja peapiiskop (1957–1964). Asutava Kogu ja I Riiginõukogu liige.

Johann Below

Johann Below (ka Johannes Below; 1601 Rostock – 27. detsember 1668 Rostock) oli Saksamaal ja Eestis tegutsenud arst ja Tartu Ülikooli rektor.

Below astus Rostocki ülikooli 1618. aastal. 1628. aastal kaitses ta seal doktorikraadi väitekirjaga "De variolis et morbillis" (juhendaja Jacob Fabricius). Aastatel 1632–1642 oli Below Tartu Ülikooli arstiteaduse professor, aastatel 1633–1642 aga Tartu õuekohtu- ja linnaarst. 1634. ja 1641. aastal oli ta Tartu Ülikooli rektor.

1643. aastal lahkus Johann Below Tartust ja alustas tööd Vene tsaari Mihhail Fjodorovitši (ning hiljem ka tolle järeltulijate Aleksei Mihhailovitši ja Fjodor Aleksejevitši) ihuarstina. 1651. aastal pöördus ta tagasi Saksamaale, kus asus elama Lübeckisse.

Juri Lotmani mälestusmärk

Juri Lotmani mälestusmärk on Eesti kirjandusteadlase ja semiootiku Juri Lotmani auks Tartu Ülikooli Raamatukogu ette püstitatud mälestusmärk.

See on metallist, veest ja valgusest koosnev torustikuline portree, mille alla on ehitatud ja sisustatud tehnokamber. Mälestusmärk asub Tartus Vanemuise tänava ja Struve tänava ääres Tartu Ülikooli Raamatukogu esisel platsil Tartu Ülikooli Raamatukogu purskkaevu kagupoolses osas.

Skulptuuri autorid on Tartu Kõrgema Kunstikooli professor Mati Karmin ja arhitekt Andres Lunge ning skulptuuri koostaja on Erik Haavistu.

Viiest 15-meetrisest terastorust skulptuuri idee põhineb Juri Lotmani autošaržil.

Mälestusmärk avati 6. oktoobril 2007. Avamisel kõnelesid Tartu linnapea Urmas Kruuse, kultuuriminister Laine Jänes, Tartu Ülikooli rektor Alar Karis ja Rahvusvahelise Semiootikaassotsiatsiooni president professor Eero Tarasti.

Ottomar Johann Friedrich Meykow

Ottomar Johann Friedrich Meykow (19. jaanuar (vkj. 7. jaanuar) 1823 Tartu – 17. veebruar (vkj. 5. veebruar) 1894 Tartu) oli baltisaksa õigusteadlane.

Ottomar Meykow oli linnakodaniku poeg. Ta õppis Tartu ülikooli õigusteaduskonnas 1842–46, 1847 kaitses magistrikraadi teemal "De duplae stipulationis computatione" ja 1850 doktorikraadi teemal "Die Diction der römischen Brautgabe".

8. septembril 1847 asus Meykow tööle Venemaa kohtuministeeriumis, 11. detsembril 1851 senati 4. osakonnas, mille sekretäri kohalt nimetati ta 22. mail 1855 Kaasani ülikooli erakorraliseks professoriks rooma õiguse alal.

13. augustil 1858 asus Meykow tööle Tartu ülikoolis rooma ja germaani õiguse, üldkohtumenetluse ning üldise praktilise õigusteaduse kateedrisse korralise professori ametikohale. 1872–76 oli ta õigusteaduskonna dekaan ja 1876–81 Tartu ülikooli rektor. 1885. aasta suvel astus ta ametist tagasi, aga 1887 hakkas Tartu ülikoolis taas tööle ja 1890–92 oli uuesti rektor. Seejärel astus ta protestiks venestamise vastu ametist teist korda tagasi.

Peeter Tulviste

Peeter Tulviste (28. oktoober 1945 Tallinn – 11. märts 2017) oli Eesti psühholoog ja poliitik, akadeemik ning Tartu Ülikooli rektor ja professor.Alates suvest 1992 oli Tulviste Tartu Ülikooli prorektor ja aastatel 1993–1998 Tartu ülikooli rektor. Tema ametiaega jäi ülikooli ümberkujundamine nõukogudeaegsest kõrgkoolist kaasaegseks teadusülikooliks.

Ta õpetas mõtlemispsühholoogiat, kultuuriti võrdlevat psühholoogiat ja psühholoogia ajalugu ning uuris mõtlemise arengu sõltuvust kultuurist. Avaldas üle saja teadustöö.

1994. aastast oli ta Eesti Teaduste Akadeemia liige. Sealjuures oli ta aastatel 1994–2004 akadeemia asepresident ning 1994–1999 ja 2004–2009 juhatas akadeemia humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda.

Tulviste oli Riigikogu X ja XI koosseisu liige ning kuulus Tartu linnavolikokku. 2001. aastal osales Tulviste kandidaadina ka Eesti Vabariigi presidendi valimistel. Oli erakond Isamaa liige.

Kuulus Kaitseliidu Tartu maleva Akadeemilisse malevkonda. Oli Mustpeade vennaskonna liige, Rotary klubi liige ja Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlane.

2015. aastast kandis ta Tartu aukodaniku tiitlit ning teda on autasustatud Riigivapi IV klassi ja III klassi teenetemärgiga. Lisaks oli ta Tartu Suurtähe kavaler ning Voroneži Riikliku Ülikooli ja Poola Meditsiiniakadeemia audoktor.

Sebastian Wirdig

Sebastian Wirdig (1613 Torgau, Saksamaa – 17. aprill 1687 Rostock, Saksamaa) oli Eestis tegutsenud saksa arst, Tartu Ülikooli rektor 1650–1651.

Wirdig oli Tartu Ülikooli füüsika- ja meditsiiniprofessor.

Toomas Asser

Toomas Asser (sündinud 14. juulil 1954 Jõhvis) on eesti arstiteadlane.

Ta on Eesti Teaduste Akadeemia liige, Tartu Ülikooli rektor alates 1. augustist 2018.

Ta on lõpetanud Nõo Keskkooli (1973) ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna (1979). 1989. aastal sai ta Moskva N. Burdenko nimelise Neurokirurgia Instituudi juures meditsiinikandidaadi kraadi väitekirjaga "Aju verevoolu regulatsiooni küsimused ja stereotaktilised operatsioonid originaalse termokauteri kasutamisega". Alates 1995. aastast on ta Tartu Ülikooli neurokirurgiaprofessor ja alates 1996. aastast Tartu Ülikooli närvikliiniku juhataja.

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti ta 2011. aastal.

Tema teadustöö põhisuunaks on närvisüsteemi kasvajate kliinilised ja molekulaarbioloogilised aspektid ning ajuarterite aneurüsmide ja Parkinsoni tõve kirurgiline ravi.

Asser valiti Tartu Ülikooli erakorralistel rektorivalimistel 26. aprillil 2018 ülikooli rektoriks.

Volli Kalm

Volli Kalm (10. veebruar 1953 Aluste, Vändra rajoon – 23. detsember 2017 Kääriku) oli eesti geoloog, alates 1. juulist 2012 kuni surmani Tartu Ülikooli rektor.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.