Tartu

Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna halduskeskus. Linn asub Emajõe kaldal.

Tartu on tuntud kui Eesti traditsiooniline intellektuaalse elu keskus. Tartus asuvad Eesti ainus klassikaline ülikool1632. aastal asutatud Tartu Ülikool – ning Eesti vanim tänini tegutsev teater Vanemuine. Kultuurikeskusena on Tartu mänginud olulist rolli eestlaste rahvusliku ärkamisaja arengul ja lätlaste rahvusliku ärkamise alguskohana. Linnas toimus 1869. aastal I üldlaulupidu.

Vanimad inimasustuse jäljed Tartu aladel on leitud Uus-Ihaste asulakohas ja nende vanuseks loetakse umbes 8000 eKr. Umbes 700. aasta paiku rajati hilisema Tartu Tähetorni kohale muinaslinnus. Tartu esmamainimise aastaks loetakse aastat 1030, kui Kiievi suurvürst Jaroslav Tark võitis tšuude ja rajas vana linnuse kohale uue.

Läbi aegade on Tartu kandnud nimesid Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Dörpt, Derpt, Jurjev jts. Rahvapäraselt on see tuntud ka kui näiteks ülikoolilinn, Emajõe linn ja Emajõe Ateena.

Esimese maailmasõja järel sõlmiti Tartus rahulepingud Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa (1920) ning Soome ja Nõukogude Venemaa (1920) vahel.

Tähtsamatest riigiasutustest tegutsevad Tartus Riigikohus, Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Vangla, Ravimiamet ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). Suurimaks muuseumiks on Eesti Rahva Muuseum.

Tartu Raekoja platsil paikneb linna keskpunkt, selle tähise koordinaadid on 58° 22′ 49″ N, 26° 43′ 21″ E. Tartu vanalinn on muinsuskaitseala.[4]

2024. aastal on Tartu üks kolmest Euroopa kultuuripealinnast.[5][6]

Puitelamu Tartus Oa 1
Supilinna juugendstiilis puitelamu Oa tänava alguses
Disambig gray.svg  See artikkel on Eesti linnast; praeguse omavalitsusüksuse kohta vaata artiklit Tartu linn (haldusüksus); teiste tähenduste kohta vaata täpsustuslehti Tartu (täpsustus), Dorpat (täpsustus) ja Jurjev (täpsustus).
Tartu

eesti Tartu
lõunaeesti Tarto
Tartu Sights And Skyline
Ülevalt alla: kesklinn, vanalinn, Tartu Ülikooli peahoone.

Koordinaadid: 58° 23′ N, 26° 43′ E
Tartu (Eesti)
Tartu
Heart of Tartu
Toomemäe nõlvalt avanenud sügisene vaade vanalinnale: Jaani kirikule ja Tartu raekojale

Nimi

Varaseim teadaolev Tartu nimi pärineb Vene leetopissidest, kus seda kutsuti Jurjeviks (Юрьев). Esimest korda mainitakse seda seoses 1030. aasta sündmustega, mil Kiievi-Vene suurvürst Jaroslav Tark rajas Toomemäele Jurjevi linnuse. Kohale võidi anda nimi vürsti ristinime Georgi (Juri) järgi.[7]

13. sajandi alguses kirjutatud Henriku Liivimaa kroonika kutsub Tartu linnust Tarbata, Tharbata, Tharbete ja Darbete. Sellest nimest pärinevad ka praegune kirjakeelne Tartu, lõunaeestikeelne Tarto, lätikeelne Tērbata, saksakeelne Dorpat ning viimase venekeelne variant Дерпт. 13. sajandi nimekuju päritolu kohta on esitatud erinevaid seisukohti. Friedrich David Lenz pakkus 1803. aastal välja, et see seondub tatarlastega. Teise kunagise arvamuse kohaselt on selle taga kuramaaliivi keeles tuntud sõna tarabos või taraab, tähendusega sarapuu. Tartu nime on arvatud tulenevat ka Skandinaavia jumala Thori või müütilise eestlaste jumala Taara nimest.[8] Viimasest hüpoteesist lähtudes on Tartu nime algse variandina nähtud näiteks kuju taarpaato, kus paat(o) oleks tuletis sõnast paas ja taarpaato tähendaks kohta, kus on Taara ohvrikivi. Samas Eestis keelendit paato ei tunta. Teise variandina on oletatud lähtesõnana Taarpadu ehk Taara padu, kus padu märkis madalat niisket rägastikku, võsapadrikut.[9] Siiski pole kindel, kas Taaraks kutsutud jumalus üldse on piirkonna rahvaste mütoloogias eksisteerinud.[8] Veel on Lauri Kettunen nime alusena välja pakkunud tegusõnu tarvastama, tarvama, tarbama, tõrvama, tõrbama (näiteks Tõrvatu > Tarvatu > Tartu).[9]

Paul Alvre ja tema seisukohta toetava Andres Tvauri arvates on Tartu saanud nime ürgveise ehk tarva järgi. Alvre eeldab, et sõna tarvas võis käänduda nii tarvas:tarva (nagu näiteks samuti Henriku kroonikas mainitud Tarwanpe ehk Tarvanpää puhul) kui tarvas:tarba (nagu näiteks varvas:varba). Nime algkuju oli sel juhul Tarbata. Alvre peab ootuspäraseks selle sõnatüve tugevat astet enne sufiksit -ta (nagu varvas:varba-ta). Hiljem on tema oletuse kohaselt sisekao tulemusena teise silbi a ära jäänud (seda arengujärku peegeldavad saksa-, vene- ja lätikeelsed nimekujud) ja toimunud assimilatsioon b-t > tt ning nime hakatud hääldama Tarťtu.[9] Tvauri juhib tähelepanu asjaolule, et läänemeresoome keelealal on loomanimede, sh tarva nime kasutamine väga levinud (Eestis näiteks Tarvanpää, Tarvastu, Tarvasjõgi, Tarva). Ka mitmetel teistel 13. sajandi linnustel olid loomanimed (lisaks Tarvanpääle veel Otepää ja Varbola).[8]

Nime "Tarbatum" kasutati kuni 16. sajandi 1. pooleni Tartu märkimiseks ladinakeelsetes ürikutes ja kroonikates.[10]

Linna lüüriline hüüdnimi on "Emajõe Ateena".

Ajalugu

Next.svg Pikemalt artiklis Tartu ajalugu

Vanaaeg

Tartu tekkis kohas, kus põhja-lõuna suunas minevad teed ületasid olulise veetee, Emajõe.[11] Hiljemalt umbes 700. aastal ehitati Toomemäele linnus. Tartut mainiti kirjalikult esimest korda 1030. aasta paiku, kui Kiievi suurvürst Jaroslav Tark Vana-Vene letopisside andmetel ründas tšuude, võitis nad, ning rajas Jurjevi linnuse. Nimi Jurjev tuleneb Jaroslav Targa ristinimest Juri. Kiievi suurvürstiriigi võimu alla kuuludes kasvas Tartu tolle aja kontekstis suhteliselt suureks asulaks. Pärast linnuse vallutamist ja mahapõletamist sossolite poolt 1061. aastal Kiievi võimuperiood lõppes.[12] Linnus ise ehitati üles, aga asulat enam mitte.[13]

Keskaeg

13. sajandi alguses, Liivimaa ristisõja ajal, läks Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu võimu alla. Otsustavaks sündmuseks sai Tartu muinaslinnuse vallutamine 1224. aastal, mida on peetud ka muistse vabadusvõitluse lõpuks Mandri-Eestis. Mahapõletatud linnuse asemele püstitati kivist piiskopilinnus (praeguse tähetorni kohal) ning Tartust sai järgnevaks enam kui kolmeks sajandiks piiskopkonna keskus. Tartu raadi on allikais mainitud esmakordselt 1262. Linn kuulus Vana-Liivimaa rikkamate linnade hulka, mis elatus Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelisest kaubandusest. Siin asus neli kloostrit ja kaheksa kirikut.

Uusaeg

Dorpat im Jahre 1553
Tartu vaade aastal 1553

Tartu esimene õitseaeg lõppes Liivi sõjaga. 15581582 kuulus linn ja piirkond vojevoodkonnana Moskva tsaaririigile (vene ajalookirjanduses kasutati sellel ajal Tartu kohta nime Jurjev ehk Liivimaa-Jurjev (Юрьев-Ливонский), seejärel 15831625 Poolale vaheajaga 16011603, mil linn kuulus Rootsile. 1625. aastal läks linn jällegi Rootsi kuningriigile. Sagedased sõjad purustasid enamuse endisest hiilgusest, lisaks küüditati 1571 kogu saksa soost elanikkond Venemaale.

Rootsi alluvuses alustas linnas 1632. aastal tegevust ülikool – Academia Gustaviana –, mis tegutses Tartus kuni 1699. aastani. Linna lähedale Ropka mõisa asutati Bengt Gottfried Forseliuse eestvõttel kooliõpetajaid ettevalmistav õpetajate seminar. 1699. aastal koliti ülikool sõja jalust Pärnusse, kus see tegutses 1710. aastani; seda perioodi tuntakse tänapäeval Academia Gustavo-Carolina nime all.

Põhjasõja käigus langes linn jälle Vene vägede kätte. Rootslaste tagasipöördumist kartes küüditati 1708. aastal linnakodanikud ning põletati linn täielikult maha. Maa oli sõjast kurnatud ja vaene, peamiselt puust linna laastasid korduvalt tulekahjud, 1775 hävis 2/3 linnast. Järgneva ülesehitustöö käigus kinkis keisrinna Katariina II Tartule kivisilla.

Tartu 1866
Tartu vaade aastal 1866. Esiplaanil Meltsiveski tiik

1802. aastal avati Tartus Aleksander I käsul jällegi ülikool, mis tegutseb tänapäevani. 19. sajandi esimesel poolel oli Tartu Ülikool kõige suurem ülikool kogu Vene riigis. Linn kasvas kiiresti ja muutus oluliseks teadus- ja kultuurikeskuseks. Sajandi teisel poolel oli siin oluline rahvusliku liikumise keskus. Anti välja ajalehte Postimees, tegutsesid Eesti Kirjameeste Selts, Eesti Üliõpilaste Selts ja Õpetatud Eesti Selts ning Vanemuine. Tartu sai raudteeühenduse 1876. aastal. 1893. aastal muudeti venestamise käigus linna nimi ametlikult Jurjeviks (saksa transkriptsioonis Jurjew).[14] Vältimaks vene nime, kasutati eesti ja saksa keeles nimesid Taaralinn, Embach-Athen, Embachstadt, Musenstadt am Embach-Ufer jne.

Uusim aeg

Tartu raekoda ja Raekoja plats,19. sajand
Tartu raekoda ja Raekoja plats 19. sajandi piltpostkaardil

Esimene maailmasõda ja Vabadussõda möödusid Tartus suuremate purustusteta. 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartu rahu ja 14. oktoobril 1920 Soome ja Nõukogude Venemaa vahel.

Sõdadevahelisel ajal laienes linn kiiresti, muuhulgas rajati Tähtvere linnaosa. Raadi mõisa rajati Eesti Rahva Muuseum. Linnas tegutsesid ülikool, Eesti Teaduste Akadeemia ja Pallase kõrgem kunstikool.

Teises maailmasõjas sai Tartu rängalt kannatada. Hävisid 2/3 elamispinnast, Kivisild, Eesti Rahva Muuseumi ja Vanemuise hooned jpm. Nõukogude okupatsiooni ajal tasandati suurem osa kesklinna varemetest haljasaladeks. 1960. aastatel algas hoogne elamuehitus Annelinnas. 1960. aastal valmis Kaarsild ja 1980. aastal Sõpruse sild, mis ühendab Annelinna Karlovaga, rajati ülikooli uus füüsikahoone ning raamatukogu. Linnas paiknenud suure sõjaväelennuvälja tõttu oli Tartu kinnine linn: välismaalasi Tartusse ei lubatud.

Tartu Kivisild, c 1913
Kivisild 1913. aasta paiku

Tartu Katseremonditehases valmistati veoauto GAZ raamile Eestis laialt levinud leivaautosid ja kolhoosibusse. Viimased legendaarsed mudelid olid tootmises veel enne Nõukogude aja lõppu. Eesti taasiseseisvumisel alustati tehase ruumides Scania kontserni all liinibusside tootmist. Esimese suurema partii tellis Tallinna Autobussikoondise AS. Lisaks Tallinnale valmistati suurem kogus ka Tartusse ning väiksemad kogused Kohtla-Järvele, Narva ja Pärnusse. Viimasena valmistati Tartus Scania linnalähiliinibusse Scania Omniline, mis Eestis sõidavad ringi GO Busi ja ATKO liinide all. 2007. aasta sügisest tehas likvideeriti ja tootmine lõpetati.

1980. aastate lõpust ja taasiseseisvumisest alates on hakatud sõjas purustatud kesklinna uuesti täis ehitama. Taastati sõjast saadik varemeis seisnud Jaani kirik. Riiklikest institutsioonidest toodi Tartusse Riigikohus ja 2002. aastal ka Haridus- ja Teadusministeerium. Rajatud on mitmeid kaubanduskeskuseid (Lõunakeskus, Tartu Kaubamaja, Tasku, Kvartal jt). Oluliselt on edasi arenenud Maarjamõisa (seahulgas on Tartu Ülikooli Kliinikum laiendanud oma meditsiinilinnakut ja Tartu Ülikool välja ehitanud oma Maarjamõisa tehnoloogialinnaku).

2012–2015 ehitati esimesed kaks lõiku Tartu Idaringteest.[15] 2016. aastal avati Raadil Eesti Rahva Muuseumi uus hoone.

Sümboolika

Linna ametlike sümbolite seas on Tartu lipp, Tartu vapp, Tartu logo ja tunnuslause ning viimati, 2014. aastal kinnitatud Tartu jõelipp. Ametlikke sümboleid kasutatakse vastavalt iga sümboli kohta kinnitatud kasutuskorrale. Näiteks heisatakse Tartu lipp linna ametiasutustele, logo kasutatakse linna ürituste reklaamides ja meenetel, jõelippu tarvitatakse peamiselt Tartut kodusadamaks pidavatel laevadel Emajõel ja Peipsil.

Mitteametlikeks sümboliteks võib pidada tuntumaid vaatamisväärsusi nagu Tartu raekoda, Kivisild, Kaarsild ja Tartu toomkirik, tuntud tartlasi või ka väljamõeldud olevusi nagu Tartu vaim.

Geograafia

Tartu linn asub Suur-Emajõe mõlemal kaldal, ainsas kohas selle jõe ääres, kus ürgoru neemikud ulatuvad jõe lähedale ja Kalmistu paljandil paljandub Devoni liivakivi. Kesklinnas asub looduslik kõrgendik Toomemägi, mille ümber on kujunenud alates linna loomisest Tartu linnasüda. Jõeoru nõlvad välja arvatud, on Tartu ümbruse maastik pigem tasane, künklikud Lõuna-Eesti maastikud jäävad lõuna poole. Linna kõrgeim osa asub Ringtee-Riia ristmiku lähedal, kus kõrgus ulatub ca 80 meetrini üle merepinna.

Ajaloolise kesklinna ümber paiknevad vanemad linnaosad – kunagised eeslinnad, mis kujunesid jõe ja kaubateede äärde. Kaugemale jäävad 20. sajandil arenenud nooremad linnaosad. Tartu ilme kujundab suuresti Emajõgi, mis jagab linna kaheks. Jõe paremkaldal asuvad kesklinnast ülesvoolu Supilinn, allavoolu Karlova ja Ropka tööstusrajoon, üles ürgoru nõlvadele Tähtvere, Vaksali, Ropka ning edasi 19. sajandil linnast välja ehitatud raudtee tagused linnaosad Veeriku, Maarjamõisa, Tammelinn, Ränilinn ja Variku. Vasakkaldal on jõe ääres Ülejõe, Annelinn ja Ihaste, orunõlvadel Raadi-Kruusamäe ja Jaamamõisa. Mõningal määral on linna arengut piki jõge piiranud soised luhad, kuid nüüdseks on Tartu laienenud igas suunas kunagiste mõisate aladele, mis on andnud ka nimed mitmele linnaosale.

Linna keskelt poolitava Emajõe tõttu on Tartu jaoks ülimalt tähtsad sillad. Algselt oli neid ainult üks ning suur osa liiklusest toimus parvedega. 2014. aastaks on sildade arv Emajõel kasvanud kuueni, neist kaks on jalakäijate sillad. Allavoolu lugedes: Kroonuaia sild, Vabadussild, Kaarsild (jalakäijatele), Võidu sild, Turusild (jalakäijatele) ja Sõpruse sild. 2015. aastal lisandus Ihaste sild, mis ühendab Annelinna ja Ropka linnaosad.

Jõe paremkallas (Supilinn, Veeriku, Karlova jne) moodustab Tartu linna territooriumist umbes 56% (2192,44 hektarit) ja vasakkallas (Ülejõe, Annelinn jne) umbes 44% (1704,44 hektarit).

Veekogud

Tartu kesklinn
Tartu kesklinn ja Emajõgi

Linnas on peale Emajõe teisigi veekogusid: Raadi järv, Jaamamõisa oja, Tähtvere oja, Vanemuise tiik, Tamme Gümnaasiumi tiik, Supilinna tiik, Anne kanal, botaanikaaia tiik, Peetrituru tiik, Maarjamõisa tiik jt tiigid. Ohtralt on väikseid tiike Ihastes. Praeguseks kadunud on Meltsi tiik ja Koolujõgi.

Haljasalad

Toomemägi kevadel
Toomemägi kevadel
Next.svg Pikemalt artiklis Tartu kalmistud
Next.svg Pikemalt artiklis Tartu parkide loend

Kuna Tartu kesklinn on saanud sõdades suuri purustusi, asub taastamata jäänud kvartalites arvukalt parke. Seda peetakse suures osas teise maailmasõja järgse linnaarhitekti Arnold Matteuse teeneks, kes tahtis hoida vabu alasid tulevase väärisarhitektuuri tarbeks, mitte lasta neid tema hinnangul kehval tasemel Nõukogude arhitektuuri täis ehitada.

Parkide rohkust on peetud nii Tartu plussiks kui ka miinuseks. Kunagise linnapea Roman Muguri suust on käibele läinud Tartu linnapea võrdlemine metsavahiga. Et jõekaldaid palistavate puude tõttu võib Tartu kesklinnast teha fotosid, kus maju peaaegu ei paistagi, on kasutatud ka etteheitena. Ent ehkki juba 1990. aastatest on ajakirjanduses korduvalt võetud sõna kesklinna parkide täisehitamise poolt (eelkõige puudutab see Keskparki, Pirogovi platsi ja endisel Holmi saarel asuvat parki), ei ole tänini Tartu parke ulatuslikult likvideeritud.

Vanemate parkide hulka kuulub Toomemägi, kuhu kujundas romantilise pargi 19. sajandi alguses Tartu Ülikooli arhitekt Johann Wilhelm Krause. Samas näeb mäepealne praeguseks välja hoopis teistsugune kui Krause aegadel, puud on suureks kasvanud ning varju jäänud alustaimestik on kidur. Seegi on tekitanud vaidlusi, mil määral ja kuidas peaks parki uuendama.

Kliima

Next.svg Pikemalt artiklis Tartu kliima

Rahvastik

Tudengite kevadpäevad 2009 - paadiralli 05
Tartu on tudengite linn. Tudengite kevadpäevad 2009. aastal

Tartu elanike arv ületas 100 000 piiri 1977. aastal ning on selle lähedal püsinud tänapäevani. 1989. aastal elas Tartus 113 420 inimest. Aastal 2000 oli elanike arv 101 169. 2005. aastal langes arvestuslik elanike arv alla 100 000, kuigi loomulik iive linnas on positiivne. Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuaril 2007 Tartu rahvaarv 101 965. Rahvastikuregistri andmeil oli 1. augustil 2007 Tartu linna oma elukohana registreerinud 101 250 inimest. Neist 80% olid eestlased, 16% venelased ja 4% teiste rahvuste esindajad. 2008. aasta 14. veebruari seisuga oli Tartus 98 701 registreeritud elanikku.[16] 1. jaanuaril 2012 oli Tartus 95 074 registreeritud elanikku.[17] 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Tartus 31. detsembri seisuga 97 600 alalist elanikku, neist 44 274 naised ja 53 326 mehed. Eestlasi oli 79 700 ehk 81,7%.

2013. aasta 31. detsembri seisuga elas Tartus linnavalitsuse andmetel 97 847 inimest, neist 54 419 naist ja 43 428 meest. Tartu elanikest 9699 olid vanuses 0–6 aastat, 11 884 vanuses 7–18 aastat, 59 353 vanuses 19–64 aastat ja 16 911 vähemalt 65-aastased.[18] Linna asustustihedus oli 2511 in/km2.[19]

Elanike arv

1825 1833 1840 1847 1856 1863 1867 1881 1897
8450[20] 10 020[21] 12 203[22] 12 185[23] 12 914[24] 14 386 21 014[25] 29 974[26] 42 308[27]
1922 1934 1939 1959 1970 1979 1989 2000 2011
50 342[26] 58 876[28] 60 281[29] 74 263[30] 90 459[31] 104 518[32] 113 977[33] 98 695[33] 97 600
Population of Tartu city (1990-2009)
Tartu elanike arv 1990–2009

Rahvastik rahvuse järgi

Rahvus 1867[34] 1881[35] 1897[36] 1922[35] 1934[37]
arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 21 014 100 29 974 100 42 308 100 50 342 100 58 876 100
eestlased 9720 46,3 16 526 55,4 29 039 68,6 42 459 84,5 51 559 87,6
sakslased 8907 42,4 10 486 35,2 7020 16,6 3210 6,4 2706 4,6
venelased 1866 8,9 1818 6,1 3689 8,7 2570 5,1 2640 4,5
muud 521 2,5 1144 3,8 2560 6,1 2103 4,2 1971 3,3
Rahvus 1970[38] 1979[39] 1989[40][41] 2000 2011[42]
arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 90 459 100 104 381 100 113 420 100 101 169 100 97 600 100
eestlased 68 129 75,3 77 597 74,3 82 031 72,3 80 397 79,5 79 700 81,7
venelased 18 009 19,9 21 530 20,6 24 604 21,7 16 245 16,1 14 340 14,7
ukrainlased 1277 1,4 1685 1,6 2639 2,3 1239 1,2 891 0,9
soomlased 1220 1,4 1271 1,2 1275 1,1 1073 1,1 706 0,7
valgevenelased 551 0,6 749 0,7 1088 1,0 490 0,5 355 0,4
muud 1273 1,4 1549 1,5 1783 1,6 1725 1,7 1608 1,6

Haldus

Tartu omavalitsusorganid on Tartu linnavolikogu kui esinduskogu ja Tartu linnavalitsus kui volikogu moodustatud täitevorgan. Tartu linna valitsemise üldpõhimõtted, valitsemisalaga seotud mõisted ja ametiasutuste tegutsemise kord on kajastatud Tartu linna põhimääruses. Alates 1998. aastast on Tartus võimul olnud Reformierakond, kuhu on kuulunud ka kõik linnapead.

Linnapead

Next.svg Pikemalt artiklis Tartu linnapea

Kesk- ja varauusajal juhtis Tartut raad. Linnapea institutsioon loodi 18. sajandi lõpul, esimeseks linnapeaks sai Georg Friedrich von Kymmel (1787–1788). 1797–1876 oli raad taastatud, seejärel oli esimene linnapea Carl Victor Kupffer (1877). Esimene eestlasest Tartu linnapea oli Heinrich Luht (1917) ja esimene Eesti Vabariigi aegne Tartu linnapea Jaan Kriisa.

Nõukogude ajal täitsid linnapea funktsiooni Tartu Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimehed (alates 1978. aastast Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee esimehed), kes tegelikult aga ei olnud sõltumatud omavalitsusjuhid, vaid allusid EKP Tartu Linnakomiteele.

Eesti taasiseseisvumise järel sai esimeseks Tartu linnapeaks 21. novembril 1991 Ants Veetõusme.

Tartu linnapead 1918–1940

Eesti Vabariigi aegsed Tartu linnapead 1918–1940:

Tartu linnapead alates 1991. aastast

Eesti Vabariigi aegsed Tartu linnapead alates 1991. aastast:

Linnaosad

Next.svg Pikemalt artiklis Tartu linnaosad

Tartul ei ole halduslikke linnaosi (erinevalt Tallinnast). Vanima asustusega on kesklinn, Ülejõe ja Supilinn. Nii elanike arvult kui ka pindalalt suurim on Annelinn.

Allolev tabel võimaldab sorteerimist, nii et linnaosasid saab järjestada nii elanike arvu kui ka pindala järgi. Andmed pärinevad 2001. ja 2006. aastast. 2012. aasta rahvastikuandmed pärinevad Rahvastikuregistrist aasta alguse seisuga.

Tartu linnaosad
Linnaosa Pindala (ha) Elanike arv 2001 Elanike arv 2006 Elanike arv 2012
Annelinn 541 30 000 28 200 27 480
Ihaste 424 1000 1800 2322
Jaamamõisa 149 3000 3000 3202
Karlova 230 9500 9000 9073
Kesklinn 180 7500 6700 6575
Maarjamõisa 113 800 500 377
Raadi-Kruusamäe 283 5000 4800 4626
Ropka 146 5500 5300 5120
Ropka tööstusrajoon 354 2700 2700 2511
Ränilinn 122 2500 1800 1732
Supilinn 48 2100 1800 1790
Tammelinn 311 8000 8100 8195
Tähtvere 250 4500 3500 3023
Vaksali 75 2900 3100 3206
Variku 77 2000 1900 1840
Veeriku 281 5500 5300 5561
Ülejõe 302 8200 7700 7876
Elukoht linna täpsusega 2900 4013

Haridus

Lasteaiad ja -sõimed

  • Kesklinna lastekeskus
  • Annike
  • Helika
  • Hellik
  • Kannike
  • Karoliine
  • Kelluke
  • Kivike
  • Klaabu
  • Krõll
  • Lotte
  • Meelespea
  • Midrimaa
  • Mõmmik
  • Nukitsamees
  • Piilupesa
  • Ploomike
  • Poku
  • Päkapikk
  • Pääsupesa
  • Ristikhein
  • Rukkilill
  • Sass
  • Sirel
  • Tripsik
  • Tõruke
  • Tähtvere
  • Mesipuu
  • Maarjamõisa lasteaed
  • Maarja kooli juures tegutsevad lasteaiarühmad

Põhi- ja keskkoolid

Next.svg Pikemalt artiklis Tartu koolid

Erakoolid

Kutsekoolid

Kõrgkoolid

Tartu Ülikooli peahoone 2012
Tartu Ülikooli peahoone on üks linna tuntumaid hooneid
Next.svg Pikemalt artiklis Tartu kõrgkoolid

Majandus

A. Le Coq Tartu
A. Le Coq on üks Tartu suuremaid tööstusettevõtteid

Tähtis majandusharu on tööstus. Enam kui 20 töötajaga Tartu töötleva tööstuse ettevõtete (üle) toodangu müük oli 2011. aastal umbes 400 miljonit eurot.

Traditsiooniliselt on tähtsaim toiduaine- ja joogitööstus (osa toodangust umbes 1/3). Suurimad ettevõtted on A. Le Coq (jookide müük aastas 76 miljonit eurot), veski Tartu Mill, konservitehas Salvest ning endine Pere leivatehas.

Metalli-, masina- ja aparaaditööstuse osa toodangust on ligi 1/3. Suurim on aparaaditehas Hanza Mechanics müügituluga 49 miljonit eurot.

Puidutööstuse osa toodangust on ligikaudu 1/9 ning peaaegu sama osakaal toodangu müügist on trükitööstusel.

Suuremad ettevõtted on Kodumaja tehased ja trükikoda Kroonpress.

Tartu on edetabelis Startup Ecosystem Rankings 2019 226. kohal.[43]

Ettevõtlus

Tartu Mill 01
Tartu Mill on Baltimaade suurim teraviljatöötleja. Tartu Milli elevaator Tammelinnas

2013. aasta lõpu seisuga olid Tartu kümme suurimat tööandjat ettevõtluses järgmised: OÜ Playtech (487 töötajat), Kodumaja AS (459), AS HANZA Mechanics Tartu (420), MAXIMA Eesti OÜ (335), Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv (311), AS G4S Lõuna-Eesti (310), AS A. Le Coq (304), Rimi Eesti Food AS (286), AS Palmako (279) ja AS Kroonpress (262).[44]

2017. aasta lõpu seisuga olid linna andmetel suurimad tööandjad AS Olerex (618), Kodumaja AS (549), Playtech Estonia (548), AS GoBus (427), AS HANZA Mechanics Tartu (411), Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv (404), Selver (391), AS A. Le Coq (338), AS Palmako (324) ja Rimi Eesti Food AS (273).[45]

Hotellid

Tartu Raekoja plats 6, 8 ja 10
Raekoja plats

Paljud Tartu hotellid asuvad Tartu vanalinna muinsuskaitsealal ja on arhitektuursed vaatamisväärsused.

Kaubanduskeskused

Tartu turg
Tartu avaturg

Omavalitsuse eelarve 2015. aastal

Tartu linna 2015. aasta eelarve kogumaht oli 139 434 869 eurot.[46] Linna põhitegevuse tulude eelarve oli 112,2 miljonit eurot, mida oli 2,9 miljonit eurot ehk 3% enam kui 2014. aasta eelarve täitmine. Üksikisiku tulumaks moodustas põhitegevuse tuludest 53% ehk 59,7 miljonit eurot (kasv 2014. aasta täitmisega võrreldes 4%). Toetusi oli eelarves 33,4 miljonit eurot (−2%), enamjaolt riigieelarvest tasandus- ja toetusfondist hariduskuludeks. Põhitegevuse kulude eelarve oli 106,2 miljonit eurot (6,7 miljonit eurot ehk 7% enam kui 2014. aasta eelarve täitmine). 56% põhitegevuse kuludest ehk 59,2 miljonit eurot oli planeeritud hariduskuludeks (sellest omakorda 70% koolieelsete lasteasutuste ja põhihariduse eelarves). Majanduse valdkonda planeeriti 12 miljonit eurot (+2%), millest 7,9 miljonit eurot kulus ühistranspordile (bussiveoteenuse ost AS-ilt SEBE), sotsiaalkaitsele 9,7 miljonit eurot (+11%) ning kultuurile 9,2 miljonit eurot (+3%). Keskkonnakaitse kulud olid 4,8 miljonit eurot (+12%), sellest valdav osa (3,3 miljonit eurot) tänavapuhastusele. Personalikulud moodustasid 51,2 miljonit eurot (+6%), majandamiskulud 40 miljonit eurot (0%) ning toetused 14,3 miljonit eurot (+10%). 2015. aasta lõpuks nägi eelarve ette laenukohustusi 55,1 miljonit eurot, mis moodustaks 49% linna põhitegevuse tuludest (kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse kohaselt on lubatud kuni 60%).[47]

Alates 2013. aastast on Tartu linnas kasutusel kaasav eelarvemenetlus: 1% tollasest linna investeeringueelarvest, 140 000 eurot, eraldatakse linlastele avaliku ideevõistluse ja hääletuse raames otsustamiseks. Tartu oli Eestis esimene omavalitsus, kus kaasav eelarve kasutusele võeti.[48]

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

Next.svg Pikemalt artiklis Tartu tervishoiukorraldus
Next.svg Pikemalt artiklis Tartu sotsiaalhoolekanne
Maarjamõisa Polikliinik Tartus
Maarjamõisa polikliinik

Tartu on Eesti meditsiini süda: Eestis koolitatakse arste vaid Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Tulevaste arstide praktikabaasiks on Tartu Ülikooli Kliinikum ja selle allasutused. Muid tervishoiutöötajaid (näiteks õdesid, ämmaemandaid ja radioloogiatehnikuid) valmistab ette Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Seetõttu on Tartu tervishoid mitme teise piirkonnaga võrreldes paremini varustatud nii personali kui ka tehnikaga.

Tervishoiualast tööd Tartus korraldab Tartu Linnavalitsuse koosseisu kuuluv tervishoiuosakond. 2013. aasta alguse seisuga hõlmab see umbes 40 linnas tegutsevat apteeki, 5 veterinaarapteeki, umbes 35 perearstikeskust (firma või füüsilisest isikust ettevõtjana), umbes 40 hambaarsti või hambaravikliinikut, koolitervishoidu, terviseedendust jpm.

Sotsiaalhoolekannet korraldab Tartu Linnavalitsuse koosseisu kuuluv sotsiaalabi osakond- Selle alla kuulub laste, eakate ja puudega inimeste hoolekanne, abi toimetulekuraskustega elanikele, vältimatu sotsiaalabi, abi töötutele, mitmesugused projektid ning toetused, samuti (2013. aasta alguse seisuga) 6 lastele ja 8 täiskasvanutele mõeldud hoolekandeasutuse töö (päevakeskused, varjupaigad, hoolde-, turva- ja lastekodud).

Kultuur

Tartus on mitmekesine kultuurielu: linnas tegutseb mitu teatrit ja kino, arvukalt muuseume ja kontserdipaiku, mitmed koorid ja ansamblid, kultuuriasutused ja -organisatsioonid. Hulk kultuuritegevust on koondunud kõrgkoolide ümber, näiteks on Tartu Ülikoolil oma kammerkoor ja koolist on välja kasvanud üliõpilasteater. Tartus toimub arvukalt kultuuri-, muusika- ja kirjandusfestivale, tantsu- ja laulupidusid.

Linna kultuurielu koordineerib Tartu Linnavalitsuse koosseisu kuuluv kultuuriosakond. Enamik Tartu muuseume on linna allasutused, linnale kuulub ka Oskar Lutsu nimeline Tartu Linna Keskraamatukogu koos filiaalidega.

Tartu kuulub alates 2015. aastast teaduskultuurilinnade võrgustikku[49] ja UNESCO kirjanduslinnade võrgustikku.[50]

Teatrid

Next.svg Pikemalt artiklis Tartu teatrid

Teatritest vanim, suurim ja tuntuim on 1870. aastal loodud Vanemuine, mis tegutseb juba pikka aega kolmežanriteatrina (draama, ooper ja ballett).

Suveetendustest on välja kasvanud Emajõe Suveteater, Tartu Ülikooli juures tegutsenud näiteringide traditsioonist Kalev Kudu juhitud Tartu Üliõpilasteater. Üks Tartu nooremaid, kuid kõrgelt hinnatud teatreid on avangardistlik Tartu Uus Teater, mille eestvedajaist tuntuim on lavastaja ja muusik Ivar Põllu. Kammerlikus Sadamateatris toimuvad väiksemad, mõnikord monoetendused. Tähelepanu on pälvinud ka Uru noorteteater.

Muusika

Next.svg Pikemalt artiklis Tartu muusika

Laulukoorid

Muuseumid

Next.svg Pikemalt artiklis Tartu muuseumide loend

Tartus tegutseb üle 20 muuseumi. Nende seas on nii riiklikke, linna haldusalasse kuuluvaid kui ka kõrgkoolide ja eraettevõtete muuseume. Tuntumateks võib pidada Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Spordimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Tartu Linnamuuseumi ning Tartu Ülikooli muuseume. Tinglikult arvatakse vahel muuseumide hulka ka Tartu Ülikooli botaanikaaed ning AHHAA Teaduskeskus.

Eesti Kirjandusmuuseum tegutseb nimele vaatamata peamiselt teadusasutuse ja arhiivina. Eesti Spordimuuseum on riiklik muuseum. Tartu linnale kuulub kaks muuseumi: Tartu Mänguasjamuuseum ja Tartu Linnamuuseum. Linna alluvuses olevaist muuseumitest on mõned tegelikult Tartu Linnamuuseumi filiaalid: 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum, Laulupeomuuseum, Oskar Lutsu majamuuseum ja KGB kongide muuseum. Eramuuseumitest teatakse enim Tartu Õlletehase muuseumi ja Eesti Trükimuuseumi.

Uusi muuseumihooneid pole Tartus pikemat aega rajatud ning paljud muuseumid paiknevad ajaloolistes hoonetes. Näiteks Tartu Ülikooli Muuseum tegutseb ajaloolises Tartu toomkirikus ja Tartu tähetornis Toomemäel ning Tartu Ülikooli peahoones, Tartu Ülikooli Loodusmuuseum Vanemuise 46 hoones, linnamuuseum Pistohlkorsi majas Ülejõel, kunstimuuseum Barclay de Tolly majas raeplatsil, mänguasjamuuseum mitmes vanas Lutsu tänava hoones, Oskar Lutsu majamuuseum kirjaniku kunagises elumajas ning KGB kongide muuseum nõukogude julgeolekuasutuste kunagistes ruumides. 2016. aastal avati Raadil Eesti Rahva Muuseumi uus hoone, mille ettevalmistustööd ja ehitus käisid aastaid.

Kinod

Tartus on kinod tegutsenud juba eelmisest sajandivahetusest saati. Tänapäeva kinod tegutsevad siiski uutes hoonetes. Vanim neist on Nõukogude ajal ehitatud Ekraan Riiamäel, suurim Lõunakeskuses tegutsev Apollo kino. Vanemaid kultuuriväärtuslikke filme näitab Tartu Elektriteater.

Traditsioonilised kultuuriüritused

Hanseatic Days of Tartu 2007 Estonia2
Tartu Hansapäevad 2007. aastal

Skulptuurid linnaruumis

Next.svg Pikemalt artiklis Tartu skulptuurid

Suure osa Tartu linnaruumis asuvatest skulptuuridest moodustavad ajaloolistele isikutele pühendatud mälestusmärgid. Tuntumate seas neist on Barclay de Tolly monument kesklinnas Barclay platsil, Gustav II Adolfi monument Tartu Ülikooli peahoone taga Kuningaplatsil, Kristjan Jaak Petersoni monument Toomemäel, Jaan Tõnissoni monument Tõnissoni platsil, Hugo Treffneri monument Ülejõe pargis, Eduard Tubina monument Vanemuise teatri uue maja ees ning Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur Vallikraavi ja Ülikooli tänava nurgal. Üheks Tartu sümboliks Tartu Vabadussõja mälestussamba Kalevipoja kõrval Emajõe paremkaldal on kujunenud ka purskkaevuskulptuur "Suudlevad tudengid" Raekoja platsil. Nimetamata ei saa jätta ka Emajõe vasakpoolsel kaldal asetsevat Mare Mikofi skulptuurigruppi 100 000. tartlase sünni tähistamiseks ja sama autori Maanaisi Tartu Kunstimuuseumi näitusemaja ees Raekoja platsil.

Nõukogude ideoloogiat kandnud monumentidest pälvis enim tähelepanu kahtlemata Eesti Põllumajanduse Akadeemia peahoone (nüüdse Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste hoone) ette püstitatud Lenini mälestussammas. Esimene, istuva Lenini kuju, paigaldati sinna juba 1949. aastal, kuid selle dolomiidist osa ei pidanud ilmastikule vastu. 1952. aastal asendati see Eesti skulptorite Garibaldi Pommeri, Ferdi Sannamehe ja August Vommi seisva Leniniga. See oli esimene eestlaste püstitatud Lenini monument ning püsis oma kohal 1990. aastani,[51] mil Kaitseliidu aktivistid eesotsas Harri Hennuga selle omaalgatuslikult maha võtsid. Tänaseni on alles Enn Kippeli noorsoojutustuse "Meelis" ainetel loodud eestlase Meelise ja Latgale vürsti Vjatško kuju Kassitoomel, mis pidi sümboliseerima eestlaste ja venelaste sõprust, ning Raadi mõisa parki rajatud mälestusmärk Nõukogude "vabastajatele".

Arhitektuur

Next.svg Pikemalt artiklis Tartu arhitektuur

Tartu sõdade- ja tulekahjuderohke ajalugu on jätnud tugeva jälje linna arhitektuuri. Kuigi keskajal oli Tartu peamiselt kivist linn, pärineb sellest ajast tollasel kujul vaid üksainus ehitis – umbes 13.–14. sajandil ehitatud Tartu Jaani kirik, mis on oma terrakotaskulptuuride rohkuse poolest maailmas ainulaadne. Teisest keskaegsest kirikust – 15. sajandil Toomemäele püstitatud ja Tartu piiskopkonna keskuseks olnud toomkirikust – on säilinud suurejoonelised varemed. Mõlemad kirikud on gooti stiilis ning ehitatud telliskivist. Ülejäänud keskaegsest linnast on alles vaid tühiseid müürifragmente hilisemate hoonete sees.

1784. aastal rajati Rostockist pärit linna ehitusmeistri Johann Heinrich Bartholomäus Walter projekti järgi Tartu raekoda, mis on säilinud tänapäevani, ja Tartu kivisild, mis hävis teises maailmasõjas.

Praegune Tartu kesklinn on valdavalt klassitsistlik. See ehitati 19. sajandi esimesel poolel, mil linn taastati pärast 1775. aasta hiigeltulekahjut. Ehitustegevust hoogustas ülikooli taasavamine 1802. aastal – endise Maarja kiriku kohale ehitati aastatel 18031809 ülikooli peahoone ning aja jooksul jäätmaaks muutunud Toomemäele püstitati õppehooneid ja rajati park. Õppehoonete ansambli autor on ülikooli arhitekt Johann Wilhelm Krause. Märkimisväärne on veel 18. sajandil ehitatud osalt barokne, osalt varaklassitsistlik raekoda (arhitekt Johann Heinrich Bartholomäus Walter). Sajandi esimesel kolmandikul kujunes ulatuslik klassitsistliku üldilmega linnaansambel, millele polnud vastet kogu Baltikumis. Paraku hävis kaks kolmandikku taastatud linnast teises maailmasõjas taas.

Kesklinna ümber kujunesid kunagistest eeslinnadest puitagulid – Supilinn, Karlova ja Ülejõe. Ehkki 20. sajandi esimesel poolel taheti neid korduvalt lammutada ning sealseid 1–3-korruselisi puitpitside ja kohati ka juugendelementidega hooneid moodsamatega asendada, hinnatakse Tartu puitasumeid tänapäeval miljööväärtuslikena. Puumajade rohkus on teeninud Tartule ansambli Jäääär kunagise laulu järgi hüüdnime "väike puust linn". Agulitest kaugemal, Tähtveres ja Tammelinnas, arenesid 20. sajandi I poolel eramajade rajoonid.

Funktsionalistliku arhitektuuri näitena on huvipakkuv kuulsa soome arhitekti ja disaineri Alvar Aalto 1932. aastal loodud Villa Tammekann.

Nõukogude ajal ehitati kesklinna ümbrusse hruštšovkasid; peamiseks paneelelamute rajooniks kujunes Annelinn, kus valmis kaks mikrorajooni. Kauaaegne Tartu linnaarhitekt Arnold Matteus säilitas sõjapurustustest jäänud tühemikke südalinnas rohealadena, et hoida kohti tulevase väärtuslikuma arhitektuuri tarbeks. Tööstusettevõtted koondusid Ropka tööstusrajooni.

Uuematest suurema mahuga ehitistest linnaruumis võib mainida Tigutorni, Tartu Kaubamaja uut hoonet, Emajõe Ärikeskust ehk rahvasuus Plaskut ja sellega ühendatud Tasku Keskust ehk Taskut ning hotelli ja konverentsikeskust Dorpatit.

Tartu raudteejaama veetorn talvel

Tartu raudteejaama veetorn

Raudteetööliste elamu Tartus Vaksali 4

Raudteetööliste elamu Vaksali 4

Tartule iseloomulik puidust kahekorruseline kuur

Tartule iseloomulik puidust kahekorruseline kuur

Annelinn, Mõisavahe tn lõpp

Annelinna paneelelamud

Karlova, Kesk 7 ja Eha 19

Kesk ja Eha tänava nurk Karlovas

Tammelinn, Elva 3

Heimatstiilis puitelamu Tammelinnas

Tartu kunstis

Tartu kujutavas kunstis

Linna kujutamine kunstis hakkas levima pärast Tartu ülikooli tegevuse taastamist, mis tõi kaasa Põhjasõjas põhjalikult laastatud ja 1775. aasta tulekahjus taas hävinud linna ülesehitamise. Nii ilmusid ülikooli taasavamise 20. aastapäevaks August Philipp Klara akvatintatehnikas album, 25. aastapäevaks akvatintasari August Matthias Hagenilt ja 35. aastapäevaks sari Woldemar Friedrich Krügeri litograafiateoseid Toomemäe vaadetega. 19. sajandist on tuntud ka Georg Friedrich Schlateri litograafiateosed, milles ta kujutas Tartu paljusid tuntud paikasid. 1857. aastal omandas Schlateri litotöökoja Louis Höflinger, kes jätkas linnavaadete väljaandmist. Näiteks koostöös Eduard Ivansoniga andis ta 1860. aastal välja albumi Tartu ja selle ümbruse 20 vaatega "Album von Dorpat und Umgebungen". 1875. aastal müüs ta töökoja omakorda edasi Heinrich Laakmannile.[52]

Kui 1803. aastal avatud Tartu Ülikooli joonistuskool kujunes üheks esimeseks kunstihariduse keskuseks Baltimaades, siis 1919. aastal asutatud Kunstiühingu Pallas kunstikoolist sai 1924. aastal Eesti esimene kõrgem kunstiõppeasutus. Ühtekokku lõpetas aastatel 1924–1940 Pallase 79 noort kunstnikku, kes jäädvustasid oma teostes palju Tartut. Nõukogude okupatsiooni alguses 1940. aasta augustis likvideeriti Kõrgem Kunstikool Pallas ja asutati Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool, mis nimetati 1944. aasta novembris Tartu Riiklikuks Kunstiinstituudiks. 1951. aastal likvideeriti ka see ja kogu kõrgem kunstiõpe koondati Tallinna. Tartus alustas tööd Tartu Kujutava Kunsti Kool keskeriõppeasutusena. Vähenes Tartu tähtsus kunstikeskusena ja sealtpeale on palju vähemaks jäänud ka Tartu kujutamist kujutavas kunstis.

21. sajandil on Tartu silma paistnud tänavakunsti poolest ja linna on nimetatud Eesti tänavakunsti pealinnaks.[53] Need teosed on aga juba mõeldud pigem ümbruskonna kaunistamiseks või poliitilise sõnumi edastamiseks.

TKM 1264G, Ülikooli raamatukogu, August Philipp Klara

August Philipp Klara, "Ülikooli raamatukogu" (1821)

TKM 0933G, Vaade Tartule Toomelt, Louis Höflinger

Louis Höflinger, "Vaade Tartule Toomelt" (1860)

TKM 1306G, Vaade Tartule Kassitoomelt, Karl Anton Schulz

Karl Anton Schulz, "Vaade Tartule Kassitoomelt" (1869)

TKM 0908M, Emajõgi, Hermann Friedrich Schrenck

Hermann Friedrich Schrenck, "Emajõgi" (1881)

TKM 0254M 02, Tartu maastik, Villem Ormisson

Villem Ormisson, "Tartu maastik" (1930)

TKM 0316M, Tartu motiiv, Kaarel Liimand

Kaarel Liimand, "Tartu motiiv" (1935)

TKM 1611G, Tartu äärelinna vaade, Ella Mätik

Ella Mätik, "Tartu äärelinna vaade" (1942)

Alasti keiser, Edward von Lõnguse töö Tartus

Edward von Lõnguse "Alasti keiser" (2015)

Tartu kirjanduses

Tartu käsitlused ilukirjanduses on kokku koondatud veebiportaali "Tartu ilukirjanduses".

Liiklus

Raudteejaam
Tartu raudteejaam rajati 1876. aastal ning jaamahoone ehitati järgnevatel aastatel (1876–1878)
Next.svg Pikemalt artiklites Tartu liiklus ja Tartu ühistranspordiliinid

Valdav osa Tartu liiklusest on autoliiklus, seda kasutatakse nii inimeste kui ka kaubaveoks. Oluline transpordisõlm on Tartu bussijaam.

Rööbastranspordi tähtsus on tagasihoidlik, see piirdub maapealse rongiliiklusega. Lisaks Tartu raudteejaamale asuvad linna piires ka Aardla raudteepeatus ja Kirsi raudteepeatus. Raudtee on oluline peamiselt linnavälise liikluse seisukohalt, mitte linnasiseseks liikumiseks. Nõukogude ajal oli Tartu tööstusele tähtis ka sadamaraudtee, mille kaudu liikusid kaubad ja kütus kuni Tartu sadamani Emajõel. Trammi- ja trolliliiklus Tartus puudub, kuigi välja on pakutud kava trammiliini rajamiseks.

2011. aasta seisuga oli Tartus 467 tänavat üldpikkusega 336 km. Neil liikles 36 444 sõiduautot (neist eraomanduses 27 160), 5445 veoautot, 360 autobussi ja 1414 mootorratast. Inimkannatanutega liiklusõnnetusi oli aasta vältel 118, neis sai viga 132 ja hukkus 4 inimest. Linnas oli 25 bussiliini (kogupikkusega 491 km) ja 276 bussipeatust.[54] 25 liinil sõitis igapäevaselt 51 bussi ning alates 2011. aasta algusest opereerib Tartu linnaliine AS SEBE.[55]

Kuigi Emajõgi on kogu pikkuses laevatatav, kasutatakse Emajõge peamiselt meelelahutusliku iseloomuga liikluseks. Kesklinnas asuvat Tartu sadamat kasutavad üksnes reisilaevad (tuntumad neist on Pegasus, Vanemuine ja Jõmmu), arvukate mootorpaatide jt veesõidukite tarbeks on linna piires mitu paadisilda ja -slippi. 2014. aastal avati Karlova sadam, kus on ka bensiinijaam veesõidukitele. Jõeliiklust Tartus aktiivselt ei reguleerita, kuid politsei on kasutanud vajadusel selleks mootorpaate.

Lennundus

Tartu on Eesti lennunduse ajaloo seisukohast oluline linn. 1912. aastal tegi vene lendur Sergei Utotškin kahepinnalisel Farman-tüüpi lennumasinal Eesti esimese mootorlennuki lennu Raadi mõisa väljade kohal. Johannes Pääsukese filmikaadreid Utotškini lennust peetakse ühtlasi Eesti filmikunsti alguseks. Hiljem baseerus Tartus Raadil 2. Üksik Lennuväedivisjon. Saksa okupatsiooniväed rajasid Raadile esimese betoneeritud lennuraja. Teise Nõukogude okupatsiooni ajal sai Raadi sõjaväelennuväljast strateegiliste kaugpommitajate lennuväli ning Tartust sai välismaalastele suletud linn.

Samas Tartu lähedal Ülenurme vallas tegutseb Eesti Lennuakadeemia ja Kastre vallas Eesti Lennundusmuuseum. Ülenurme vallas asub ka 1946. aastal avatud Tartu lennujaam.

Looduskaitse

Tartu põhjaosa kaitsealad
Tartu põhjaosa kaitsealad. Näidatud on Aruküla koopad, Kalmistu paljand, ebatsuuga allee ja Raadi park koos dendropargiga Maa-ameti kaardil
Next.svg Pikemalt artiklis Tartu looduskaitse

Kuna Tartu linna piiridesse jääb lisaks parkidele ja haljasaladele ka mitmesuguseid looduslikke objekte, siis on Tartus oma looduskaitse kontseptsioon, mis on esitletud dokumendis Tartu Agenda 21.[56] Seal on välja toodud ka Tartus looduskaitset nõudvate objektide loetelud. Objektide seas on nii looduslikke vaatamisväärsusi, looduskooslusi, taimi, linde, loomi. Eri aegadel on Tartus kaitse alla võetud 44 loodusobjekti: 2 parki, 3 alleed, 1 paljand, 1 koobastik, 1 selektsiooniaed, 1 haruldaste taimede kaitseala, rohkesti puid ja puuderühmi.[57] Aja jooksul on mõned neist hävinud. Eri taime- ja loomaliike on Tartus ja selle lähikonnas kaitse all 26.[58]

Mõningaid kaitstavaid loodusobjekte:

Tartu linna territooriumile ulatuvad

Sport

Vabariigi aastapaev Tartu Anne kanalis 24-02-2013 02
Talisuplus Tartus

Linna tuntuim praegu tegutsev korvpalliklubi on Tartu Ülikooli korvpallimeeskond, tuntuim jalgpalliklubi on JK Tammeka. Tartus tegutsevad Ameerika jalgpalli klubi Tartu Titans, orienteerumisklubi Ilves, võrkpalliklubi Bigbank Tartu, maadlusklubi Englas, jäähokiklubi HK Tartu Kalev-Välk. Üks Tartu tuntumaid spordiorganisatsioone on Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi.

Tartus asuvad veekeskus Aura Keskus ja siseruumidega Tamme staadion. Linna spordielu korraldab sihtasutus Tartu Sport.

Jooksuvõistlustest on linnas peetud Tartu Sügisjookse, mis on kandnud ka nime Tartu Linnamaraton. Rattavõistlustest toimuvad Tartu rattamaraton ja Tour of Estonia Tartu Grand Prix. Eesti suurim ja tuntuim suusamaraton – Tartu maraton – kannab küll Tartu nime, aga selle võistlusrada ei ole juba mitu kümnendit Tartut läbinud.

2001. aastast toimub Tartus iga-aastane rahvusvaheline võimlemisturniir Miss Valentine, mida korraldab Võimlemisklubi Janika.

2017. aastal toimusid Tartus orienteerumise maailmameistrivõistlused.

Sõpruslinnad

Sõsarlinnad

Tartu sõsarlinnade hulka kuuluvad:[61][62]

Partnerlinnad

Tartu partnerlinnade hulka kuuluvad:[63][64]

Varem on Tartul olnud sõprussidemed ka Leninakaniga Armeenias (nüüdne Gjumri).[65]

2006. aastast korraldab Tartu sõpruslinnade rahvusköökide päevi.[66]

2013. aastal asusid Tartus üheksa riigi konsulaaresindused: Costa Rica, Leedu, Moldova, Peruu, Rootsi, Soome, Tšiili, Ungari ja Venemaa.[67]

Vaata ka

Tartu Toomkiriku varemed 2012
Toomkiriku varemed
Vaade Tartule talvel 2010
Jaani kirik talvel

Viited

  1. Maa-amet, vaadatud 18.07.2018.
  2. Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
  3. http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=4412334&siteLanguage=et, vaadatud 4.11.2017.
  4. Tartu vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus Riigi Teatajas
  5. http://www.tartu2024.ee
  6. https://kultuur.err.ee/974481/euroopa-kultuuripealinnaks-valiti-tartu
  7. Andres Tvauri. Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost, doktoritöö, juhendaja Valter Lang. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, 2001. Lk 215–220, 238.
  8. 8,0 8,1 8,2 Tvauri 2001, lk 238–239
  9. 9,0 9,1 9,2 Paul Alvre. Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas, III : Kohanimed. Keel ja Kirjandus, 1985, nr 2, lk 97
  10. Eesti Entsüklopeedia. 4. köide: Jaapan–Käolina. Tartu: Loodus, 1934, lk 22.
  11. Andres Tvauri. Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis, Estonian Archaeology 4, Tartu 2012. Lk 187–189
  12. Tvauri 2012, lk 47–49
  13. Valter Lang. Baltimaade pronksi- ja rauaaeg. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007. Lk 239
  14. Sakala, 2006. Kohanimede teema sisustas päeva.
  15. Idaringtee Tartu linn
  16. Antud päeval registris olevate elanike arv on kirjas Tartu linna kodulehe esilehel.
  17. http://www.stat.ee/ppe-46953
  18. "Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 28, ptk "Rahvastik"
  19. "Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 29, ptk "Rahvastik"
  20. Статистическое изображение городов и посадов Российской империи по 1825 год. Сост. из офиц. сведений по руководством директора Департамента полиции исполнительной Штера. Спб., 1829.
  21. Обозрение состояния городов российской империи в 1833 году / Изд. при министерстве внутренних дел. — Спб., 1834.
  22. Статистические таблицы о состоянии городов Российской империи. Сост. в Стат. отд. Совета МВД. — Спб., 1840.
  23. Статистические таблицы о состоянии городов Российской империи [по 1 мая 1847 года]. Сост. в Стат. отд. Совета МВД. Спб., 1852.
  24. Статистические таблицы Российской империи, составленные и изданные по распоряжению министра внутренних дел Стат. отделом Центрального статистического комитета. [Вып. 1]. За 1856–й год. Спб., 1858.
  25. Resultate der am 3. März 1867 in den Städten Livlands ausgeführten Volkszählung. Tab. 1. Summarische Gliederung der städtischen Bevölkerung in Livland, geschieden nach Civil und Miliair
  26. 26,0 26,1 1922 a. üldrahvalugemise andmed. Vihk 1. Rahva demograafiline koosseis ja korteriolud Eestis. — Tallinn, 1924, lk. 10.
  27. Первая Всеобщая перепись населения Российской империи 1897 года. Наличное население в губерниях, уездах, городах Российской Империи (без Финляндии)
  28. Rahvastiku koostis ja korteriolud: II rahvaloenduse tulemusi. Tallinn, 1935, lk. 1.
  29. Strukturbereicht über das Ostland. Teil I: Ostland in Zahlen. — Riga, 1942.
  30. Перепись населения СССР 1959 года
  31. Перепись населения СССР 1970 года
  32. Перепись населения СССР 1979 года
  33. 33,0 33,1 2000. aasta rahvaloenduse tulemused I Faktiline ja alaline rahvastik, rahvastiku paiknemine, soo- ja vanuskoosseis
  34. Resultate der am 3. März 1867 in den Städten Livlands ausgeführten Volkszählung. Tab. 4. Summarische Gliederung der städtischen Bevölkerung in Livland nach ihrer Nationalität für Civil und Militair geschieden
  35. 35,0 35,1 1922 a. üldrahvalugemise andmed. Vihk 1. Rahva demograafiline koosseis ja korteriolud Eestis. — Tallinn, 1924, lk. 33.
  36. Первая Всеобщая перепись населения Российской империи 1897 г. Под ред. Н. А. Тройницкого. 21: Лифляндская губерния. — Спб., 1905, с. 78—79.
  37. Rahvastiku koostis ja korteriolud: II rahvaloenduse tulemusi. Tallinn, 1935, lk. 47—53.
  38. Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллин, 1972.
  39. Население районов, городов и посёлков городского типа Эстонской ССР: По данным Всесоюзной переписи населения на 17 января 1979 года. — Таллин, 1980, с. 131—135.
  40. 2000. aasta rahvaloenduse tulemused. II. Kodakondsus, rahvus, emakeel ja võõrkeelte oskus
  41. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
  42. Päring Statistikaameti andmebaasist
  43. Aivar Pau. "Eesti sai üleilmselt startup-raportilt tõsise hoiatuse". Postimees, 20. aprill 2019, 09:31. Postimees Grupp. Arhiiviversioon.
  44. "Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 38, ptk "Ettevõtlus"
  45. Tartu statistika aastaraamat 2017
  46. Tartu linna 2015. aasta eelarve Riigi Teataja (vaadatud 27. aprillil 2015)
  47. "Lühiülevaade Tartu linna 2015. aasta eelarvest" Tartu linna kodulehel (vaadatud 27. aprillil 2015)
  48. "Tänasest saab esitada kaasava eelarve ideid" Tartu Linnavalitsuse pressiteade 27.04.2015 (vaadatud 27. aprillil 2015)
  49. "Tartu sai teaduskultuurilinna tiitli" Bioneer, 16. jaanuar 2015
  50. Kaspar Koort Tartu pääses UNESCO loovlinnade võrgustikku Postimees, 12. detsember 2015
  51. "Mälumäng" Postimees, 21. jaanuar 2014, lk 21
  52. LINNAVAATED utlib.ut.ee
  53. Karsten Kaminski. "Tänavakunst Tartus: rohkem kui ainult kunst" kultuur.postimees.ee, 26. aprill 2015
  54. "Tartu arvudes 2012"
  55. "Tartu linna ühistransport" tartu.ee
  56. "Tartu Agenda 21"
  57. Ü.Kukk, I.Alakivi "Tartus kaitse all olevad loodusobjektid" (maht ca 12 MB)
  58. Ü. Kukk, I. Alakivi "Kaitstavaid liike Tartu linnas ja lähikonnas" (maht ca 18 MB)
  59. "Kaitsealuste taimede uued leiukohad keeravad Tartus ehitusplaane kihva" Tartu Postimees, 14.03.2014
  60. Ropka-Ihaste looduskaitseala register.keskkonnainfo.ee
  61. Tartu sõpruslinnad Tartu kodulehel (vaadatud 11.10.2012)
  62. Sõpruslinnad/Twin Cities Tartu kodulehel (vaadatud 11.10.2012)
  63. Tartu partnerlinnad Tartu kodulehel (vaadatud 26. juunil 2014)
  64. "PILTUUDIS: Tartu ja Gaziantep allkirjastasid koostöödeklaratsiooni" Tartu Linnavalitsuse pressiteade, 03.02.2014 (vaadatud 26. juunil 2014)
  65. Külli-Riin Tigasson "Armeenia. 22 aastat pärast maavärinat" EPL, 22. november 2010
  66. "Tartu sõpruslinnade rahvusköökide päevad 2012"
  67. Välisriikide esindused Tartus Tartu kodulehel (vaadatud 10.10.2013)

Kirjandus

Välislingid

Ants Viires

Ants Viires (kuni 28.02.1938 Veber; 23. detsember 1918 Tartu – 18. märts 2015) oli eesti etnoloog ja kultuuriloolane.

Arvi Ränk

Arvi Ränk (26. mai 1960 Kuressaare külanõukogu, Kingissepa rajoon – 20. detsember 1994, Tallinn) oli Eesti ajaloolane ja etnoloog.

Eesti külade loend

Siin on loetletud Eesti praegusi ja endisi külasid. Endiste külade juurde tuleb lisada "(endine)".

Emajõgi

Emajõgi on Eesti suurimaid jõgesid, pikkuselt Eesti üheksas (100 km). Jõgi voolab üldjoontes läänest itta, Võrtsjärvest Peipsi järve.Emajõe lähe asub Võrtsjärve kirdenurgas Rannu-Jõesuus. Jõgi läbib keskjooksul Tartu ja suubub Praagal Peipsi järve. Suurimad lisajõed on Pedja, Ahja (suurim lisajõgi), Elva, Amme ja Laeva jõgi. Kokku on lisajõgesid 12: vasakpoolsed on Põltsamaa ja Pedja jõe ühinemisel tekkiv Pedja jõgi, Laeva, Amme ja Lagina jõgi, parempoolsed Kavilda, Elva, Ilmatsalu, Porijõgi, Mõra, Luutsna, Ahja ning Kalli jõgi. Keskjooksul voolab jõgi Emajõe ürgorus.Emajõe laius on 20–145 m ja pikkus 100 km, sellest Võrtsjärvest Tartuni jääb 57 km ja Tartust Peipsini 43 km. Veel 1927. aastal oli Emajõe pikkus 117 km, kuid hiljem on jõge süvendatud ja kanaliseeritud. Emajõgi on rahuliku vooluga, kuna jõe langus on kõigest 3,6 meetrit. See teeb jõe languks 3 cm/km. Keskmine vooluhulk suudmes on 72 m3/s, selle poolest on Emajõgi Eestis teisel kohal pärast Narva jõge. Emajõgi on suudmes kuni 14 meetrit sügav.

Suurele Emajõele on iseloomulikud soised kaldad, mis on sajandite vältel teinud raskeks nii sildade ehitamise kui ka jõe aastaringse ületamise. Üks väheseid kohti, kus kõva mineraalpinnas ulatub mõlemal pool jõge otse jõeni, on Tartus Laia tänava otsas asuva Vabadussilla koht. Seal asus ka ajalooliselt vanim jõeületuskoht, mille juurde Tartu linn enam kui 1000 aastat tagasi tekkis.

Jõe ülem- ja alamjooksul laiub soid ja heinamaid (luhti), mis suurvee ajal on vee all. Suurvee ajal esineb Tartu linnas ka üleujutusi. Veetase Emajões võib aastas kõikuda 1,2–2,6 m.Üks Emajõe eripärasid on rohked luhaveekogud, kokku 102. Jõesilmustest on voolutee loodusliku või kunstliku õgvenduse teel tekkinud arvukalt vanajõgesid üldpindalaga umbes 140 ha, neist 72 sisaldavad vett igal aastaajal. Enamik vanajõgedest jääb 35 km pikkusse lõiku Pedja jõe suudmest ja Kärevere külani.

Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool

Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool on riiklik kutseõppeasutus Tartus aadressil Lossi tänav 15.

Tänane Elleri-nimeline muusikakool on 1919. aastal asutatud Eesti Helikunsti Seltsi Tartu Kõrgema Muusikakooli järglane. Praegu annab kool kutsekeskharidust põhi- ja keskkooli baasil. Õppeaeg on põhikooli baasil neli aastat, keskkooli baasil kolm aastat.

Pärast kooli lõpetamist on võimalik haridusteed jätkata nii eesti kui välismaa muusikakõrgkoolides.

Hugo Treffneri Gümnaasium

Hugo Treffneri Gümnaasium (akronüümina HTG) on Tartus asuv gümnaasium.

Gümnaasium asub 1919. aastast Rüütli ja Munga tänava nurgal aadressil Munga 12/Rüütli 20.

Kooli direktor on 2001. aastast Ott Ojaveer.

Koostöös teiste Lõuna-Eesti koolidega osaleb kool igal aastal Viie Kooli Võistlusel.

II liiga

II liiga on Eesti klubijalgpalli tugevuselt neljas liigaaste.

Teises liigas moodustatakse kaks piirkonda, kummaski 14 võistkonda. Piirkondade võitjad tõusevad Esiliigasse B. Piirkondades 2. kohale tulnud võistkonnad mängivad omavahel kodus-väljas printsiibil ning selle võitja mängib kodus-väljas printsiibil Esiliiga B 8. koha saavutanud võistkonnaga üleminekumänge. Teise liiga piirkondades 13. ja 14. kohale tulnud võistkonnad langevad Kolmandasse liigasse, piirkondades 12. kohale tulnud võistkonnad mängivad kodus-väljas printsiibil üleminekumänge vastavalt Kolmanda liiga Põhja ja Ida piirkondades 2. kohale tulnud võistkondade omavaheliste mängude võitjaga ning Lõuna ja Lääne piirkondades 2. kohale tulnud võistkondade omavaheliste mängude võitjaga.

Ilmamaa

Ilmamaa on Tartus tegutsev kirjastus, mis alustas tegevust 1993.

2006. aasta lõpuks oli kirjastus avaldanud ligi 320 trükist.

Ilmamaa olulisimaks väljaandeks on sari "Eesti mõttelugu", mis koosneb Eesti mõtlejate tekstikogumikest. Selles sarjas on seni ilmunud 61 raamatut. "Eesti mõtteloo" raamatute avaldamist toetab Eesti Mõtteloo Sihtkapital.

Ilmamaa nõukogu esimees on Hando Runnel.

Miina Härma Gümnaasium

Miina Härma Gümnaasium on 1906. aastal esimese eestikeelse keskkoolina asutatud gümnaasium Tartus.

Kool on nime saanud eesti esimese naishelilooja Miina Härma järgi, kes töötas 1917–1941 koolis muusikaõpetajana.

Kool asub Tartus Tõnissoni tänaval.

Miina Härma Gümnaasiumis on kasutusel IB õppekavad Diploma Programme (11.–12. klass) ja Primary Years Programme (1.–4. klass) ning rakendusfaasis on Middle Years Programme (5.–10. klass).Koostöös teiste Lõuna-Eesti koolidega osaleb kool igal aastal Viie Kooli Võistlusel.

Tartu Kunstikool

Tartu Kunstikool on Tartus asuv riiklik kutsekool.

Tartu Kunstikooli pikk ja värvikas ajalugu on seotud Tartu Riikliku Kunstiinstituudi ja seeläbi ka Pallase kunstikooliga. Erakõrgkool Pallas riigistati nõukogulike ümberkorralduste käigus ning kool nimetati ümber Konrad Mäe nim. Riigi Kõrgemaks Kunstikooliks. 1944. aastast võeti kasutusele nimi Eesti NSV Tartu Riiklik Kunstiinstituut.

1940. aastail tegutsesid kunstikõrgkoolid nii Tallinnas kui Tartus. Kümnendi lõpul otsustati, et Tallinna Riiklik Kunsti Instituut ja Tartu Riiklik Kunsti Instituut tuleks ühendada, et kogu kujutava kunsti alane kõrgharidus koonduks Tallinna. Tartusse pidi jääma vaid kõrgkooliastujate ettevalmistamine ning kunstiõpetajate koolitus. Loodava, keskeritaseme kunstikooli õpetajatena nähti kunstiinstituudis õpetanud õppejõude, ka pidi uus kool tegutsemist alustama Tartu Kunstiinstituudi ruumes ning varadega. Kunstikooli viimane direktor oli kuni 1949. aastani Anton Starkopf. Vastava määruse võttis NSV Liidu Ministrite Nõukogu vastu 13. novembril 1950.

Sellele järgnes Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus 22. detsembrist 1950 "Tartu Kujutava Kunsti Kooli avamise kohta". Uuest sügisest tegutsemist alustanud kooli astujad said valida kahe osakonna – kunstipedagoogika ja skulptuuriosakonna – vahel. Peagi lisandusid teatridekoratsiooni, puidu kunstilise kujundamise, rõivaste konstrueerimise ja modelleerimise osakonnad.

1960. aastail elas kool üle mitu reformi, alustades nimemuutusest (1960. aastast Tartu Kunstikool) kuni mitme eriala likvideerimiseni. Nii lõpetati Tartus joonistus- ja joonestusõpetajate, teatridekoraatorite ja rõivakujundajate koolitamine ning koondati nendeski valdkondades õpetus Tallinna. Uue erialana avati naha kunstiline kujundus ja jalatsite modelleerimine. Kõigi muudatuste tulemusel sai Tartu Kunstikoolist puhtakujuline rakenduskunstikool.

1970. aastaid võib iseloomustada kui stabiilsuse aega. Kool elas aktiivset elu – õpiti, käidi praktikatel, koolis tegutses arvukalt huvialaringe, lõpetajad tegid lõputöödeks kujundusi Tartu koolidele, lasteaedadele, riigiasutustele. Tõusuaega üleelav skulptuur (arvukad monumendid jms.) tundis puudust tehnilistest teostajatest, kes aitaksid kunstnikel oma ideid realiseerida. Arvestades ühiskondlikku vajadust, avati kunstikoolis kivi kunstilise töötlemise osakond.

Uus tuul tiibadesse saadi 1990. aastatel, kui koolis tänu uute osakondade avamisele tekkisid võimalused õppida tekstiilikunsti, maali ja maalingute restaureerimist, meedia- ja reklaamikunsti ning fotograafiat. Sama kümnendi lõpuks õnnestus koolil viimaks saada ka päris omad ruumid Tähe tänaval.

2000. aastaks kasvas kunstikoolist välja uus kunstikõrgkool – Tartu Kõrgem Kunstikool, mis näeb oma põhiülesandena rakendusliku kunstikõrghariduse andmist. Esialgse vaimustusega kaasnes idee likvideerida Tartu Kunstikool kui kool, mille järele justkui puudus Eesti haridusmaastikul vajadus. Lõpetati ka uute õpilaste vastuvõtt. Siiski on elu näidanud, et keskeriharidusega kunstnik-teostajate järele pole vajadus kuhugi kadunud.

Taasavatud Tartu Kunstikool jätkab praegu keskeriharidust andva kutsekoolina, pakkudes võimalust õppida 3D-modelleerija-visualiseerija, trükimeedia kujundaja-küljendaja, dekoraator-stilisti ja illustraatori erialal.

Tartu maakond

Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis. Hõlmab ajaloolise (18.-19. sajandi) Tartumaa tuumikala koos Tartu linnaga.

Maakond asub Ida- ja Lõuna-Eesti piiril Peipsi järve ja Võrtsjärve vahel. Ta piirneb põhjas Jõgeva, läänes Viljandi ning lõunas Põlva ja Valga maakonnaga. Maakonna idapiir Peipsi järvel on ühtlasi riigipiiriks Venemaaga.

Tartu vald

Tartu vald on 2. järgu haldusüksus (vald) Tartu maakonnas.

Tartu vald moodustati 2017. aastal Tartu valla, Laeva valla, Piirissaare valla ja Tabivere valla ühinemisel.

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool. Ainukese ülikoolina Baltimaades kuulub Tartu Ülikool 1,2% maailma parimate sekka.Tartu ülikooli asutamisaastaks loetakse aastat 1632, mil Tartus avati ametlikult Academia Gustaviana. Selle ajalukku jääb mitmeid katkestusi ja erinevaid perioode. Eestikeelse ülikoolina alustati tööd 1919. aastal. 1940–1941 ja 1944–1989 kandis ülikool nime Tartu Riiklik Ülikool (lühend TRÜ).

Tartu ülikoolis on 4 valdkonda: humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, sotsiaalteaduste valdkond, meditsiiniteaduste valdkond ning loodus- ja täppisteaduste valdkond. Õppekavu on 157 – 2018/2019. õppeaastal toimus vastuvõtt 56 bakalaureuse-, 68 magistri- ja 33 doktoriõppekavale.

Ülikool on hinnatud parimaks Baltikumis. Näiteks edetabeli QS World University Rankings hinnangul oli Tartu ülikool 2019. aastal maailma ülikoolide seas paremuselt 301. kohal, mis on Eesti kõrgkoolide seas seni kõrgeim koht. Edetabelis Times Higher Education (THE) World University Rankings on Tartu Ülikool püsinud 2016.–2019. aastani positsioonil 301–350 ning edetabelis Academic Ranking of World Universities (ARWU) hoiab 2019. aastal positsiooni 301–400.

Tartu Ülikool on maailma 1% viidatuimate ülikoolide ja teadusasutuste hulgas 12 teadusvaldkonnas. Ligi 50 Tartu Ülikooli teadlast kuulub 1% maailma enim viidatud teadlaste hulka (Web of Science).

Üle poole Eesti doktoritöödest, kaitstakse Tartu Ülikoolis (umbes 120 doktoritööd aastas).

Üle poole Eesti teaduspublikatsioonidest avaldavad Tartu Ülikooli teadlased. Teaduspublikatsioone on ETIS-e andmetel u 34 000, sh ISI Web of Science'i andmebaasis üle 7500.

2019. aasta juulikuu seisuga on TÜ liikmetega seotud kokku 55 ülikooli spin-off ettevõtet.

Tartu Ülikooli Kirjastus

Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.

Kirjastus loeb oma asutamisajaks aastat 1632, mil tööd alustas Tartu Ülikooli trükikoda, kus trükitud 8-leheküljeline disputatsioon oli arvatavasti esimene Eesti alal trükitud raamat.

Nõukogude okupatsiooni ajal tegutseti järgmiste nimede all: TRÜ kirjastusgrupp (alates 1959), TRÜ kirjastus- ja trükiosakond (alates 1971), hiljem TRÜ Kirjastus. 1999. aastal sai kirjastusest omaette eelarvega ülikooli asutus, alates 2001. aastast on Tartu Ülikooli Kirjastus 100% ülikoolile kuuluv osaühing.Kirjastuse direktorid on olnud Mart Orav ja Vaiko Tigane, alates 2013. aastast on selle tegevjuht Ülle Ergma. Kirjastuse peatoimetaja on alates 1. märtsist 2012 Ivo Volt.Kirjastus kirjastab dissertatsioone, teaduskirjandust ja õppekirjandust, samuti teaduslikke sariväljaandeid ja ajakirju. Alates 2012. aastast ilmuvad Tartu Ülikooli Kirjastuse kaubamärgi all ainult eelretsenseeritud õppe- ja teaduspublikatsioonid.Tartu Ülikooli Kirjastus on Eesti Kirjastuste Liidu liige ning kuulub organisatsioonidesse Association of European University Presses (AEUP), CrossRef ja OAPEN (Open Access Publishing in European Networks).

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, TÜ VKA) on Viljandis asuv Tartu Ülikooli kolledž (varem omaette kõrgkool), mis pakub võimalust omandada kõrgharidust rakenduskõrgharidusõppes, ühel bakalaureuseõppekaval ja magistriõppes. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia edendab ja hoiab rahvusülikooli osana eesti rahvuskultuuri. Kultuuriakadeemia tunnuslause on "Omakultuursed terviklahendused". 2013. aasta septembri seisuga õppis Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias üle 700 üliõpilase. Kultuuriakadeemia direktor on Iñaki Sandoval Campillo. Akadeemial on neli akadeemilist osakonda.

Tartu Ülikooli arstiteaduskond

Tartu Ülikooli arstiteaduskond kuulub Tartu Ülikooli koosseisu alates ülikooli asutamisest 1632. aastal.

Arstiteaduskonda kuulub 8 prekliinilist instituuti, farmaatsia instituut ning 17 kliinikut. Lisaks neile on teaduskonna struktuuris õendusteaduse osakond, meditsiinitehnoloogia keskus, molekulaarse ja kliinilise meditsiini keskus ja vivaarium.

Arstiteaduskond on töötajate arvult ülikooli suurim teaduskond: 2005. aasta lõpus oli arstiteaduskonnas 207 õppejõudu, kellest 30 olid professorid. Teadureid ja vanemteadureid oli teaduskonnas 92.

Õppeaastal 2005/2006 õppis arstiteaduskonnas kokku 1923 õppurit:

põhiõppes 1237,

magistriõppes 96,

doktoriõppes 118,

residentuuris 472.1991–2005 on arstiteaduskonnast doktorikraadi saanud 114 inimest.

Teaduskonna dekaan oli aastatel 2009–2015 Joel Starkopf.

Tartu Ülikooli Õpetajate Seminar

Tartu Ülikooli Õpetajate Seminar oli Tartu Ülikooli haridusteaduskonna koosseisu kuuluv õppeasutus. Alates 1. jaanuarist 2010 alustas tööd Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond ning endine haridusteaduskond jätkas selle koosseisus haridusteaduste instituudina. Alates 2016. aastast kuulub haridusteaduste instituut Tartu Ülikooli sotsiaalvaldkonna alla ning õpetajate seminari nime all jätkab tööd haridusteaduste instituudi osakond, mis vastutab lasteaia- ja algklassiõpetajate ettevalmistamise eest.

Tartu Ülikooli Õpetajate Seminar tekkis 1. juulil 2001 Tartu Õpetajate Seminari liitmisel Tartu Ülikooliga. 2001. aasta seisuga töötas seminaris põhikohaga 30 õppejõudu. Üliõpilaste arv päevaõppes oli 269 ja TÜ Avatud Ülikoolis 227.

Seminar on asutamisest saadik kandnud mitut nime, millest tuntum on Tartu Õpetajate Seminar. Läbi aegade on seminaris hariduse saanud paljud tuntud Eesti haritlased.

Tartu Ülikooli õigusteaduskond

Tartu Ülikooli õigusteaduskond on Tartu Ülikooli instituut, kus koolitatakse juriste alates Tartu Ülikooli asutamisest 1632. a. See on üks ülikooli neljast algsest teaduskonnast.1. jaanuarist 2016 kuulub õigusteaduskond Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonda koos haridusteaduste instituudi, majandusteaduskonna, Narva kolledži, psühholoogia instituudi, Pärnu kolledži, Johan Skytte poliitikauuringute instituudi ning ühiskonnateaduste instituudiga.Õigusteaduskond pakub juuraõpet nii Tartus kui ka Tallinnas. Õigusteaduskonna Tallinna osakond loodi 2002. aastal, kui varasem Õigusinstituut liideti Tartu Ülikooliga.Õigusteadust on võimalik õppida kõigil kolmel õppeastmel: bakalaureuseõppes, magistriõppes ja doktoriõppes. Lisaks klassikalisele õigusteaduse erialale on magistriõppes võimalik õppida ka IT-õiguse ning rahvusvahelise õiguse ja inimõiguse õppekavadel.

Õigusteaduskond pakub ka õigusalast täiendusõpet.

Tartumaa

Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.