Tarbija

Tarbija on hüviseid tarbiv subjekt.

Disambig gray.svg  See artikkel räägib majanduse mõistest; ökoloogia mõiste kohta vaata artiklit Konsument

Vaata ka

Eesti meedia

Eesti meediasüsteemi on mõjutanud nii Nõukogude okupatsiooni aegne tsensuur aastatel 1944–1991 kui ka 1990ndate alguses Eesti meediatööstuse ameerikaliku liberaalse infoturu mudeli omaks võtmine. Selle järgi on info eelkõige müügiartikkel, indiviidi kui tarbija vajaduste rahuldaja ning tema kvaliteet sõltub tarbijate maitsest ja nõudlusest. Meedia eelistustelt on eestlastel 4 lemmiktegevust (eelisjärjekorras): teleri vaatamine, raadio kuulamine, internetikasutus, paberlehtede lugemine.

Meedia käesolevas artiklis tähendab massikommunikatsiooni vahendeid, täpsemalt raadiot ja televisiooni. Vaatluse all olevad aastad on valitud selle põhjal, et 1987. aastal algas siirdeperiood ja mõned aastad pärast sajandivahetust oli meediamaastik tänapäevasel kujul välja kujunenud.

Elektritarbija

Elektritarbija on elektrienergia tarbija: isik, ettevõte või asutus, kes kasutab elektrienergiat kasutuslepingu alusel.

Euro

Euro (lühend EUR, tähis €) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta. Euro kui rahaühik jaguneb 100 sendiks. Euroopa Liidu rahaühiku tähis on €, kolmetäheline lühend EUR kuulub ainult rahvusvahelisse ärisse ja pangandusse.

Euro võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja ettevõtetes. Sularahana tuli euro käibele 1. jaanuaril 2002. Eurot kontrollib Euroopa Keskpank. Alates 1999. aasta juulist on trükkimis- ja vermimistööde tulemusena ringlusse lastud 14,5 miljardit rahatähte. 2012. aastal oli ringluses 11,836 miljardit rahatähte, mille koguväärtus oli 684 miljardit eurot, ja 80,677 miljardit münti, mille koguväärtus oli üle 20 miljardi euro. Ringlusse lastud euromündid kaaluvad kokku 692 335 tonni.

Euro eelised on vahetuskursiriski kadumine, mis lihtsustab rahvusvahelist kaubandust ja koostööd, ühistele huvidele orienteeritud rahapoliitika ning hindade suurem läbipaistvus, mis teravdab rahvusvahelist konkurentsi tarbija kasuks.

Euro on üks maailma tähtsamaid valuutasid, sest stabiilsus- ja kasvupakt tagab selle stabiilsuse. Langenud tehingukulude tõttu Euroopa kapitali- ja rahaturgudel on eurokäive kasvanud, nii et ta on saanud rahvusvahelistel finantsturgudel USA dollari ja Jaapani jeeni kõrval domineerivaks põhi- ja emissioonivaluutaks.

Eurot kasutab üle 300 miljoni eurotsoonis elava inimese.

Eestis tuli euro ametliku valuutana käibele 1. jaanuaril 2011. Eesti kroonid vahetati eurode vastu Eesti Panga fikseeritud kursiga 15,6466.

Faasikontrolli relee

Faasikontrolli relee on kolmefaasilises toitesüsteemis kasutatav kontrollseade, mille abil saab kaitsta kolmefaasilisse toitevõrku ühendatud elektritarbijaid vale faasijärgnevuse, faasi(de) katkemise või faasipingete ebasümmeetria kahjuliku toime eest.

Hanneli Rudi

Hanneli Rudi (sündinud 16. augustil 1971) on Eesti ajakirjanik.

Ta on Postimehe Tarbija toimetuse juhataja.

ISO 9000

ISO 9000 on Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) standardite rühm, mis reglementeerib kvaliteeditagamissüsteeme toodete hankimisel, tarnimisel, väljatöötamisel ja tootehooldusel. Peaeesmärgiks on tarbija rahulolu toote või teenuse kvaliteedi üle, mille tagab motiveeritud ja pühendunud töötaja. ISO 9000 kvaliteedistandardite sari on kehtestatud ka Eesti standarditena.

Juhistikusüsteem

Juhistikusüsteem on madalpingelistes elektrivõrkudes kasutatav elektrijuhtide kogum elektrienergia edastamiseks tarbijatele.

Vahelduvvoolu energiat edastatakse kolmefaasiliste elektriahelate kaudu. Energiat edastavad tööjuhid, milleks on faasijuhid ja nende ühise punktiga ‒ neutraalpunktiga ‒ ühendatud neutraaljuht.

Olenevalt süsteemist võib neutraalpunkt olla maandatud, seda eelkõige inimeste ohutuse tagamiseks. Samal otstarbel on juhistikusüsteemis kaitsejuht (või kaitsejuhid). Kaitsejuhtide abil luuakse kaitsemaandus, s.t ühendatakse maaga pingealtid seadmeosad (elektripaigaldise või elektritarviti need normaalselt ohutud metallosad, mis isolatsioonirikke korral võivad pinge alla sattuda).

Juhistikusüsteemid erinevadki üksteisest selle poolest, kas ja kuidas on tööjuhid alajaama trafo sekundaarpoolel maandatud ja kuidas on korraldatud kaitsemaandus tarbija juures.

Kaubamärk

Kaubamärk on tähis, mis võimaldab eristada ühe ettevõtja kaupa või teenust teise ettevõtja samaliigilisest kaubast või teenusest.

Kaubamärk võib olla näiteks sõna, väljend, kujutis, tähe- ja numbriühend, heli, video, muster, ruumiline kujund või nende kombinatsioon.

Kaubamärgile saab taotleda õiguskaitset teatud kaupade või teenuste tähistamiseks selle registreerimise teel. Kaubamärke ei patenteerita, vaid registreeritakse. Registreeritud kaubamärgi omanikul on selle kasutamise ainuõigus kaupade või teenuste loetelus nimetatud valdkonnas. Omanik võib kaubamärgi ainuõiguse rikkumise takistamiseks algatada kohtumenetluse.Kaubamärgiks nimetatakse kujundlikult ka inimese omadust, mille järgi ta on hõlpsasti äratuntav.

Klient (majandus)

Klient on majanduses isik, kes omandab toote või teenuse.

Klient võib toote või teenuse omandada otse tootjalt, vahendajalt või jaekaubandusest, vahetades selle raha või mõne muu väärtust omava eseme vastu.

Microsoft Windows

Microsoft Windows on personaalarvutitele, serveritele ja manussüsteemidele toodetud Microsofti operatsioonisüsteemide tootepere.

Pakend

Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käitlemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Sinna alla loetakse ka samal eesmärgil kasutatav ühekorrapakend.

Reaktiivvõimsus

Reaktiivvõimsus on suurus, mis iseloomustab vahelduvvoolu elektriahelas kiirust, millega elektrienergia salvestub kondensaatori elektrivälja ning induktiivpooli magnetvälja, ja reaktiivenergia vahetust ahelaosade, sealhulgas allika ja tarbija vahel.

Ühefaasilise vahelduvvooluahela reaktiivvõimsust arvutatakse järgmise valemi järgi:

Q

=

U

I

sin

φ

.

{\displaystyle Q=U\,I\sin \varphi .}

Kolmefaasilise vahelduvvooluahela puhul reaktiivvõimsus

Q

=

3

U

I

sin

φ

.

{\displaystyle Q={\sqrt {3}}\,U\,I\sin \varphi .}

Neis valemeis

Q

{\displaystyle Q\!}

‒ vahelduvvooluahela reaktiivvõimsus (var),

U

{\displaystyle U\!}

‒ pinge efektiivväärtus (V),

I

{\displaystyle I\!}

‒ voolutugevuse efektiivväärtus (A),

sin

φ

{\displaystyle \sin \varphi }

– faasinihe pinge- ja vooluvektori vahel.

Ruusmäe

Ruusmäe ehk Rogosi on küla Võru maakonnas Rõuge vallas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Haanja valda.

Külas asus Ruusmäe mõis. Mõisa endises härrastemajas tegutseb tänapäeval Haanja-Ruusmäe Põhikool. Mõisa endises kellatornis on muuseum (Ruusmäe koduloomuuseum).

Küla territooriumile jääb ka Ruusmäe mõisa kalmistu ja looduskaitse all olnud Ruusmäe tamm.Küla piiresse jääb mitu järve. Nende seas Ruusmäe järv ja Härmäjärv.

Tarbijakaitseamet

Tarbijakaitseamet oli majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas tegutsev riigiamet, mis valvas Tarbijakaitseseaduses ja sellest tulenevates õigusaktides esitatud nõuete täitmise järele.

Kooskõlas ÜRO ja Euroopa Liidu tarbijakaitsepoliitikaga ning tarbijakaitseseadusest tulenevalt tegeles tarbijakaitseamet üksiktarbija, mitte juriidiliste isikute ja ettevõtjate probleemidega. Ameti esmaülesandeks oli tarbija seaduslike õiguste kaitsmine ning tarbijate huvide esindamine.

Tarbijakäitumine

Tarbijakäitumine on õpetus üksikisikutest, gruppidest või organisatsioonidest ning nende tarbimisotsuseid mõjutavatest protsessidest. Samuti käsitletakse tarbijakäitumise all ka toodete, teenuste, kogemuste või ideede müüki eesmärgiga rahuldada tarbija vajadusi ning välja selgitada, kuidas mõjutavad tarbimisprotsessid nii tarbijat ennast kui ka ühiskonda.Tarbijakäitumises esineb elemente nii psühholoogiast, sotsioloogiast, sotsiaalantropoloogiast, turundusest kui ka ökonoomikast; püütakse mõista tarbija otsustusprotsessi nii individuaalsel tasandil kui ka grupiprotsessina, näiteks kuidas emotsioonid mõjutavad ostukäitumist. Üksiktarbija karakteristikud (demograafia, muutused käitumises) on olulised mõistmaks inimeste vajadusi. Lisaks sellele üritatakse hinnata gruppide (näiteks perekond, sõbrad, referentsgrupp, ühiskond üldiselt) mõjusid üksikindiviidile.

Tarbijakäitumise uurimine põhineb tarbija ostukäitumisel. Klient kannab kolme rolli: ostja, maksja ja kasutaja. Uuringud on näidanud, et isegi ekspertidel on tarbijate käitumist raske prognoosida. Suhteturundus on kliendikäitumise analüüsil oluline, kuna taasväärtustab ostja tähtsust turundusprotsessis. Väga tähtsaks peetakse ka tarbija seotust tootjaga, kliendisuhetekorraldust ning üks-ühele turundamist.

Sotsiaalseid funktsioone saab jagada sotsiaalseteks valikuteks ning heaolu funktsioonideks. Sotsiaalse heaolu funktsiooni saab välja selgitada Arrow'i võimaluste teoreemiga. Sotsiaalsed funktsioonid sõltuvad otsusekindlusest, neutraalsusest, anonüümsusest, monotoonsusest, üksmeelsusest, homogeensusest ja Pareto-optimaalsuse tasemest; kusjuures ei sisalda ükski sotsiaalse valiku funktsioon ordinaalskaalal kõiki neid tunnuseid samaaegselt.

Turundamine tagab teenused, et klientide soove rahuldada. Seda silmas pidades on tootmissüsteem algusest peale arvestanud teatud tootmistasemega, et jõuda lõpptarbijani .

Tarbimine

Tarbimine ehk konsumeerimine ehk konsumptsioon on majandusteaduse järgi isikute vajaduste rahuldamine kaupade või teenuste ostmise teel.

Tarbimist saab jaotada kaheks:

avalik tarbimine, mis on avaliku sektori ehk valitsuse kulutused, mida tehakse uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks;

eratarbimine, mis on majapidamiste kulutused, mida tehakse uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseksEratarbimiskulutused sõltuvad eelkõige indiviidide tulude suurusest. Eratarbimiskulutuste ja tulude vahelise seose esitas J. M. Keynes. Keynes'i tarbimisfunktsioon selgitab seaduspärasust, et tarbimine küll suureneb tulude tõustes, kuid osa tulude kasvust suunatakse ka säästudeks. Eksisteerib tuludest sõltumatu autonoomne tarbimine.

Teise tarbimisfunktsiooni aluseks on püsiva sissetuleku hüpotees, mille pakkus välja

Milton Friedman 1957. aastal. Püsiva sissetuleku hüpoteesi kohaselt püüab tarbija maksimeerida tarbimise kasulikkust pikemaajaliselt ja ta soovib tarbida igal perioodil võrdselt, sest nii on tarbimise kasulikkus kõige suurem. Optimaalse koguse arvutamiseks kasutab ta oma eluaja oodatavat sissetulekut, mille jagab terve eluaja peale võrdsetesse osadesse. Tarbimine ei sõltu enam sama perioodi sissetulekust, vaid ainult oodatavast sissetulekust ning võib suureneda või väheneda vaid juhul, kui muutuvad ootused tulevaste rahavoogude osas. Friedmani teooria põhineb eeldusel, et inimene on oma valikutes ratsionaalne.

Sellist olukorda, kus inimeste tarbimiskäitumine ei sõltu sellest, kas valitsus tõstab makse või finantseerib riigi kulutusi laenu võttes, nimetatakse Ricardo samasuseks. Ricardo samasuse kehtides ei suurenda valitsuse kulutuste kasv kogumajanduse tarbimist kuna inimesed vähendavad tarbimist.

Osasid leibkondi puudutavad likviidsuspiirangud rohkem kui teisi.

Elutsükli teooria järgi on piiratud noorte inimeste tarbimine, kuna sissetulekud pole veel

jõudnud eluea keskmisele tasemele. Ajutiselt on sissetulek eluea keskmisest madalam

ka töötutel. Püsiva sissetuleku puudumine vähendab nii säästmise kui ka laenuvõtmise võimet. Ka osal töötavast elanikkonnast võivad esineda likviidsuspiirangud, kui nende sissetuleku

ei ole regulaarne või on tulevikus ebakindel.

Tootmine

Tootmine ehk produktsioon on inimtegevus, mille tulemusel valmib toode. Tootmise põhjuseks on enamasti tarbija vajaduste rahuldamine.

Tulundusühistu

Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. Tulundusühistute tegevust reguleerivad tulundusühistuseadus ja äriseadustik.

Tulundusühistu nimetus ei ole päris korrektne, sest ühistulise ettevõtlusvormi eesmärk ei ole tulu teenimine ning kasumi jagamine, nagu see on äriühingute puhul, vaid liikmete vajaduste rahuldamine. Samas aga katab tulundusühistu oma tegevuskulud majandustegevuse abil, mitte annetuste ja/või liikmemaksude abil, nagu on tavapärane mittetulunduslikele organisatsioonidele.

Kui ühistu tarbija ja omanik on samad isikud, muutub mõttetuks tarbijalt kõrgema hinna nõudmine lisandväärtuse vormis, sest parimal juhul saab sama isik omanikuna kasumi vormis pisut vähem tagasi sellest summast, mille ta tasus tarbijana. Rahvusvahelises praktikas kasutatakse ühistu puhul määratlust not-for-profit, mida eesti keeles võiks määratleda kasumit mitte eesmärgiks seadva ettevõttena.

Turundus

Turundus ehk marketing (inglise keeles marketing) on tegevuste süsteem, mille eesmärk on viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid.

Turundust on erinevates allikates kirjeldatud ka kui erinevate tegevuste juhtimist, hõlmates (võimalike) tarbijate soovide ja vajaduste tuvastamist (või loomist) ja rahuldamist ettevõttele kasumlikul viisil. Turunduse tuum on mõista, et tarbijad kasutavad mingit toodet või teenust sellepärast, et neil on seda vaja (või nad arvavad, et on vaja), aga mitte lihtsalt soovist oma raha kulutada.

Tihti peetakse turunduseks ekslikult vaid reklaami või müügitegevust, sest need on turunduse tähtsamad ja avalikkusele nähtavad vahendid.

Turunduse aluseks on turundatav toode või teenus ning kaks põhiaspekti on uute klientide värbamine ja olemasolevate klientidega suhete kinnistamine ja laiendamine.

Turunduse mõiste alla kuuluvad tegevused on: keskkonna analüüsimine (sealhulgas tarbijarühmade defineerimine), toote (brändi) arendamine, hinnakujundus, turustuskanali ja vahendajate valimine, müügi- ja reklaamitöö, suhtekorraldus, kliendiinfosüsteemi loomine ja haldamine.

Konkreetse turundusmeetmestiku olemuse määravad otsused erinevate vahendite kasutusviiside osas. Turundusjuhi ülesanne on otsustada, millistele kliendirühmadele millist turundusmeetmestikku rakendada.

Sel alal töötavaid inimesi nimetatakse näiteks turundusjuhtideks või turundusspetsialistideks.

Turundust võib jaotada mikro- ja makroturunduseks, kus esimene käsitleb nähtusi tarbijate, firmade ja majandusharude lõikes ja teine on terviklik õpetus turundussüsteemidest, nende mõjust ühiskonnale ja vastupidi.

Lisaks nimetatud jaotusele võib jagada turundust ka kommertsturunduseks ja kasumile mittesuunatud sotsiaalseks turunduseks (social marketing).

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.