Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Tehnikaülikool (lühendid TalTech ja TTÜ, varem TPI; rahvusvaheline lühend varem TUT) on avalik-õiguslik ülikool Tallinnas. Ülikooli aadress on Ehitajate tee 5.

Suurbritannia ettevõtte Quacquarelli Symonds septembris 2015 avaldatud QS World University Rankingsi põhjal on TTÜ maailma 650 parima ülikooli seas.[3] Tehnikaülikoolide arvestuses on TTÜ maailma 50 parima hulgas.[4]

Disambig gray.svg  See artikkel räägib ülikoolist; teiste asjade kohta vaata lehekülge TTÜ (täpsustus)
Tallinna Tehnikaülikool
Tallinna Tehnikaülikooli peahoone
Tallinna Tehnikaülikooli peahoone
Deviis Mente et manu
Asutatud 1918
Tüüp avalik-õiguslik ülikool
Eelarve 95 mln eurot (2014) [1]
Rektor prof Jaak Aaviksoo
Akadeemilisi töötajaid 1160
Üliõpilasi 12 000 [2]
Asukoht Tallinn
Ülikoolilinnak Tallinna Tehnikaülikooli kvartal
Endised nimed Tallinna Tehnikum (1919–1936)
Tallinna Tehnikainstituut (1936–1937)
Tallinna Polütehniline Instituut (1941 ja 1944–1989)
Ühendused BALTECH, UNICA, CESAER, SEFI, EUA, EAIE, NAFSA

Ajalugu

Tehnilistest erikursustest Tallinna Tehnikaülikoolini

Tallinna Tehnikaülikool sai alguse 17. septembril 1918, mil Saksa vägede poolt okupeeritud Eestis hakkas kohalikke tehnikaharitlasi koondav Eesti Tehnika Selts korraldama tehnilisi erikursusi. Pärast Eesti iseseisvumist kasvas üha enam vajadus inseneride, arhitektide ja tehnikute järgi. 1919. aastal jätkati tegevust Tallinna Tehnikumi (TT) nimelise erakoolina.

Edasise arengu huvides riigistati TT 1920. aastal ning noor õppeasutus saavutas peatselt riikliku kõrgkooli staatuse. Kuni 1931. aastani töötas TT kitsastes oludes Pikal tänaval, seejärel koliti endise Vene-Balti laevatehase peahoonesse Koplis. Kuigi eesmärgiks oli kõrgkoolile oma hoone ehitamine, ei teostunud see piiratud eelarve tõttu. Hoolimata ainelisest kitsikusest leidus siiski piisavalt entusiastlikke noori, kes soovisid TT tehnikaharidust omandada.

1920. aastate lõpust pärssis TT arengut plaan liita kõrgkool Tartu Ülikooliga. Olukord paranes alles 1936. aastal, mil riigi juhtkond otsustas, et tehnikaülikool peab asuma Tallinnas. TT muudeti nõnda Tallinna Tehnikainstituudiks. 1938. aastal nimetati see omakorda ümber Tallinna Tehnikaülikooliks. Peatselt puhkenud Teine maailmasõda katkestas aga alanud kiire arengu, sõjakeerises kaotas ülikool arvukalt nii õppejõude kui õpilasi, rääkimata varadest.

Sõjale järgnenud Nõukogude ajal kandis ülikool Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) nime. Seda kuni Eesti taasiseseisvumiseni. Hoolimata üldisest vaimsest surutisest tõusis ülikooli tase järjepidevalt. 1970. aastatest muutus aina vabamaks ka mõtete ja ideede levik. Kasvas üliõpilaskond ja tõusis õppejõudude kvalifikatsioon. TPI tegi märkimisväärseid edusamme teadusuuringute vallas, pälvides sellega NSV Liidu juhtiva tehnikaülikooli staatuse.

Oluliseks murdepunktiks sai oma ülikoolilinnaku väljaehitamisega alustamine Mustamäele 1960. aastate alguses. Uued tuuled hakkasid puhuma laulva revolutsiooni ajal, mil ülikool osales aktiivselt toimuvates ühiskondlikes protsessides, panustades oluliselt riikliku iseseisvuse taastamisse. 1989. aastal võeti taas kasutusele Tallinna Tehnikaülikooli nimi.

Järgnenud paarikümne aasta jooksul on oluliselt laienenud õppekavad, aina rahvusvahelisemaks on muutunud üliõpilas- ja teadlaskond ning paranenud õpi- ja töötingimused. Praegu on Tallinna Tehnikaülikool tunnustatuimaid ja suurimaid ülikoole Eestis. Tehnikaülikooli alluvuses on neli teaduskonda ja viienda teaduskonna staatuses olev Eesti Mereakadeemia, kaks kolledžit, 18 instituuti, innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory ning muid asutusi. Kui enne teist maailmasõda õppis tehnikaülikoolis alla 500 õpilase, siis 2018. aastal oli üliõpilasi 10 852. Vilistlasi on ülikoolil juba pea 70 000.

Kronoloogia

Rektorite loend

Teaduskonnad, teaduskondade instituudid ja keskused

Asutused

Audoktorite loend [7]

  • Tapani Jokinen, 1993
  • Olev Träss, 1993
  • Janne Carlsson, 1996
  • Manfred Glesner, 1996
  • Paavo Uronen, 1996
  • Mart Mägi, 1998
  • Branko Katalinic, 2003
  • Dieter Meissner, 2003
  • Victor Murinde, 2003
  • Pentti Mäkeläinen, 2003
  • Johannes Steinbrunn, 2003
  • Hannu Tenhunen, 2003
  • Ferenc Mádl, 2004
  • Martin Schröder, 2005
  • Václav Klaus, 2006
  • Priidu Pukk, 2006
  • Christian Gösta Junnelius, 2006
  • Katsuhisa Furuta, 2007
  • Ilmar Koppel, 2007
  • Eric Suuberg, 2007
  • Michal Besterci, 2007
  • Adolf Melezinek, 2007
  • Enno Abel, 2008
  • Geert Bouckaert, 2008
  • Gabriel Jakobson, 2008
  • Matti Pursula, 2008
  • Victor Algirdas Snieckus, 2009
  • Andras Inotai, 2010
  • György Jenei, 2011
  • Heinz Brandl, 2011
  • Kakha Shengelia, 2013
  • Marta Rencz, 2013
  • Kalevi Edvard Ekman, 2013
  • Reino Kurki-Suonio, 2013
  • Hans-Werner Schock, 2013
  • Brainard Guy Peters, 2013
  • Denise Marie-Thérèse Rousseau, 2014
  • Toomas Luman, 2014
  • Valeri Skljarov, 2015

Sport

Ülikoolil on oma spordihoone. Ülikooliga on seotud mitu spordiklubi:

Vaata ka

Viited

  1. Eelarve ja aruanded
  2. Isikkoosseisu statistika
  3. Tallinn University of Technology topuniversities.com
  4. TTÜ kuulub maailma 50 parima tehnoloogiaülikooli hulka. ERR Menu. Vaadatud 19. juuni  2018.
  5. Ajalugu
  6. Ehituse ja arhitektuuri instituut, Ajalugu
  7. Tallinna Tehnikaülikool: Audoktorid

Välislingid

Eesti Mereakadeemia

TTÜ Eesti Mereakadeemia (TTÜ EMERA) on ainus merendusalast rakenduskõrgharidust ja magistriõpet võimaldav õppeasutus Eestis.

1. augustil 2014 liideti Eesti Mereakadeemia Tallinna Tehnikaülikooliga kolledži staatuses ja kannab sellest ajast uut nime TTÜ Eesti Mereakadeemia. Liitumisel TTÜ-ga eraldati Eesti Mereakadeemiast kutseõppeosakond, millest sai iseseisev õppeasutus nimega Eesti Merekool.

1. jaanuaril 2017 sai TTÜ Eesti Mereakadeemia üheks viiest TTÜ teaduskonna tasandi struktuuriüksusest.

Ehitajate tee

Ehitajate tee (endine Haabersti tee) on tänav Tallinnas, mis asub Nõmme, Mustamäe ja Haabersti linnaosas. See kulgeb läbi Nõmme, Vana-Mustamäe, Mustamäe, Kadaka, Väike-Õismäe ja Veskimetsa asumi.

Ehitajate tee algab Nõmmelt Pärnu maantee, Vana-Pärnu maantee ja Jaama tänava ristmikult ning kulgeb üldiselt loodesse. Ta ristub Suusa tänavaga (vasakult) ja Piiri tänavaga (risti), läheb Mustamäe suusasilla alt läbi ja Mustamäe nõlvast alla, ristub Üliõpilaste teega (vasakult), Sõpruse puiesteega (paremalt), Akadeemia teega (vasakult), Keskuse tänavaga (paremalt), Eduard Vilde teega (risti), A.H. Tammsaare teega (paremalt), Kadaka teega (risti) ja Järveotsa teega (vasakult) ning lõpeb Paldiski maantee ja Rannamõisa tee ristmikul.Tänav on umbes 4 km pikk. Selle suurim majanumber on 148.Ehitajate teel asub Tallinna Tehnikaülikool, mille aadress on Ehitajate tee 5.

Ehitajate teel on mitu fooriga reguleeritavat ristmikku ja Tehnikaülikooli ees fooriga reguleeritav jalakäijate ülekäigukoht. Teel on ka kaks ringristmikku: üks Akadeemia tee ja Sõpruse puiesteega ning Rocca al Mare ringristmik Paldiski maantee ja Rannamõisa teega.

Minevikus oli teel kolmaski ringristmik Kadaka tee ja Tammsaare teega. Liikluskoormuse suurenedes jäi see aga liiklusvoole kitsaks ja tuli ümber korraldada. Ristmikust pisut kagus suunati Ehitajate tee kirdesse, kuhu tehti eraldi T-kujuline ristmik Tammsaare teega. Selles kohas Ehitajate tee katkeb. Kui ristmikul Ehitajate teelt tulles pöörata mööda Tammsaare teed vasakule, siis saabub varsti fooriga reguleeritav ristmik Kadaka teega. Sellel ristmikul otse sõites Tammsaare tee lõpeb ja jätkub Ehitajate tee.

Tänava tänapäevane nimi võeti kasutusele 1963. aastal.

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut (lühend KBFI; inglise keeles National Institute of Chemical Physics and Biophysics, lühendatult NICPB) on Eesti avalik-õiguslik juriidiline isik, mis teostab alusuuringuid ja rakendusuuringuid. Instituut asub Tallinnas aadressil Akadeemia tee 23.

Korporatsioon Ave

Korporatsioon Ave (ka Korporatsioon AVE) on Tallinna Tehnikaülikooli juures tegutsev meeskorporatsioon.1. novembril 1987 asutasid TTÜ energeetikateaduskonna üliõpilased ja õppejõud üliõpilasseltsi AVE. Tollal ei lubatud organisatsiooni korporatsioonina registreerida. Nimi AVE tuleneb TTÜs kasutusel olnud eriala lühendusviisist: elektrisüsteemide (lühend AV) eriala (lühend E). 1990. aastate alguseks olid korporatsioonist välja visatud kõik naisliikmed.Korporatsiooni värvid on kollane-must-valge.

Kõrgkool

Kõrgkool on õppeasutus, kus omandatakse kõrgharidus. Eestis jagunevad kõrgkoolid rakenduskõrgkoolideks ja ülikoolideks.

Eestis asuvad avalik-õiguslikud ülikoolid on Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Kunstiakadeemia ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Ülikool on õppe-, loome- ning teadus- ja arendusasutus, kus toimub kõrgharidusstandardile vastav õpe kõrgharidustaseme kolmel astmel: bakalaureuseõpe, magistriõpe, doktoriõpe.

Akadeemilise kraadi (bakalaureuse-, magistri- või doktorikraad) annab ülikool vastava kõrgharidusastme õppekava täitnud ja lõputöö kaitsnud või lõpueksami sooritanud isikule ning seda tõendab vastav lõpudokument.

Vastavalt ISCED haridussüsteemide astmestikule antakse kõrgharidust (inglise keeles: Tertiary education) kolmanda astme haridusasutustes, kus ISCED 5A on Bakalaureuseõpe (BA) ja magistriõpe (MA); ISCED 5B on rakenduskõrgharidus ja ISCED 6A on doktoriõpe.

Rakenduskõrgkool on õppeasutus, kus toimub rakenduskõrgharidusõpe ning võib toimuda magistriõpe ja õpe keskhariduse baasil läbiviidava kutsekeskhariduse õppekava järgi ning kus vähemalt kaks kolmandikku õpilastest ja üliõpilastest õpivad rakenduskõrgharidusõppe õppekavade järgi. Rakenduskõrgkooli ülesanne on edendada tööturu vajadustele vastavat elukestvat õpet, pakkuda õppe- ja arendustegevust hõlmavaid teenuseid, teostada rakendusuuringuid. Rakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalikud pädevused. Rakenduskõrgkoolis doktoriõpet ei ole.

TTÜ/Kalev

TTÜ/Kalev oli korvpalliklubi, mis moodustati 2010. aastal TTÜ KK ja Tallinna Kalevi ühinemisel. Klubi osales koos duubelmeeskonnaga hooajal 2010/2011 Korvpalli Meistriliigas. Klubi peatreener on Üllar Kerde.

TTÜ Geoloogia Instituut

TTÜ Geoloogia Instituut (endine Eesti NSV TA Geoloogia Instituut) on Tallinna Tehnikaülikooli teadus-, arendus- ja õppeasutus, mis tegutseb geoloogia ja sellega seotud loodus-, tehnika- ja humanitaarteaduste ning keskkonnakaitse valdkonnas.

Instituudi eesmärgiks on edendada teadust, osutada teadus- ja arendustegevusel põhinevaid teenuseid, viia läbi magistri- ja doktoriõpet ning propageerida teaduslikku mõtlemisviisi.

Instituudis tehtavate alusuuringute põhisuunad on järgmised:

Maakoore ehitus, geodünaamika ja pinnavormide kujunemine

Paleosoikumi ja Kainosoikumi stratigraafia ja paleontoloogia

Paleokliima ja paleogeograafia, keskkonnauuringud

Kivimite, mineraalide ja maavarade koostis, omadused ja tekketingimused

TTÜ majandusuuringute teaduskeskus

TTÜ majandusuuringute teaduskeskus on TTÜ majandusteaduskonna üks struktuuriüksuseid.

TTÜ meremajanduse keskus

TTÜ meremajanduse keskus (varem TTÜ Kuressaare kolledž) on Tallinna Tehnikaülikooli õppe- ning teadus- ja arendusasutus, mis moodustati TTÜ nõukogu otsusega 18. mail 1999 ning mis tegutses kolledži staatuses kuni 2016. aasta lõpuni. Alates 2017. aastast jätkub tegevus TTÜ Eesti Mereakadeemia koosseisus meremajanduse keskusena. Keskus asub Kuressaares aadressil Tallinna tn 19.

Kolledž alustas õppetegevust turismi- ja toitlustuskorralduse erialaga, hiljem lisandusid elektroonika ning väikeettevõtluse rakenduskõrghariduse õppekavad. 2010. aastal alustati vastuvõttu väikelaevaehituse erialal.

2011. aastal moodustati kolledži struktuuri väikelaevaehituse kompetentsikeskus (SCC) – teadus- ja arendusüksus, mille peamine uurimisvaldkond on jätkusuutlik meretehnoloogia, kitsamalt laevade hüdrodünaamika. SCC pakub ettevõtetele väikelaevade disaini, mudelkatsete ja materjalilabori teenuseid.

Kolledži eelkäija on 1991 loodud Saarte Instituut, mis ühines Tallinna Tehnikaülikooliga 1998. aastal ning mille baasil aasta hiljem moodustati kolledž. Kolledži asutaja ning esimene direktor oli Maret Pank, aastatel 2004-2016 oli direktoriametis Anne Keerberg.

TalTechi korvpalliklubi

TalTechi Korvpallimeeskond (ingl k TalTech Basketball) on Eestis tegutsev elukutseliste korvpallimeeskond, mis koosneb peamiselt Tallinna Tehnikaülikooli tudengitest.

2018-2019 hooajal osaleb meeskond Eesti-Läti Korvpalliliigas ja üliõpilasmeistrivõistlustel. Varem on osaletud nii Alexela Eesti Korvpalli Meistriliigas, ISBL üliõpilasliigas kui ka Eesti meeste karikavõistlustel.

Tallinna Tehnikaülikooli tudengite seas on korvpall olnud läbi aegade üks populaarsemaid spordialasid. Nii on näiteks sellest ülikoolist sirgunud nii Euroopa kui ka maailmameister. Lisaks on ülikool tulnud korvpallis 8 korda Eesti meistriks (1961–1966 ja 1984–1985). Praegugi õpib enamik võistkonna nimekirjas olevatest mängijatest Tehnikaülikoolis, kes aitavad ülikooli head tava jätkata.

TalTechi spordihoone

TalTechi spordihoone on Tallinna Tehnikaülikooli spordihoone, mis asub Tallinnas aadressil Männiliiva tänav 7.Spordihoones on muu seas aeroobikasaal, jõusaal, mitu palliväljakut.Spordihoone on TTÜ meeskondade kodusaal, kui mängitakse muuhulgas Eesti meistrivõistluste mänge.

Tallinna Tehnikaülikooli Automaatikainstituut

Tallinna Tehnikaülikooli Automaatikainstituut (lühemalt: TTÜ automaatikainstituut või lihtsalt Automaatikainstituut) oli Tallinna Tehnikaülikooli instituut, mis moodustati automaatika kateedri baasil 1992. aastal.

Instituudis oli algselt 4 õppetooli.

Instituut lakkas allasutusena olemast 2017. aastal, kui TTÜ-s toimuvate reformide käigus jaotati instituudi töögrupid IT teaduskonna teiste instituutide vahel.

Tallinna Tehnikaülikooli IT Kolledž

Tallinna Tehnikaülikooli IT Kolledž (varasema nimega Eesti Infotehnoloogia Kolledž) on endine rakenduskõrgkool, nüüdne Tallinna Tehnikaülikooli struktuuriüksus.

IT Kolledži omanik oli algselt Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA). 2016. aastal sõlmiti IT Kolledži ja Tallinna Tehnikaülikooli ühinemisleping, mille alusel sai IT Kolledžist Tallinna Tehnikaülikooli struktuuriüksus, mis tegutseb TTÜ infotehnoloogia teaduskonna koosseisus. Leping jõustus 1. augustil 2017.

IT Kolledž annab infotehnoloogia-alast rakenduslikku kõrgharidusõpet, teeb rakenduslikke uuringuid ning korraldab täiendõpet infotehnoloogia valdkonnas.IT Kolledž asutati 2000. aastal. Asutajad olid Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeerium), Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Telekom, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL).

Enne Mustamäele Raja tänavale Tehnopoli kolimist toimus õppetöö kesklinnas Rävala puiesteel asuvas õppehoones.

Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituut

Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituut on Tallinna Tehnikaülikooli teadus- ja arendusasutus, kus uuritakse mehaanikat, juhtimissüsteeme, arvutiteadust.

TTÜ Küberneetika Instituut loodi akadeemik Nikolai Alumäe initsiatiivil ja see alustas tegevust Eesti Teaduste Akadeemia (toonase Eesti NSV Teaduste Akadeemia) instituudina 1. septembril 1960. 1997. aastal korraldati KübI ühinemise kaudu ümber autonoomseks teadusasutuseks.

Küberneetika Instituut on tegev teadus- ja arendustöös, samuti doktoriõppes. Instituudis uuritavate väga erinevate teadusalade (mehaanika ja rakendusmatemaatika, juhtimissüsteemid, arvutiteadus) ühiseks tunnuseks on matemaatiliste meetodite rakendamine.

Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledž

Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledž on Tallinna Tehnikaülikooli koosseisu kuuluv kõrgkool, mis asub Tallinnas aadressil Tõnismägi 14. Kolledži direktor on Udo Meriste.

Õppeasutuse eelkäija on 1993. asutatud Tallinna Kommertskool, mis ühines Tallinna Tehnikaülikooliga 1997. aastal (TTÜ Kõrgem Majanduskool). 2007. aastast tegutsetakse juba kolledžina.

Tallinna Kolledž asub ajaloolistes koolihoonetes, mille projekteeris 1937. aastal arhitekt Herbert Johanson.

Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž

Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž on Tallinna Tehnikaülikooli koosseisu kuuluv kõrgkool, mis asub Tartus aadressil Puiestee tänav 78 ning selle juht on professor Lembit Nei.

Tartu Kolledž paikneb ajaloolistes koolihoonetes, kus haridust on jagatud juba aastast 1878.

Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž

Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž on Tallinna Tehnikaülikooli koosseisu kuuluv kõrgkool Kohtla-Järvel.

Kool asub aadressil Järveküla tee 75. Selle direktor on Viktor Andrejev.

Neljakorruselises majas aadressil Kalevi tänav 4 asub kooli üliõpilaskodu.

Kolledži lõpetajad saavad Tallinna Tehnikaülikooli diplomi, mis võimaldab neil hiljem jätkata oma haridusteed TTÜ või mistahes teise ülikooli magistriõppes.

Tallinna Tehnikum

Tallinna Tehnikum (lühend TT) oli 1918. kuni 1936. aastani Tallinnas tegutsenud kõrgem tehnikakool.

1918. aastal Eesti Tehnika Seltsi asutatud insenerikool Tehnilised Erikursused sai 1919. aasta sügisel nimeks Tallinna Tehnikum. Koolis õpetati masinaehitust, elektrotehnikat, laevaehitust, hüdrotehnikat, ehitust, arhitektuuri, maaparandust, maamõõtmist ja tehnilist keemiat. Koolitati ka mereinsenere ja laevamehaanikuid.

1920. aastal muudeti Tallinna Tehnikum riiklikuks tehnikakooliks. Kooli kursus jagunes kolmeks: kolmeaastane eeltehnikum; tehnikumi alamaste, mis andis tehniku ettevalmistuse; ning ülemaste, mis andis inseneri või arhitekti kutse. 1923. aastal sai eeltehnikumist iseseisev Riigi Tehnikagümnaasium ning tehnikumi ülemastmest tehniline kõrgkool, mille õppurid said võrdsed õigused Tartu Ülikooli üliõpilastega. 1923. aastal alustas Tallinna Tehnikumi juures tööd ka Riiklik Katsekoda. Kuni 1. maini 1935 lõpetas Tallinna Tehnikumi 197 isikut, sealhulgas 8 naist.

1928. aastal reorganiseeriti Riigi Tehnikagümnaasium viieaastase õppeajaga kesk-tehniliseks õppeasutuseks, mis nimetati Tallinna Tehnikumiks. Tekkis olukord, kus samas linnas tegutses kaks samanimelist tehnilist õppeasutust, millest üks oli kõrgem, teine tehnilist keskharidust andev õppeasutus. Kõrgemat õppeasutust hakati segimineku vältimiseks mitteametlikult nimetama Tallinna kõrgemaks tehnikumiks.

1934. aastal avati Tartu Ülikooli tehnikateaduskond, 1936. aastal viidi see üle Tallinna. Samal aastal likvideeriti Tallinna kõrgem tehnikum ja asutati Tallinna Tehnikainstituut (alates 1. jaanuarist 1938 Tallinna Tehnikaülikool).

Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituut

Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituut on Tallinna Tehnikaülikooli struktuuriüksus infotehnoloogia teaduskonnas.

Avalik-õiguslikud ülikoolid
Riiklikud rakenduskõrgkoolid
Eraülikoolid
Rakenduslikud erakõrgkoolid

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.