Tallinna Kunstihoone

Tallinna Kunstihooneks nimetatakse Tallinnas Vabaduse väljak 8 asuvat hoonet, kus korraldab näitusi Eesti Kunstnike Liidu asutatud SA Tallinna Kunstihoone Fond.

1. jaanuaril 2015 valiti Kunstihoone juhatajaks Taaniel Raudsepp. Sihtasutuse põhitegevuseks on näituste korraldamine Tallinna Kunstihoones, Kunstihoone galeriis ja Linnagaleriis.

Hoone ajalugu

Juba 1926. aastal arutas Eesti kunstnikkond mõtet ehitada Harjumäele puidust Kunstihoone. 1927. aastal korraldas Kultuurkapitali Kujutavate Kunstide Sihtkapitali Valitsus viie arhitekti osalusega arhitektuurivõistluse, mille võitis Karl Burman. 23. mail 1926 pöördus KKSV Tallinna linnavalitsuse poole palvega eraldada Vabaduse platsi ääres maja ehitamiseks krunt. Karl Burman koostas Vabaduse platsi ümberplaneerimiskava. 1932. aasta mais valmis Edgar Johan Kuusiku Kunstihoone esialgne projekt ning linn eraldas Sihtkapitali Valitsusele maa hoone ehitamiseks. 1932. aasta oktoobris kuulutati välja uus arhitektuurivõistlus, millest võtsid osa 38 projekti. I auhinna võitis Anton Soans, II auhinna Edgar Vellberg (Velbri) ja III auhinna Karl Burman. Lõpliku projekti koostamine tehti ülesandeks Soansile, kes asus seda tegema kahas Kuusikuga. 15. juunil samal aastal projekt kinnitati. [1]

23. aprillil 1934 oli hoone katuse all ja juunis kuulutati välja konkurss fassaadiskulptuuridele. Tallinna Kunstihoone avati arhitektide Edgar Johan Kuusiku ja Anton Soansi projekteeritud ning spetsiaalselt kunstigaleriiks ja kunstnike ateljeedeks ehitatud majas pidulikult 15. septembril 1934. Avanäitust külastasid rekordilised 13 493 inimest. 1935. aasta jaanuaris alustas hoones tegevust Kujutavate kunstide klubi ehk Kuku klubi.[1]

Juunis lõppes fassaadiskulptuuride konkurss, mille võitis Ernst Jõesaar. Vastavalt arhitektide soovile telliti skulptuurid aga II preemia võitnud Juhan Raudsepalt. 1937. aastal paigaldati fassaadi kaarniššidesse Juhan Raudsepa allegoorilised pronksfiguurid “Töö” ja “Ilu”. 1938.-1939. aastal planeeriti hoonele juurdeehitise rajamist (Anton Soansi projekt). 1940 maja natsionaliseeriti ning anti Eesti NSV Kunstifondile.[1]

1962. aastal valmis Kunstihoone pealeehitis (arhitekt Kuusik) ning 1992 Kunstihoone laiendamise projektettepanek (arhitektuuribüroo Okas ja Lõoke). 14. novembril 1993 hoone taasriigistati ning 15. veebruaril 1995 avati Kunstihoone George Steinmanni kontseptuaalse kunstiteosega "Ruumi naasemine". Kunstihoone galeriis avati samal ajal Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus "Tallinna Kunstihoone 1934".[1]

Yks kahest kujust Tallinna Kunstihoonel, 8. september 2011

Pronksfiguur “Töö” Tallinna Kunstihoone seinal (2011)

Teine kahest kujust Tallinna Kunstihoonel, 8. september 2011

Pronksfiguur “Ilu” Tallinna Kunstihoone seinal (2011)

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinna Kunstihoone 1934 - Eesti Arhitektuurimuuseumi pressiteade, 15.02.1995

Välislingid

Ado Lill

Ado Lill (18. juuli 1932 Räpina – 21. detsember 2018 Tallinn) oli eesti maalikunstnik ja graafik, kunstnikuna iseõppija.

Lill õppis aastatel 1952–1957 Tartu Ülikoolis õigusteadust, töötas juristina (mh ka Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumis) ja oli alates 1988. aastast vabakutseline kunstnik.

Lill alustas abstraktsete maalide loomist 1960. aastatel ning kujunes 1980. aastatel juhtivaks abstraktseks ekspressionistiks. 2000. aastate alguses pöördus ta figuratiivsuse poole. Tema maalide peamiseks ainestikuks oli erootiline ja mitmetähenduslik naisakt, mille puhul inspireerisid kunstnikku 19. sajandi aktimaalijate eksklusiivsusest kantud teosed ning samal ajaperioodil tegutsenud poeedi Pierre Louÿs' luule.

Lille töödele on iseloomulik suurepärane värvitunnetus ja jõuline koloriit. Lille graafika jaguneb kaheks: groteskne ja kriitiline ühiskonna allegooria, ning pornograafiliste sugemetega erootilised tööd. Ta viljeles aastakümneid aktijoonistust.

Lill oli 1988. aastast Eesti Kunstnike Liidu ja 1992. aastast Eesti Maalijate Liidu liige.

Anu Juurak

Anu Juurak (sündinud 6. septembril 1957 Pärnus) on eesti graafik.

Ta lõpetas 1985. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi vabagraafika erialal. Viljelenud serigraafiat ja oforti. Osalenud näitustel suureformaadiliste värviliste graafiliste lehtedega, osalenud plakatinäitustel, kujundanud raamatuid, trükimeediat ja trükitekstiile, tegelnud arvutidisainiga jms. Huvikeskmes peamiselt kaasaegne joonistamine, interaktiivne ruum, videoinstallatsioon, multimeedia, etenduskunst jm.

Anu Juurak kuulub Eesti Kunstnike Liitu ja Eesti Vabagraafikute Ühendusse.

Edgar Johan Kuusik

Edgar Johan Kuusik VR II/3 (22. veebruar 1888 Valgjärve – 3. august 1974 Tallinn) oli eesti arhitekt, pedagoog ja disainer (peamiselt mööbli- ja interjöörikujundaja).

Elmar Kits

Elmar Kits (27. aprill 1913 Tartu – 24. märts 1972 Tartu) oli eesti maalikunstnik.

Evald Okas

Evald Okas (28. november 1915 Tallinn – 30. aprill 2011) oli eesti maalikunstnik ja graafik.

Evald Okas omandas üldhariduse Nõmme Linna 1. Algkoolis ja Tallinna Linna Poeglaste Reaalgümnaasiumis. Seejärel õppis ta 1931. aastast Riigi Kunsttööstuskoolis, mille lõpetas Voldemar Melliku ja August Janseni käe all 1937. aastal dekoratiivmaali erialal. Lõpetanud kiitusega Kunsttööstuskooli, astus ta 1938. aastal Riigi Kõrgemasse Kunstikooli, kus Johannes Greenbergi juhatusel algasid süvenenud maaliõpingud. Ta lõpetas kooli 1940. aastal maalijana. Juba Kõrgema Kunstikooli õpilasena usaldati talle Kunsttööstuskooli aktiklassi juhendamine. Tema esimesed õpilased olid Esko Lepp ja Siima Škop. Okas hakkas näitustel esinema juba 1930. aastate lõpul, mil Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Nõukogu ostis temalt ka esimesed tööd.Nõukogude okupatsiooni ajal mobiliseeriti ta 1941. aastal Punaarmeesse ning kuulus 1942. aastast Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi. Jaroslavlis tutvus Okas tuntud eesti kunstnikega nagu Aino Bach ja Richard Sagrits. Jaroslavli perioodil valmis kunstnikul sari rindejoonistusi ja -maale, samuti joonistas ta kaasjaroslavlasi. Sageli pidid kunstnikud töötama paaris, Okas pandi paari Eduard Einmanniga. Nende üks ühiseid teoseid kujutas von Sassi punkrit. 1960. aastal valminud graafilist lehte "Surnud maa" on kriitikud nimetanud Nõukogude sõjateemalise kunsti kõige traagilisemaks teoseks.1944. aastal kutsuti Evald Okas tööle Eesti NSV Riiklikku Kunstiinstituuti. Ta töötas algul maali- ja seejärel aastakümneid graafikakateedris. Tema õpilased on olnud Ludmilla Siim, Tõnis Vint, Peeter Ulas, Marju Mutsu, Herald Eelma, Kaisa Puustak, Marje Üksine, Naima Neidre, Enno Ootsing, Tõnu Soo, Heldur Laretei, Allex Kütt – kogu eesti graafikute paremik mitmest aastakümnest. Okas sai 1954. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi professoriks ning 1993. aastal Tallinna Kunstiülikooli emeriitprofessoriks.

Evald Okas oli aastatel 1963–1971 ENSV Ülemnõukogu ja 1974–1983 NSV Liidu Ülemnõukogu liige.

Nõukogude Liidu Kunstide Akadeemia akadeemiku tiitel võimaldas talle arvukaid välisreise aastail, mil riigipiirid olid tavakodanikule suletud. 1960. aastatel reisis ta Jaapanis, Indias, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Itaalias, Kreekas, Prantsusmaal jt Euroopa riikides.

Harry Liivrand

Harry Liivrand (sündinud 17. juunil 1961 Tallinnas) on eesti kunstiteadlane, -kriitik ja kuraator ning ajakirjanik ja diplomaat.

Sündinud Tallinnas teenistuja perekonnas, õppis ta aastatel 1968–1979 kunstikallakuga Tallinna 46. Keskkoolis. 1984. aastal lõpetas ta Tartu ülikooli ajaloolasena, spetsialiseerudes kunstiajaloole.

Aastatel 1984–1993 töötas Eesti Kunstimuuseumis vanemteadurina. Eesti iseseisvuse taastamise järel asus tööle ajakirjanduses, töötades ajalehes Hommikuleht. Üle kümne aasta töötas ta aga Eesti Ekspressi kunsti- ja kultuuritoimetajana (aastatel 1991 ja 1994–2008). Samal ajal töötas ta kuraatorina Tallinna galeriides Deco (1994–1998) ja Viviann Napp (2002–2006). Ta on korraldanud kümneid näitusi Eestis ja välismaal.2008. aastast töötas Tallinna Kunstihoone juhatajana, aastatel 2011–2016 oli Berliini Eesti saatkonna kultuuriiatašee. 2016. aastast Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu teaduse ja kommunikatsiooni peaspetsialist.Liivrand on Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1993. aastast.

Herman Halliste

Herman Halliste (28. juuni 1900 Kohila – 18. oktoober 1973 Tallinn) oli eesti skulptor.

Ta sündis Kohila mõisa aedniku perekonnas. Hiljem kolisid vanemad Matsalu lahe ääres asuvasse Kiideva mõisasse ning üldhariduse sai Halliste 1909–1919 Haapsalu algkoolis ja gümnaasiumis. 1918. aastal lõpetas ta tehnilised kursused masinaehituse alal ning käis lühikest aega Tallinna Õpetajate Seminaris. 1919. aasta sügisel alustas ta kunstialaseid õpinguid Ants Laikmaa ateljeekoolis ning on üks neist väljavalitutest, kellele Laikmaa võimaldas seda teha tasuta. Pärast Laikmaa juures õppimist töötas Halliste ühe talve Tõrva Reaalgümnaasiumi joonistusõpetajana ning aasta hiljem jätkas kunstiõpinguid Kõrgemas Kunstikoolis Pallas (1923–1926) esialgu üldklassis, paari kuu möödudes professor Anton Starkopfi ja Voldemar Melliku juhendusel.

1928 siirdus Halliste Tallinna, kus töötas aasta jagu Jaan Koorti ateljees, õppides seal keraamikat ning pronksivalu. Koorti juurest lahkudes hakkas Halliste elatist teenima mööblidetailide valmistamise ning klaverivabrikule ornamentide graveerimisega. Oli Eesti Muuseumi Ühingu, Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu juhatuse liige, Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse liige ning Tallinna Kunstihoone ehituskomisjoni ning juhatuse liige. 1930. aastatel avanes kunstnikul võimalus täiendada end reisidega Venemaale, Soome, Itaaliasse, Prantsusmaale ja Saksamaale.

II maailmasõja ajal elas kunstnik tagasitõmbununa, suviti viibis ta koos abikaasaga Pupastveres. Pärast sõja lõppu töötas skulptor mõnda aega Riikliku Kunstimuuseumi restauraatorina. Sõjajärgsed aastad olid kunstniku loomingus kõige viljakamad, põhiliseks töökohaks oli ateljee Lauristini tänavas Tallinnas. Elu lõpuaastail tundis kunstnik endas uut värskust ning töötas palju. 1973. aasta oktoobris Herman Halliste haigestus Pupastveres töötades, ta suri mõne nädala pärast.

Herman Halliste on maetud Tallinna Metsakalmistule. Tema haual asub meistri viimasel eluaastal graniiti raiutud "Talv".

Juhan Raudsepp

Juhan Raudsepp (10. detsember 1896 Lugaži vald, Läti – 15. detsember 1984 Tallinn) oli eesti skulptor.

Kirke Kangro

Kirke Kangro (sündinud 21. aprillil 1975) on eesti kunstnik.

Kujutavate kunstide klubi

Kujutavate kunstide klubi ehk Kuku klubi on 1935. aastal asutatud klubi Tallinnas aadressil Vabaduse väljak 8, Tallinna Kunstihoone keldris.

Algselt ööklubina rajatud Kuku klubis on kaks baari, à la carte-restoran kuuekümnele inimesele, piljardituba ja kaks koosolekuruumi.

"Siin oli vabameelsuse vaim, siin lehvis opositsioonilisuse vaim. Siin oli kõik lubatud, mis ei riivanud sündsust või muid selliseid kenamaid aateid ja nähtusi. Nii et sellisena ta oli meile kõigile - loovharitlastele - omamoodi teiseks koduks," iseloomustas Kuku klubi tähtsust loomeinimeste kogunemiskohana nõukogude ajal kunstnik Heinz Valk.

Ajalooliselt on kasutatud ka nimekuju KuKu klubi, näiteks teeb seda Heinz Valk oma raamatus "KuKu klubi kuldsed aastad". Samas ei pea Eesti Keele Instituut seda nimekuju tänapäeval õigeks.

Kunstigalerii

Kunstigalerii ehk galerii on kunstinäituste eksponeerimiseks mõeldud ruum või hoone. Galerii võib olla ka organisatsioon või selle osa, mis eksponeerib kunstiteoseid.

Lauri Sillak

Lauri Sillak (kunstnikunimi Laurentsius; sündinud 20. augustil 1969 Kohtla-Järvel) on eesti maalikunstnik.

Reet Varblane

Reet Varblane (sündinud 14. septembril 1952) on eesti kunstiteadlane.

Ta on töötanud muu hulgas Tallinna Kunstihoone kuraatorina.

Stuudio 22

Stuudio 22 oli aastal 1972 loodud kunstiinimeste rühmitus; Eesti Kunstnike Liidu alaliit.

Rühmitus tegevus on seotud eriti vanade kultuuride ja Kaug-Ida kunsti teemaliste loengute ja aruteludega.

Rühmitusse kuulub erinevate kunstialade inimesi: maalijaid, fotograafe, muusikuid, filmiloojaid jne.

Rühmituse esimene ühisnäitus oli aastal 1989 Tallinna Kunstihoone galeriis. Näituse pealkiri oli "Hermeetria 22".

Tallinna Kunstihoone Fond

SA Tallinna Kunstihoone Fond on Eesti Kunstnike Liidu asutatud sihtasutus, mis tegeleb näituste korraldamisega Tallinna Kunstihoones (Vabaduse väljak 8), Kunstihoone galeriis (Vabaduse väljak 6) ja Tallinna Linnagaleriis (Harju tänav 13) ning Tallinna Kunstihoone Fondi kunstikogu haldamisega. Põhikirjalisteks eesmärkideks on kunsti, kunstiteaduse ja -hariduse vallas loovuse ja initsiatiivi edendamine, Eesti kunsti ja kunstnike tutvustamine välismaal, kunstialase teabe levitamine.

Tallinna Kunstihoone Fondi juhatus võib koosneda ühest või mitmest liikmest. Juhatuse tööd kontrollib sihtasutuse nõukogu, kuhu kuulub üksteist liiget, neist Eesti Kunstnike Liidu volikogu valitud kaheksa liiget, kelle volitused kestavad viis aastat, ja Kultuuriministeeriumi, Kultuurkapitali ja Tallinna Linnavalitsuse esindaja. Nõukogu kui vastutav ja kontrolliv organ kinnitab Tallinna Kunstihoone eelarve, tööplaani ja näituseprogrammid ning valvab juhatuse otsuste, tegevuskava, eelarve täitmise ja aruandluse üle.

Tallinna Kunstihoone galerii

Tallinna Kunstihoone galerii (lühemalt KH galerii, KU galerii) on Tallinnas aadressil Vabaduse väljak 6 asuv kunstigalerii. Galerii lähedal (Vabaduse väljak 8) asub Tallinna Kunstihoone.

Galeriid haldab ja seal korraldab näitusi SA Tallinna Kunstihoone Fond.

Galerii näitused on tasuta.

Tallinna Linnagalerii

Tallinna Linnagalerii on Tallinnas aadressil Harju tänav 13 asuv kunstigalerii.

Galerii asutati 1994. Enne seda tegutses samas majas galerii Luum.Linnagaleriid haldab ja seal korraldab näitusi SA Tallinna Kunstihoone Fond. Linnagalerii juhataja on Taaniel Raudsepp.Linnagalerii näitused on tasuta.

Toivo Raidmets

Toivo Raidmets (sündinud 15. veebruaril 1955 Põltsamaal) on eesti diplomeeritud sisearhitekt.

Vabaduse väljak

Vabaduse väljak on esindusväljak Tallinnas Kesklinna linnaosas.

Ajaloo jooksul on see kandnud ka nimesid Heinaturg, Puu- ja heinaturg, Peetri plats, Vabaduse plats, Võiduväljak ja Võidu väljak.

Vabaduse väljak piirneb idas Jaani kiriku ja Pärnu maanteega, läänes Harjumäega, põhjas kunagise kindlustusseltsi EEKS-Maja hoone, Tallinna Kunstihoone, Eesti Kunstnike Liidu maja ja Tallinna Muusikakooli hoonega, lõunas hotell Palace'i, Vene Teatri ja Tallinna Linnavalitsuse hoonega.

Vabaduse väljakult algavad: lääne suunas Kaarli puiestee, ida suunas Estonia puiestee ja lõuna suunas Roosikrantsi tänav. Vabaduse väljaku põhjaküljel lõpeb Tallinna vanalinnast tulev Harju tänav.

Vabaduse väljaku ääres asuvad:

Vabadussõja võidusammas (2007)

Tallinna Jaani kirik (1870), Vabaduse väljak 1

Elumaja koos esimesel korrusel asuvate äriruumidega, Vabaduse väljak 2 /Suur-Karja tänav 18

Hotell Palace (1936), Vabaduse väljak 3

Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool, Vabaduse väljak 4

Vene Teater (1926) ja restoran Astoria, Vabaduse väljak 5

Eesti Kunstnike Liidu ateljeed ja erakorterid (1953), Kunstihoone galerii, SA Tallinna Kunstihoone Fondi kontor, Vabaduse galerii, Vabaduse väljak 6

Tallinna Linnavalitsuse hoone, Vabaduse väljak 7

Tallinna Kunstihoone (1934), Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kaasaegse Kunsti Keskus, Vabaduse väljak 8

Teaduskeskuse AHHAA Tallinna filiaal, Vabaduse väljak 9

Kunagise kindlustusseltsi EEKS-Maja hoone Vabaduse väljak 10 (1936; arhitekt Elmar Lohk). Hoones asusid kohvik Kultas ja korterid; Tallinna Oktoobri rajooni moodustamisel tõsteti elanikud välja ja hoonesse paigutati Oktoobri rajooni täitevkomitee.

Vabaduse kell Kaarli puiestee alguses (2003)

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.