Taavet

Taavet (heebrea דָּוִד David) (u 1004-965 e.m.a) oli Juuda hõimust pärit Iisraeli kuningas. Taavetit peetakse Iisraeli kuningatest suurimaks ja Jeesuse otseseks esiisaks. Tema suurus põhineb esiteks tema sõjalistel vallutustel, mille tulemuseks oli Iisraeli ainuke "suur"riik. Taaveti järeltulijad valitsesid Jeruusalemmas üle 400 aasta.

Disambig gray.svg  See artikkel räägib Iisraeli kuningast; Michelangelo skulptuuri kohta vaata artiklit Taavet (Michelangelo); eesnime kohta vaata artiklit Taavet (eesnimi)
David-goliath28
Taavet näitab Koljati pead. (Gustave Doré illustratsioon)

Taaveti vallutused ja monarhia kindlustamine

Taavet valitses pärast kuningas Sauli surma Juudamaa üle ja sai pärast põhjapoolseid hõime valitsenud Iiboseti surma kogu Iisraeli kuningaks. Ta kindlustas oma kuningavõimu ning riigi, mis hõlmas kogu Palestiinat ning ulatus Lõuna-Süüriasse.

Ta allutas vilistid, alistas Jordanitaguse Ammoni, Moabi ja Edomi. Muutis oma pealinnaks Jeruusalemma ja määras asevalitseja Damaskusesse. Kuningas Taavetiga saavutas Iisrael poliitilise sõltumatuse, edenes kaubandus ning arendas haridust. Tema ajal toodi seaduselaegas Jeruusalemma.

Taavet Vanas Testamendis

Taavet on Vanas Testamendis üks kesksemaid kujusid.

22. september

22. september on Gregoriuse kalendri 265. (liigaastal 266.) päev. Juliuse kalendri järgi 9. september (1901–2099).

Bernard Kangro

Bernard Kangro (ka Bernhard) (18. september 1910 Oe küla, Võrumaa – 25. märts 1994 Lund, Rootsi) oli eesti luuletaja, kirjanik ja ajakirjanik.

Elistvere

Elistvere on küla Tartu maakonnas Tartu vallas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Tabivere valda.

Jõgeva vald (1939)

Jõgeva vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1949 ja Jõgeva maakonnas aastail 1949–1950.

Vald moodustati senise Jõgeva valla maa-alast, välja arvatud Oonurme küla Pobeli nr. 1, Pobeli-Hans nr. 2, Pobeli-Tõnu nr. 3 ja Tuule nr. A-71 talude, Tuule metsavahikoha nr. A-72, Sarapuu metsahikoha nr. A-116 ning Kurista metskonna Kurista metsandiku kvartaalide nr. 1–11 ja 14–18 maa-alad; senise Härjanurme valla maa-alast; senise Kuremaa valla Võikvere asunduse maa-alast.Jõgeva vald kuulus Riigivolikogu 47. valimisringkonda, kust valiti Karl Roomet, Jõgeva põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda ja Jõgeva jaoskonnakohtu jaoskonda.

Esimene vallavanem oli valla aukodanik Taavet-Eduard Laanemäe.

Valla täitevkomitee esimees Karl Põder vahistati ja mõisteti surma 13. juulil 1941.

Päär Pärenson

Päär Pärenson ehk MC J.O.C (sündinud 3. märtsil 1979 Rakveres) on eesti tantsija, koreograaf ja räppar.

Ta lõpetas gümnaasiumi Rakveres. Aastatel 1999–2003 õppis ta Viljandi Kultuurikolledžis, mille lõpetas tantsija ja koreograafina. Paralleelselt õpingutega osales ta Katrin Essensoni lavastuses "Vastavalt seadusele" (2001) ja Renate Valme "Salapärased kõlad nii norskavas öös" (2002) ning lavastuses "Mobile home" (2003) tantsijana. Ta tegi kaasa ka Thomas Lehmeni Berliinis esietendunud "Schreibstücki" Mart Kangro versioonis Eestis (2002).

Hiljem töötas Pärenson Helsingis Koko Teatteris soome koreograafi Mikko Orpanaga kaasaegse tantsu lavastuses "Valtiomies II" (2003–2004) ning läks Hollandisse, et tantsida Groningeni Grand Theatre’s Club Guy & Roni lavastuses "Myrrh & Cinnamon" (2004–2005). Mõlemat on näidatud ka Eestis.

2005. aastal osales ta Oksana Titova ja Taavet Janseni tantsulavastuses "The Last Hairy", mida on saatnud menu ka Londonis, ning mis võitis 2006. aastal Eesti Teatriliidu tantsupreemia. Taavet Janseniga on ta koostööd teinud kestva projekti "Music Is Movement" ja lavastuse "Algorütm" (2007) raames. Pärenson on Oksana Titovaga koostööd teinud tema ja Juhan Ulfsaki lavastuses "Roots" (2006) tantsijana ja balletis "Hamlet" koreograafi assistendina.

Lisaks tantsule on Päär olnud laval ka draamanäitlejana ("Uus Elysium", "Minu Tartu", "Krabattabark") ning solistiks elektroonilist tantsumuusikat tegevale ansamblile Def Räädu ja Bashment Kingz Soundile.

Saamueli raamatud

Saamueli raamatud ehk Esimene Saamueli raamat ja Teine Saamueli raamat kuuluvad Vana Testamendi nn Ajalooraamatute hulka. Raamatud hõlmavad aega, mil Iisrael muutus laialipillutud hõimude asualadest kindlapiirliseks monarhiaks.

Olulisemateks isikuteks on Saamuel ise ning kaks Iisraeli kuningat - Saul ja Taavet.

Sassuuni Davith

"Sassuuni Davith" on armeenia rahvuseepos.

Selle lõplik kuju pärineb 9.–10. sajandist, mil toimus armeenlaste võitlus araabia vallutajate vastu. Davithi tegelaskuju on 851. aastal Lääne-Armeenia Sassuuni maakonnas toimunud talupoegade ülestõusu juhi kehastus. Sellele pärimusele lisandusid aastasadade jooksul uued lugulaulud ning ajapikku moodustuski tervik, mis levis praktiliselt kõigis Armeenia maakondades ja murdeis. Tervikuga on liidetud ka mitme tuhande aasta vanuseid armeenia müüte ja eepikat. Aines on paljuski pärit ka rahva tegelikust ajaloost.

Esimesed kirjalikud viited armeenia eeposele on pärit 16. sajandi portugali rändurite Antonio Tenreino ja Maestro Alfonso reisikirjadest. Eepose materjal publitseeriti esmalt 1874. aastal rahvaluulekoguja Garegin Srvandztjani töö tulemusena. Aastatel 1936–1951 anti armenoloog Manuk Abeghjani eestvedamisel välja kaks osa "Sasuuni hulle" kolmes köites, mis sisaldasid kõiki selle ajani tuntud trükitud ja trükkimata eepose variante (kokku rohkem kui 60). Neist 15 põhjal anti 1939. aastal Manuk Abeghjani, Kevork Abovi ja Aram Ghanalanjani poolt välja eepose täielik versioon, mis koosneb 11 000 värsist.

Eesti keeles ilmus "Sassuuni Davith" 1975. aastal Boris Kaburi tõlkes.

Sündinud 13. juulil

Siin loetletakse 13. juulil sündinud tuntud inimesi.

1590 – Clemens X, paavst

1608 – Ferdinand III, Saksa-Rooma keiser

1783 – Paul Friedrich August von Holstein-Oldenburg, Eestimaa kindralkuberner

1857 – Werner Zoege von Manteuffel, Eesti sõjaväelane ja kirurg

1863 – Izmail Korostovets, Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane

1880 – Taavet Mutsu, eesti teatritegelane, kirjastaja ja raamatukaupmees

1889 – Emma Petersen, Eesti pedagoog, haridustegelane ja poliitik

1894 – Enn Nurmiste, Eesti poliitik ja õpetaja

1898 – Ivan Triesault, eesti päritolu Hollywoodi filminäitleja

1905 – Edvin Laine, soome filmi- ja teatrilavastaja

1908 – Dorothy Round Little, Inglise tennisist

1909 – Verner Hagus, eesti balletitantsija

1918 – Alberto Ascari, itaalia autovõidusõitja

1919 – Nikolai Balašov, vene kirjandusteadlane

1920 – Hans Blumenberg, saksa filosoof

1921 – Tullio Ilomets, eesti keemik

1922 – Anker Jørgensen, Taani poliitik

1923 – Mihhail Pugovkin, Nõukogude Liidu ja Venemaa filminäitleja

1925 – Helga Alling, eesti tekstiilikunstnik

1927 – Hillar Palamets, eesti ajaloolane

1927 – Simone Veil, Prantsusmaa advokaat ja poliitik

1928 – Ellen Niit, eesti kirjanik

1929 – Mai Mering, eesti lavastaja, näitleja ja jurist

1931 – Risto Luukkonen, Soome poksija

1931 – Viktor Jaanimets, eesti meremees ja poliitiline põgenik

1932 – Arvo Aalto, endine Soome poliitik

1932 – Rein Pirn, eesti tehnikateadlane ja arhitekt-akustik

1932 – Per Nørgård, Taani helilooja

1933 – David Storey, inglise näitekirjanik, romaanikirjanik ja filmistsenarist

1934 – Wole Soyinka, Nigeeria ingliskeelne kirjanik

1936 – Vello Kaavere, eesti teadusajaloolane, erialalt geograaf

1939 – Alo Adamson, eesti mäeteadlane

1940 – Patrick Stewart, inglise näitleja

1944 – Kaarel Kilvet, eesti näitleja, lavastaja ja laulja

1945 – Risto Tammelo, eesti füüsik

1946 – Cheech Marin, Ameerika Ühendriikide näitleja

1947 – Navin Ramgoolam, Mauritiuse poliitik

1947 – Toomas Jüriado, eesti loodusajakirjanik

1947 – Ricardo Delgado, Mehhiko endine poksija

1948 – Maire Sakson, eesti geoloog

1949 – Kai Piirsoo, eesti hüdrobioloog

1950 – Ma Yingjiu, Hiina Vabariigi president

1950 – Silja Lamp, eesti tekstiilikunstnik

1954 – David Thompson, USA korvpallur

1957 – Kristjan Kirme, eesti kitarrist ja laulja

1957 – Maie Ojamaa, eesti arstiteadlane ja taastusraviarst

1966 – Teet Velling, eesti muusik

1967 - Aarne Põlluäär, omavalitsustegelane

1968 – Tarmo Kohv, eesti politseinik

1970 – Margus Jaanovits, eesti näitleja

1972 – Evelyn Sepp, eesti poliitik

1972 – Sven Lõhmus, eesti helilooja

1972 – Gabriela Firea, Rumeenia ajakirjanik ja poliitik

1973 – Kersti Ala-Murr, eesti laulja (sopran)

1974 – Jarno Trulli, itaalia autovõidusõitja

1975 – Raul Kübarsepp, õppemängude arendaja, ettevõtja, rollimängija ja haridustegelane

1977 – Kari Wahlgren, Ameerika Ühendriikide näitleja

1978 – Mari-Liis Sepper, eesti jurist

1980 – Juan Carlos Navarro, hispaanlasest elukutseline korvpallur

1981 – Matt Shadows, USA muusik

1983 – Liu Xiang, hiina tõkkejooksja

1983 – Brigitta Davidjants, eesti ajakirjanik

1985 – Guillermo Ochoa, Mehhiko jalgpallur

1986 – Yakup Kılıç, Türgi endine poksija

1988 – Pavel Uspenski, vene filoloog

1988 – Taavet Niller, eesti kontrabassimängija

1993 – Debby Ryan, Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja

1995 – Siimon Sander, eesti ettevõtja

Taavet (Michelangelo)

Taavet on aastatel 1501–1504 loodud Michelangelo marmorskulptuur, mida peetakse üheks renessansiajastu meistriteoseks.

Skulptuur kujutab alasti kuningas Taavetit. Erinevalt varasemast traditsioonist kujutada Taavetit pärast võitlust Koljatiga otsustas Michelangelo kujutada valmistumas otsustavaks võitluseks.

Skulptuuri algne asukoht oli Firenzes Vana palee esisel Sinjoriia platsil. Tänapäeval asub see Accademia di Belle Arti galeriis Firenzes.

Kuju on 5,17 m kõrge.

Taavet Avarmaa

Taavet Avarmaa (1936. aastani David Akkermann; 22. september 1900 Tahkuranna vald – 1. oktoober 1982 Haapsalu) oli eesti jurist, notar ja vandetõlk, samuti Soome aukonsul Haapsalus.

1936. aastal oli ta Läänemaa seltskondliku komitee liige.

Taavet Hinrikus

Taavet Hinrikus (sündinud 2. juunil 1981 Tartus) on TransferWise kaasasutaja ja üks omanikke.

Hinrikus lõpetas 1999. aastal Miina Härma Gümnaasiumi.

Ta jättis ülikooli pooleli, et asuda tööle loodavas firmas Skype. Oli Skype'i esimene palgaline töötaja 2002 ja strateegiadirektor aastani 2008.Asutas 2011. aastal koos Kristo Käärmanniga rahvusvahelisi valuutaülekandeid pakkuva firma TransferWise.

Taavet Jansen

Taavet Jansen (sündinud 1978) on koreograaf, programmeerija ja interdistsiplinaarne kunstnik, kes töötab paralleelselt teatris, elektroonilises kunstis ja audiovisuaalia maastikel. Töötanud koos paljude rahvusvaheliselt tunnustatud ja tunnustamata kunstnike ja institutsioonidega. 2008. aastal lõpetas Amsterdamis Dance Unlimited magistriprogrammi.

Taavet Leppik

Taavet Leppik (sündinud 31. juulil 1993 Häädemeestel) on eesti võrkpallur.

Ta lõpetas 2012. aastal Häädemeeste Keskkooli ja Pärnu Linna Spordikooli. Alates 2011. aastast on ta Pärnu VK mängija.

Taavet Mutsu

Taavet Mutsu (sündinud David Mutso; 13. juuni (uue kalendri järgi) 1880 Tartumaa Kastre-Võnnu vald Võõpste küla Laaneotsa talu – 23. detsember 1947 Tallinn) oli eesti näitleja, teatritegelane, näitelavateoste kirjastaja ja raamatukaupmees.

Taavet Rootsmäe

Taavet Rootsmäe (kuni 1936 David Rootsmann; 27. juuni 1885 Kastre-Võnnu vald, Tartumaa – 27. juuni 1959 Tartu) oli eesti astronoom.

Keskhariduse omandas ta Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis, aastatel 1906–1912 õppis Tartu ülikoolis matemaatikat, cand. math. 1913. Pärast ülikooli lõpetamist töötas Tallinnas matemaatika-, füüsika- ja astronoomiaõpetajana.

Aastatel 1919–1959 oli Taavet Rootsmäe Tartu ülikooli astronoomiaõppejõud (alates 1931 professor), 1919–1948 Tartu tähetorni direktor. Ta tegeles erialase oskuskeele loomisega ja pühendas palju aega nii ülikooli kui ka keskkoolide õppekavade ja reaalainete õpetamise metoodika ning didaktika väljatöötamisele. 1922–1940 tegutses Tartu ülikooli juures didaktilis-metoodiline seminar keskkooliõpetajate ettevalmistamiseks, kus astronoomia (kosmograafia) oskonna juhataja oli T. Rootsmäe. Koos matemaatik Juhan Langiga avaldas ta 1926 esimese eestikeelse algupärase astronoomiaõpiku ("Kosmograafia koolidele ja iseõppimiseks"). 1924 hakati välja andma astronoomiat populariseerivat Tartu Tähetorni kalendrit.

Tema juhatuse all täitis Tartu tähetorn mitut riiklikku ülesannet – Eesti riiklik õige aja teenistus (1920–1940) ja Eesti geodeetilise põhivõrgu rajamine (koostöös Balti geodeesiakomisjoniga ühendati see Läänemerd ümbritsevate riikide ühise võrgustikuga). Geodeetiliste töödega tegeles peamiselt Robert Livländer.

Tartu ülikooli õppejõuna luges Rootsmäe kursusi taevamehaanikast, sfäärilisest astronoomiast, stellaarastronoomiast, kõrgemast matemaatilisest analüüsist ja statistikast. Tema enda peamine uurimisvaldkond oli stellaarastronoomia. Ta esitas tähtede vanuse määramise statistilised kriteeriumid liikumise põhjal ja rakendas saadud tulemusi tähesüsteemide evolutsiooni kirjeldamiseks. Suure õppekoormuse ja enesekriitika tõttu jäi aga teadusartiklite arv väikeseks. See-eest pidas T. Rootsmäe väga oluliseks astronoomia populariseerimist, pidas sellealaseid loenguid ja kirjutas populaarteaduslikke artikleid.

Taavet Schotter

Taavet Schotter (sündinud 18. jaanuaril 1990 Tartus) on eesti klahvpillimängija ja muusik. Peamiselt tuntust kogunud ansambel Paha Polly klahvpillimängijana. Õppinud Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis jazz klaveri erialal.

Taavet Schotter on tunnustatud arsti Leo Schotteri pojapoeg.

Tambet Tuisk

Tambet Tuisk (sündinud 23. mail 1976) on eesti näitleja.

Aastal 1996 asus ta õppima Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemasse Lavakunstikooli Ingo Normeti juhendatavale kursusele. Tambet Tuisk lõpetas lavakunstikooli XIX lennu 2000. aastal.

Tema esimeseks töökohaks oli Tartu teater Vanemuine, kust ta siirdus 2005. aastal Tallinna teatrisse NO99. Lisaks teatrile on ta mänginud ka filmides ja telesarjades.

Tambet Tuisk on Eesti Näitlejate Liidu liige.

Tema kauaaegne abikaasa oli näitleja ja saatejuht Piret Simson. 8 aastat kestnud abielu lahutati 2006, paari kolmeaastane poeg Taavet jäi ema kasvatada.

Vanaaja muusika

Vanaaja muusika on muusika vanaajal.

Umbes 10. sajandil eKr rajas arvatavasti kuningas Taavet juudi templimuusika. Kuningas Taavet oli ise ka meisterlik kinnorimängija. Kuningas Saalomoni ajaks kujunes välja kutseliste templimuusikute leviitide seisus, kellel olid oma koolid ja tsunftilaadne organisatsioon. Noodinäidete najal saab muusika ajalugu jälgida alates 5.–4. sajandist eKr, kui oli vanaaja muusika kõrgaeg. Varasemast ajast on säilinud vaid üksikuid näited, mis ei anna võimalust üldistusi teha. Siiski on teada, et muusikakultuur oli kõrgelt arenenud juba muistses Egiptuses, Babüloonias, Assüürias, Hiinas, Indias, Süürias, Palestiinas jm. On andmeid 3000 aastat tagasi Assüürias toimunud avalikest kontsertidest.

Muusikale omistati vanaajal võlujõudu ja jumalikku algupära – jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute sugulasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda.

Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud.

Antiikaja muusika oli peamiselt ühehäälne, kuid selle kõrval on ilmselt esinenud ka lihtsat mitmehäälsust. Harfi ja lüürat sõrmitsetakse piltidel alati kahe käega ning levinud olid topeltviled ja topeltšalmei, mis mängisid meloodiat koos burdoonheliga või ühe meloodia erinevalt kaunistatud variante. Keelte ja sõrmeavade arvu järgi pillidel võib arvata, et kasutati põhiliselt 5- ja 7-astmelisi heliridasid. Iga rahva muusikakultuur oli omapärane. Egiptuses armastati suursugust, rõhutatult väärika rütmiga laulu, mida saatsid flöödid, harfid, lüürad ja lautod.

Süürias eelistati lärmakat muusikat, millele andsid erilise varjundi teravakõlalised kahe toruga šalmeid, löökpillid ja muud instrumendid.

Babüloonias pöörati tähelepanu muusikateooriale. Avastati intervallide seaduspärad ja koostati esimesed viiel helil põhinevad heliread (pentatoonika). Musitseerimisel koondati pille suurteks templiorkestriteks.

Muusikaõpetusest on vähe teada, kuid näib, et alates sumeritest on kõigis kultuurides nähtud seoseid muusika ja universumi korralduse vahel (helide suhted aastaaegadega ja planeetide liikumisega).

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.