Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel. Koos Gröönimaaga Põhja-Ameerikas ja Fääri saartega Atlandi ookeani põhjaosas moodustab ta Taani Kuningriigi, mille suhte nende piirkondadega määrab Rigsfællesskabet.

Taani pealinn on Kopenhaagen.

Taani arvatakse Skandinaavia maade hulka, kuigi Taani ei asu Skandinaavia poolsaarel. Taani on Põhjamaade seas lõunapoolseim ja pindalalt väikseim. Halduslikult jaotatakse Taani 2007. aastast viieks piirkonnaks (region): Kesk-Jüütimaa, Lõuna-Taani, Pealinna, Põhja-Jüütimaa ja Sjællandi piirkond.

Taani on ÜRO, NATO, OECD, OSCE ja Põhjamaade Nõukogu asutajaliige ning kuulub alates 1973. aastast Euroopa Liitu.

Taani Kuningriik


taani Kongeriget Danmark
Taani lipp Taani vapp
Taani lipp Taani vapp
Taani asendikaart
Riigihümn Der er et yndigt land
Pealinn Kopenhaagen
Pindala 43 094 km²[1]
Riigikeel taani
Rahvastikutihedus 134,4 in/km²
Riigikord konstitutsiooniline monarhia
Kuninganna Margrethe II
Peaminister Mette Frederiksen
Iseseisvus 8. sajand
Rahaühik kroon (DKK)
Usund luterlus
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen .dk
ROK-i kood DEN
Telefonikood 45

Nimi

Next.svg Pikemalt artiklis Taani nimi

6. sajandil kirjutasid Prokopios ja Jordanes põhjapoolsest rahvast nimetusega danoi ja dani. Vanapõhja keeles nimetati rahvast mitmuse omastavas danir, mis võib tähendada umbes 'lauskmaalased'. See on tõenäoliselt tuletis indoeuroopa algkeele juurest *dhen-, mis tähendab 'peopesa, tasane maa'.[5] Taanide nime on seostatud ka iiri sõnaga duine 'inimesed'.

Sõna mark (vrd markkrahvkond) kasutati vanaülemsaksa keeles ja vanainglise keeles tähenduses 'piirimaa'. Sõna Danmark võis niisiis tähendada 'lauskmaalaste piirimaa' ning see maa võis olla Schleswigi metsad, nii et tegemist oli taanide piirimaaga lõunas elanud sakslaste suhtes.[6] Frangi riigi annaalides ("Annales Regni Francorum") räägitakse, et Frangi riigi saadikud kohtusid 825. aastal nende kuningatega "nende margis".[7] Räägitakse ka, et taanid "tulid marki" (ad marcam), et rünnata sakse Eideri jõe juures praeguse Schleswig-Holsteini alal aastal 828.[8] Tegu võib olla ka piirialaga Smålandi kõrval kirdes. Sõna mark pärineb vanapõhja sõnast mǫrk ('haritud või harimata maa'; 'metsane maa'), selles tähenduses esineb ta näiteks nimedes Telemark ja Hedmark. Sedamööda, kuidas sõna mark hakkas tähendama kogu maad, mitte ainult praeguse Schleswigi ala, hakati nime Danmark kasutama piirkonna kõigi rahvaste kohta.

On levinud arvamus, et Taani nimi on esimest korda kirja pandud Väikesel Jellingi kivil umbes 930–950. Seal on omastavas käändes tanmarkaR. See on esimene kirjapanek Taanis, kuid nime Denamearc mainib juba umbes 890 norralane Ottar anglosaksi kroonikas "Orosius" jutustuses reisist Skiringssalist Vestfoldis Hedebysse[9]. Alfred Suure ümberjutustuses umbes samast ajast – Hedeby Wulfstani kirjelduses Hedebyst alanud meresõidust nimetatakse Langelandi, Lålandit, Falsterit ja Skånet Taani osadeks (Þas land call hyrað to Denemearcan, 'kõik need maad kuuluvad Taanile'). Aasta 908 all kirjutas Regino Prümist, et rahvas "Taanist" (ex Denimarca) ründas põhja poolt praegust Hollandit. Aastal 965 ütles üks Otto I-le kuulunud diplom, et tema piiskopkond asub in marca vel regno Danorum.[10][11][12].

Sümbolid

Dannebrog
Taani lipp ehk Dannebrog

Taani Kuningriigi lipp ehk Dannebrog on üks maailma vanemaid riigilippe. Esimene kirjalik mainimine lipu kasutamisest pärineb 14. sajandist. Legendi kohaselt kukkus see lipp taevast alla 15. juunil 1219, kui Taani kuningas Valdemar II Võitja sõdis Tallinnas Lindanise linnuse lähedal eestlastega ja tänu sellele võitsid taanlased lahingu.

Taani vapil on kujutatud kolme sinist sammuvat lõvi ümbritsetud südametega (tegelikult vesikupu lehtedega). Traditsiooni järgi andis Taani kuningas selle vapi kasutamise õiguse ka Tallinna linnale ja Eestimaa rüütelkonnale ning sellest kujunes välja ka Eesti vapp.

Taani riigihümn on "Der er et yndigt land". Kuningliku perekonna liikmete juuresolekul kasutatakse aga kuningahümni "Kong Christian stod ved højen mast".

Taani rahvuslinnuks valiti 1984. aastal rahvahääletusega kühmnokk-luik. Seda eelistust on seostatud Hans Christian Anderseni kunstmuinasjutuga "Inetu pardipoeg". Aastatel 1960–1984 oli Taani rahvuslind aga hoopis põldlõoke.[13]

Asend, suurus ja liigendus

Satellite image of Denmark in July 2001
Taani satelliidipildil

Asend

Next.svg Pikemalt artiklis Taani asend

Taanil on maismaapiir ainult lõunas Saksamaaga (pikkus 68 km). Teisel pool Põhjamerd (Skagerraki) põhjas on Norra ning teisel pool Sundi ja Kattegati kirdes on Rootsi. Läänes on Põhjameri, kirdes Läänemeri. Kattegati eraldavad Läänemerest saared, mille asendil Läänemerest läbi Taani väinade maailmamerele viival laevateel on olnud strateegiline tähtsus.

Taani arvatakse Skandinaavia maade hulka, kuigi ta ei asu Skandinaavia poolsaarel. Taani on lõunapoolseim Põhjamaa.

Äärmised punktid

Taani põhjapoolseim punkt on Skageni neem (Skageni põhjarand) põhjalaiusel 57°45'7".

Taani lõunapoolseim punkt on Gedser Odde (Falsteri lõunatipp) põhjalaiusel 54°33'35".

Taani läänepoolseim punkt on Blåvandshuk idapikkusel 8°4'22".

Taani idapoolseim punkt on Christiansø (Østerskær) idapikkusel 15°11'55".

Suurus

Taani pindala (ilma Fääri saarte ja Gröönimaata) on 43 094 km² ning ta on maailma maade seas pindalalt 143. kohal.[1] Ta on Põhjamaade seas väikseim (kui mitte arvestada Fääri saari ja Ahvenamaad), kuid kõige tihedamalt asustatud (129 in/km²).

Taani maapindala on 42 394 km², veepindala 700 km².

Liigendus

Next.svg Pikemalt artiklis Taani saared

Taani koosneb Jüüti poolsaarest ja 446 saarest[14]. Saared moodustavad umbes kolmandiku Taani pindalast. 2009. aastal oli 72 saart asustatud. Suuremad saared on Sjælland (üle 2,1 miljoni elaniku), Vendsyssel-Thy ja Fyn, suurima rahvastiku tihedusega saared on Sjælland (325 in/km²) ja Amager (1900 in/km²); neil saartel paikneb Kopenhaagen. Bornholmi saar asetseb ülejäänud Taanist ida pool Läänemeres.

Rannajoone pikkus on 7314 km. Mitte ükski Taani elanik ei ela merest kaugemal kui 52 km.[14]

Merepiir

Territoriaalveed ulatuvad rannast 12 meremiili (22,2 km) kaugusele.

Vaba majandusvöönd ulatub 200 meremiili ehk 370,4 km kaugusele.

Kontinentaalšelfi (mandrilava) sügavus on 200 m või maardla sügavus.

Loodus

Mossø fra NO Alken
Jüütimaa maastik, Mossø järv
KarleboL
52,6% Taani maapindalast moodustab haritav maa[1] nagu pildil Karlebos

Pinnamood

MonsKlint
Møns Klint on Taani kõrgeim kalju. See laskub merre 120 m kõrguselt
Himmelbjerget 2005 (edit)
Kuni 1847. aastani peeti Himmelbjergetit (147 m üle merepinna) Taani kõrgeimaks punktiks. Koht on endiselt populaarne turismiobjekt

Taani on jäätumise jälgedega lauskmaa. Leidub üksikuid künkaid, kaljusid ja luiteid, eriti ranna ääres. Keskmine kõrgus on 31 m.

Jüütimaa lääneosas on liivased ja moreensed sandurtasandikud. Kesk- ja idaosa, alates läbi poolsaare keskpaiga jooksva viimase jäätumise aegsest mandrijää piirist, on künklikum. Põhja-Jüütimaal on Rebild Bakkeri küngastik, mida ümbritsevad Rold Skovi metsad. Lõuna-Jüütimaa kõrgeim punkt on Skamlingsbankeni küngas (kõrgus merepinnast 113 m). Kesk-Jüütimaal Silkeborgist kagus Horsensi ja Skanderborgi suunas on Taani kõige kõrgemad künkad Møllehøj (maa kõrgeim looduslik punkt, 170,86 m), Yding Skovhøj (170,77 m), Ejer Bavnehøj (170,35 m) ja Himmelbjerget (147 m).

Fyni saar ja Sjælland on madalamad lainjad tasandikud. Fyni saarel on küngastikud Svanninge Bakker ja Fyni Alpid.

Taani huvitavaim loodusmälestis on kaldakalju Møns Klint Møni saarel.

Taani kõige madalamad alad on poldrid, mis asuvad mõni meeter allpool merepinda. Madalaim punkt on Lammefjord (−7,5 m).

Geoloogiline ehitus

Suurem osa Taani aluspõhjast koosneb noortest Kriidi, Paleogeeni ja Neogeeni ladestutest.

Maastikku valitsevad viimase, Weichseli jäätumise maastikuvormid. Enamik kivimeid on pudedad. Pinnavorme on kujundanud liustikud, mis on kuhjanud pudedad kivimid ümarateks ja piklikeks kõrgendikeks. Jüütimaa lääneosa jäi viimase jäätumise ajal jäävabaks (eelnenud Saale jäätumise ajal oli ta samuti jääga kaetud). Sellele vaatamata on ka sealse tasandiku tekitanud mandrijää servas voolanud moreenirikkad sulamisveed (sandurtasandik). Viimase jäätumise piir jookseb läbi Jüütimaa lõunast põhja ja alates Viborgist läände. Jäätumise piir on maastikus nähtav suurte moreenküngastena (nn Jüütimaa selg, jyske højderyg). Künklikud moreentasandikud on valdavad jäätumise piirist idas, sealhulgas Kattegati väina põhjas.

Taani ala rannajoon on viimase 10 000 aastaga väga palju muutunud. Praegu vajub maapind Taani lõunaosas ja kerkib põhjaosas, Nissumi fjordi ja Falsteri saare joonest põhja pool.

Taani saarestikust eemal Läänemeres asuval Bornholmil paljanduvad kristalse aluskorra kaljud. Üle Bornholmi, Taani saarestiku ja Jüütimaa kulgeb Põhjamereni aluskorraselg Fyni–Ringkøbingi selg. See on Taani osa Thornqvisti murranguvööndist, mis ulatub kagus Ukrainani. Selle jätk eraldab Põhjamere põhja- ja lõunaosa; Taani naftaleiukohad on sellest lõunasse jääva basseini jätkus või riftis Põhjamere keskel.

Veestik

Taanis on umbes 65 000 maapealset vooluveekogu. Umbes pooled neist on looduslikud, ülejäänud on tehislikud kraavid ja kanalid. Jõed on enamasti väiksed, pikim jõgi on Gudenå (umbes 158 km). Teised suuremad jõed on Odense Å, Vidå, Skjern Å ja Suså.

Nimega järvi on 1032, nende kogupindala on umbes 700 km². Kõige sügavam järv on Furesø (36 m), kõige suurema pindalaga on Arresø (39,5 km²). Teiste suuremate järvede seas on Esrum sø, Stadil Fjord, Mossø, Saltbæk vig ja Tissø. Jüütimaa lääneosas on arvukalt järvi. Tasandikul on arvukad väikesed liustikulise päritoluga järved.

Taani rannikul on fjorde. Kõige tuntum on võib-olla Limfjorden, 180 km pikkune väin, mis ühendab Põhjamerd (Vesterhavet) Kattegatiga. Tuntud on veel Roskilde fjord ja Ringkøbingi fjord.

Kliima

Next.svg Pikemalt artiklis Taani kliima

Taanis on valdav heitlik, niiske ja sombune parasvöötme mereline kliima. Taani asub Põhjamere ääres ja tema kliimat mõjutab Golfi hoovuse lähedus.

Talved on heitlikud, lumevaesed, pilvised, tuulised, niisked ja pehmed (keskmine temperatuur on umbes 0,5 °C). Kevad on pikk ja algab märtsi paiku. Ilm on päikesepaisteline ja pilvitu, väheste sademetega (isegi võrreldes talvega), kuid jahe ja tuuline (keskmine temperatuur on 3...13 °C). Suved on vihmased ja suhteliselt jahedad (keskmine temperatuur on umbes 16 °C). Kuuma ilma esineb harva, tavaliselt ei ulatu temperatuur üle 26 °C. Sageli on ilm pilvine, kuid sajab vähem kui teistel aastaaegadel. Juuli ja august on kõige stabiilsema ilmaga, soojemad ja päikesepaistelisemad. Sügis on pikk ja vihmane. Septembris ja oktoobris on tavaliselt soojem kui kevadel, kuid vihmasem ja tuulisem. Sügisel on keskmiselt 7...14 °C.

Aasta keskmine sademete hulk on idas 600 mm ning läänes 800 mm. Vihmapäevi on aastas keskmiselt 121. Kõige sademeterikkamad on september, oktoober ja november (umbes 70 mm kuus), kõige sademetevaesem on veebruar (keskmiselt 38 mm).[15]

Piirkondlikud erinevused on väikesed. Mere ääres on pisut jahedam. Suvel on kõige soojem Lõuna-Jüütimaal, Lollandil ja Falsteril. Mere ääres on mere tasandava mõju tõttu suve ja talve temperatuurierinevused väiksemad. Ka sademeid on enam-vähem ühepalju. Kõige vähem sajab Suur-Beldi ümbruses (umbes 500 mm aastas), kõige rohkem Kesk-Jüütimaa lõunaosas (üle 900 mm aastas).

Elustik

Grib skov
Pöögid Grib Skovis Põhja-Sjællandil

Taanis elab 49 liiki imetajaid, neist 19 on kantud Taani punasesse raamatusse. Metsades on säilinud metskits ja punahirv, Põhjamere vetes viiger, randal, hallhüljes.

Alates 1850. aastast on Taanis kadunud 350 pärismaist looma- ja taimeliiki.

Taani kuulub segametsa piirkonda. Ürgmetsa ei ole, kuid Draved skov ja Suserupskovene on minimaalse inimmõjuga looduslikud metsad. Enne põlluharimise algust nägi Taani maastik välja nagu Białowieża ürgmets. Laialehised pöögi- ja tammemetsad hävitati. 2005. aasta seisuga katavad metsad 11,8% Taani alast. Igal aastal istutatakse umbes 3000 ha metsa. Saartel domineerivad kultuuristatud tammikud, Jüütimaal männi- ja kuusemetsad.

Peale luidete, järvede, jõgede ja mererandade on kogu Taani kultuurmaastik. On aasi, soid ja kanarbikke.

Loodusvarad

Tähtsamad loodusvarad on nafta, maagaas, kala, sool, lubjakivi, kriit, kivi, kruus ja liiv.

Maakasutus

Põllumajanduslikku maad on 60%, aasta ringi haritavat maad 0,19%, aastaringseid karjamaid 5%, metsi 10%, muud 25,81% (1993).

Haritavat maad on 4760 km² (1998).

Loodusõnnetused ja keskkonnaprobleemid

Mõnes Taani piirkonnas (osa Jüütimaast, Lollandi saare lõunarannik) on üleujutuse oht. Need alad on mere eest kaitstud tammide süsteemiga.

Keskkonnaprobleemide seas on õhu saastumine (peamiselt transpordivahendite ja elektrijaamade tõttu), lämmastiku- ja fosforiheitmed Põhjameres, pinnavee saastumine põllumajandusjäätmetega ja pestitsiididega.

Riik

Riigikord

Taanis on konstitutsiooniline monarhia koos parlamentaristliku riigikorraga.

Riigipea on kuningas (praegu kuninganna Margrethe II), kelle ülesanne on Folketingi (Taani parlamendi) istungjärkude avamisel osalemine, seaduste allkirjastamine ja mõned esindusfunktsioonid.

Riigi poliitiline juht on peaminister. Alates 2011. aastast on peaministri ametipostil Helle Thorning-Schmidt Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast.

Taani parlament Folketing on ühekojaline ja sinna kuulub 179 saadikut. Saadikutest valitakse kaks Fääri saartelt, kaks Gröönimaalt ja ülejäänud Taani valimisringkondades.

Kuninglik perekond

Queen Margrethe II of Denmark 70th Birthday April 2010
Taani riigipea on kuninganna Margrethe II
Next.svg Pikemalt artiklis Taani kuninglik perekond

Taani riigipea on kuninganna Margrethe II, kes on abielus prints Henrikuga. Valitsejapaaril on kaks last: kroonprints Frederik (sündinud 1968) ja prints Joachim (sündinud 1969).

Kroonprints Frederik (troonile saades arvatavasti kuningas Frederik X) abiellus 2004. aastal kroonprintsess Maryga, kellega ta tutvus Sydney olümpiamängude ajal. Neil on poeg, tulevane troonipärija Christian Valdemar Henri John (sündinud 2005) ja tütar, printsess Isabella Henrietta Ingrid Margrethe (sündinud 2007).

Prints Joachim on lahutatud, kuid tal on kaks last oma endise abikaasa, Frederiksborgi krahvinna Alexandraga: prints Nikolai (sündinud 1999) ja prints Felix (sündinud 2002).

Kuninglik perekond on Taanis väga populaarne[16]. Sellele on kaasa aidanud ka perekonna värske liige kroonprintsess Mary, kes on oma uude rolli väga hästi sisse elanud ja paistab ka ise avalikkuse tähelepanu nautivat.

Poliitika

Next.svg Pikemalt artiklis Taani poliitika

Taanit on pikka aega juhtinud sotsiaaldemokraatlikud valitsused. Sügisel 2001 tuli aga võimule tsentristlik-liberaalne koalitsioon Anders Fogh Rasmusseni juhtimisel. Pärast 11. septembri terrorirünnakut tõusid sotsiaalküsimuste asemel ja päevakorrale julgeolek, immigratsioon ja islam. Pärast 2007. aasta parlamendivalimisi jäi jõudude vahekord Folketingis praktiliselt samaks.

Siis ametisse saanud Anders Fogh Rasmusseni valitsus püüdis ellu viia liberaalsemat majanduspoliitikat (mis maailma kontekstis on siiski küllalt vasakpoolne) ja muuhulgas piirata maksukoormuse kasvu. Samuti püüdsid valitsusparteid muuta ühiskonna suhtumist liberaalsemaks ja individualistlikumaks. Vastav kultuurivõitlus (kulturkamp) puudutas ka keskkonnakaitset, kus mõtteviis on muutunud tunduvalt majandusekesksemaks, ning immigratsiooni. Eriti viimases küsimuses on ühiskonnas puhkenud väga terav diskussioon. Poliitiliselt kõige mõjukamaks tugevalt sisserändajate vastaseks jõuks on Dansk Folkeparti, väga selge läänevastase hoiakuga paistab silma äärmuslik islamirühmitus Ḩizbu-t-Taḩrīr. Senine vastasseis ühiskonnas kulmineerus 2006. aasta algul pilapildiskandaali näol, mille käigus süüdati Taani saatkonnad Iraanis ja Süürias. Taani osaleb algusest peale praeguses Iraagi sõjas. Tõsi küll, 2003. aasta sissetungi ajal piirdus osalus vaid ühe allveelaevaga. Sügisel 2006 oli Iraagis umbes 500 Taani sõdurit.

Pärast 2011. aasta valimisi kuuluvad Taani valitsusse Sotsiaaldemokraadid, Det Radikale Venstre ja Sotsialistlik Rahvapartei ning seda juhib Helle Thorning-Schmidt. Peamised opositsiooniparteid on liberaalne Venstre ja Taani Rahvapartei.

Olulised arutlusteemad praeguses Taanis on globaliseerumine ning Taani hariduse, tööstuse ja teaduse valmisolek ülemaailmseks konkurentsiks, heaoluühiskonna jätkusuutlikkus praeguste demograafiliste trendide taustal, keskkonnakaitse, Lähis-Ida probleemid, Taani koolisüsteem jpm.

Haldusjaotus

Denmark regions
Taani jagunemine piirkondadeks

Alates 2007. aastast jaguneb Taani 5 piirkonnaks (region): Kesk-Jüütimaa, Lõuna-Taani, Pealinna, Põhja-Jüütimaa ja Sjællandi piirkond.

Taani jaguneb 98 vallaks.

Pealinn

Taani pealinn on Kopenhaagen, kus elab rohkem kui 1,2 miljonit elanikku ehk ligi iga viies taanlane. Kopenhaageni linnastus elab 2013. aasta alguse seisuga 1,95 miljonit inimest.

Osalus rahvusvahelistes organisatsioonides

Taani on ÜRO, NATO, OECD, OSCE ja Põhjamaade Nõukogu asutajaliige. Taani on alates 1973. aastast Euroopa Liitu liige, kuid ei kuulu euroalasse. Rahvusvahelistest teadusorganisatsioonidest on riik Euroopa Tuumauuringute Keskuse ja Euroopa Kosmoseagentuuri asutajaliige. Kopenhaagenis asutati 1992. aastal Läänemeremaade Nõukogu ja samas asub ka Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa regionaalne kontor. Veel kuulub riik näiteks Arktika Nõukokku, Euroopa Arengupanka, Interpoli ja WIPO-sse.

Kbh Oberstes Gericht
Sissepääs Taani ülemkohusse

Riigikaitse

Next.svg Pikemalt artiklis Taani kaitsevägi

Kaitsevägi jaguneb kuninglikuks armeeks (Hæren), mereväeks (Søværnet) ja õhuväeks (Flyvevåbnet) ning Taani Kodukaitseks (Hjemmeværnet).

Ajateenistus kestab Taanis 9–12 kuud.

Kohtusüsteem

Next.svg Pikemalt artiklis Taani kohtusüsteem

Riigi kohtusüsteem on sarnaselt Eesti omaga kolmeastmeline. Kriminaal- ja tsiviilvaidlustega tegelevaid esimese astme kohtuid (byret) on kokku 24. Ringkonnakohtuid (landsret) on kaks ja need paiknevad vastavalt Kopenhaagenis ja Viborgis (esimese alla kuuluvad samuti Fääri saarte ja Gröönimaa kohtud). Ülemkohus (Højesteret) asub Kopenhaageni kesklinnas Christiansborgi lossis samas hoones Folketingi ehk Taani parlamendiga. Lisaks tegutseb ka mere- ja kaubandusõiguse küsimustega tegelev Mere- ja Kaubanduskohus (Sø- og Handelsretten).[17]

Rahvastik

Next.svg Pikemalt artiklis Taani rahvastik

Demograafilised näitajad

Taani rahvaarv oli 2013. aasta alguse seisuga 5 602 628[18]. Rahvaarv on 1970ndatest ühtlaselt suurenenud, välja arvatud lühike periood 1980ndate alguses.

Rahvastiku tihedus on keskmiselt 129 in/km² (Taani suurimal saarel Sjællandil isegi üle 315 in/km²).

Keskmine eluiga on meestel 76,3 ja naistel 80,7 aastat[17].

Vanuse mediaan on 39,47. Sellest meestel 38,55 ja naistel 40,4.

Iive oli 2005. aasta seisuga 0,34%.

Laste suremuse üldnäitaja on 4,56 surma 1000 elussünni kohta.

85% taanlastest elab linnas. 54 perekonnal sajast on oma maja.

Rahvaarvu ajalugu

Aasta Rahvaarv
1000 eKr 100 000
1 300 000
500 200 000
1000 300 000
1500 500 000
1800 1 000 000
1900 2 430 000
2000 5 445 800

Rahvastiku päritolu

2013. aasta alguse seisuga oli taanlasi 89,3% ning 600 674 ehk 10,7% moodustasid immigrandid ja nende järeltulijad. Eesti päritolu inimesi oli 1449, neist 982 naised ja 467 mehed, eestlastest 1348 olid sisserännanud ja 101 nende järeltulijad.[19]

Teistel andmetel on 91,6% Taani päritolu ning 452 095 inimest on sisserännanud ja nende järglased. Sisserännanud (sh järglased) on pärit peamiselt teistest Põhjamaadest (41 306), Suurbritanniast (12 000), Saksamaalt (25 444), Poolast (13 509), Bosniast ja Hertsegoviinast, (20 875), teistest Jugoslaavia maadest (23 968), Türgist (54 859), Somaaliast (16 948), Iraagist (26 351), Iraanist (14 289), Liibanonist (22 232), Afganistanist (10 876) ja Pakistanist (19 301).

Keeled

Next.svg Pikemalt artiklis Taani keel
Bible of Christian III 1550
Christian III Piibel pani aluse standardiseeritud taani keele õigekirjale

Taani ametlik keel on taani keel. See on põhjagermaani keel, millel on ühine päritolu islandi keele, fääri keele, norra keele ja rootsi keelega. Taani keel on norra keele ja rootsi keelega suurel määral vastastikku arusaadav ning sel on olnud tugevad ajaloolised ja kultuurilised sidemed teiste skandinaavia keeltega. Põhjagermaani keeled hakkasid lahknema 9. sajandil ja 12. sajandi alguseks oli vanataani keel teistest skandinaavia keeltest selgelt erinev. 16. sajandi keskpaigast saadik räägitakse uustaani keelest: trükikunsti levik tõi kaasa taani keele õigekirja standardiseerumise. See lähtus Christian III Piibli keelest. Alates 18. sajandist räägitakse nooremast uustaani keelest. 19. ja 20. sajandil oli õigekiri suhteliselt konservatiivne, nii et kõnekeel lahknes kirjutatud keelest tunduvalt.[20]

Taani keelel on palju murdeid (Taani keele murded). Need kujunesid üldjoontes välja 14. sajandiks, murdeerinevused olid kõige suuremad 1700. aasta paiku. Hiljem on murded üha taandunud ja praegu kõneleb murdeid ainult 5% taanlastest. Murded jagunevad kolmeks põhirühmaks:

  1. idataani murded (vanad Skåne murded, Bornholmi murre)
  2. saaretaani murded (Sjællandi murre, Fyni murre, lõunapoolsete saarte murded)
  3. jüüti murded

Need põhirühmad jagunevad alarühmadeks. Näiteks jagunevad jüütimurdes idajüüti, lõunajüüti ja läänejüüti, võib-olla ka põhjajüüti murreteks. Läänejüüti murretes puudub grammatiline sugu. Lõuna- ja läänejüüti murretes on ette asetatav määrav artikkel (näiteks æ hus, kirjakeeles huset 'maja').[21]

Taani ühiskeelt nimetatakse riigitaani keeleks (rigsdansk, rigsmål). See lähtub Kopenhaageni ümbruse keelest ja selle normi sätestab Dansk Sprognævn. Riigitaani keel on avalikus elus täiesti valdav, ning praegu on näiteks mõeldamatu, et tipp-poliitikud räägiksid murret nagu läänejüüdi päritolu peaminister Knud Kristensen 1940. aastate lõpus. Murrete hääbumise tõttu on vanemad murretes kirjutatud teosed, sealhulgas Steen Steensen Blicheri jüüti lood ja laulud noortele taanlastele praktiliselt loetamatud.[22]

Põhja-Schleswigis on saksakeelne vähemus. Saksa vähemuse keelelisi õigusi kaitsevad Kopenhaageni-Bonni deklaratsioonid (1955). Samuti kaitsevad need taanikeelse vähemuse õigusi Lõuna-Schleswigis.[23] Taanis elab ka umbes 10 000 fääri- ja gröönikeelset inimest. Vähemused kõnelevad ka näiteks urdu keelt, araabia keelt ja türgi keelt.

Koolis hakatakse esimest võõrkeelt (inglise keelt) õppima 4. klassis. 7. klassist hakatakse valikainena õpetama teist võõrkeelt (11 tundi nädalas kolme aasta jooksul). Gümnaasiumi sisseastumisel ja gümnaasiumis õppimisel on teine võõrkeel kohustuslik.[24]

Paljud taanlased valdavad hästi inglise keelt, eriti suurte linnade elanikud ja noored, kes õpivad inglise keelt koolis.

Religioon

Roskilde mpazdziora
Roskilde toomkirik on alates 15. sajandist olnud Taani kuningliku perekonna matmispaik. Aastal 1995 võeti see UNESCO maailmapärandi nimistusse

Taani võttis kristluse vastu 960ndatel, kui Harald Sinihammas laskis end ristida, ja 13. sajandi jooksul jõudis üleminek kristlusele lõpule. Alates reformatsioonist 1536 on luterlus olnud riigiusund, ja Taanis on olnud täielik usuvabadus alates 1849. aasta põhiseadusest.

Taani kiriku nimi on Folkekirken (Rahvakirik) ning selle pea on Taani kuningas või kuninganna. Kirikut juhib igapäevaselt kirikuamet kirikuministri juures (veebruari 2010 seisuga Birthe Rønn Hornbech). Folkekirken on jaotatud 11 piiskopkonnaks (stift), üks neist Gröönimaal. 1. jaanuari 2013 seisuga oli kirikus 4 430 643 liiget, mis moodustab 79% Taani rahvastikust ja umbes 90% taanlastest. Jaanuaris 2002 oli selle kiriku liikmeid 84,3%. Umbes 3% selle kiriku liikmetest käib regulaarselt kirikus.[25]

Taani suuruselt järgmine usurühmitus on muslimid: neid on 210 000 ja nad moodustavad 3,7% rahvastikust. Taani muslimi rahvastik on kujunenud viimase aja sisserände käigus ja on koondunud suurematesse linnadesse. Teiste Taani usurühmituste seas on katoliiklased (37 000 inimest), Jehoova tunnistajad (14 500), Serbia Õigeusu Kiriku liikmed (7000), baptistid (5100), nelipühilased (5100), budistid (4400) ja mormoonid (4500).[25] On ka adventistid, metodistid, Päästearmee liikmed,

Asustus

Taani suuremad linnad on (elanikke 2012):

  1. Kopenhaagen koos eeslinnadega (1 213 800)
  2. Århus (252 200)
  3. Odense (168 800)
  4. Ålborg (126 600)
  5. Esbjerg (71 600)
  6. Randers (61 100)
  7. Kolding (57 500)
  8. Horsens (54 500)
  9. Vejle (51 800)
  10. Roskilde (47 800)

Majandus

Next.svg Pikemalt artiklis Taani majandus
Turbiny wiatrowe ubt.jpeg
Tuuleveskid Vendsysselis. Tuulegeneraatorid annavad märgatava osa Taanis tarbitavast elektrienergiast. Vaata lähemalt artiklist tuuleenergia Taanis

Taani on segamajandusega heaoluriik, mis kuulub Põhjamaade majandusruumi. Elatustase on kõrge, sissetulekute erinevused on väikesed.

Taani on üks maailma kõige kõrgema maksukoormusega riike ja üks maailma rikkamaid maid.

Väga õnnestunuks peetakse praegust tööturu mudelit, milles lihtne vallandamine-töölevõtmine ettevõtte jaoks on ühendatud suurte sotsiaalsete tagatistega töötajale: tööandja vastutus haigusrahade, vallandamistoetuste jms osas on väike, põhiosa sotsiaalkuludest katab riik. Samas on Taani üks maailma kõige suuremate sotsiaaltoetustega riik.

Arvestatavatest maavaradest kuulub Taanile ainult suhteliselt väike osa Põhjamere naftast ja gaasist.

Taani rahaühik on Taani kroon, mis jaguneb sajaks ööriks. Aastal 2009 on käibel 25-öörised ja 50-öörised ning 1-, 2-, 5-, 10- ja 20-kroonised mündid, lisaks 50-, 100-, 200-, 500- ja 1000-kroonised paberrahad. Levinud maksevahendiks on ka Dankort, kohalik maksekaart, mida aktsepteerivad peaaegu kõik poed. Aastal 2000 lükkas Taani referendumil tagasi eurotsooniga ühinemise ettepaneku.

Töötuid on Taanis 4,3% rahvastikust[26] ja alla vaesuspiiri elab 12,1%[27]. Tööjõulisi on Taanis 2,841 miljonit.[26][1]

SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse[1]
Sektor SKT osakaal (2009) Tööjõu osakaal (2005)
Põllumajandus 1,1% 2,5%
Tööstus 22,2% 20,2%
Teenindus 76,7% 77,3%

Väliskaubandus

Taani suurimad ekspordiartiklid on masinad ja instrumendid, liha ja lihatooted, piimatooted, kala, ravimid, mööbel ning tuulegeneraatorid. Taani tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 17,53%, Rootsi 12,68%, Suurbritannia 8,49%, Ameerika Ühendriigid 6,05%, Norra 6,01%, Holland 4,84%, Prantsusmaa 4,57% (2009).[1]

Taani suurimad impordiartiklid on masinad ja varustus, toorained ja pooltooted tööstusele, kemikaalid, teravili ja toidukaubad ning tarbekaubad. Taani tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 21,07%, Rootsi 13,18%, Norra 7%, Holland 6,97%, Hiina 6,22%, Suurbritannia 5,53% (2009).[1]

Väärtpaberibörs

Kopenhaagenis tegutseb 1624. aastal asutatud Kopenhaageni börs.

Ajakirjandus

Next.svg Pikemalt artiklis Taani meedia

Taanis on kolm juhtivat päevalehte: vasaktsentristlik Politiken, parem-konservatiivne Berlingske Tidende ja tsentristlik Jyllands-Posten. Väiksemad päevalehed on vasakpoolseid vaateid esindav Dagbladet Information ja kristlikke vaateid esindav Kristelig Dagblad. Lisaks ilmuvad iga päev tabloidid Ekstrabladet ja BT. Reedeti annab Berlingske Tidende välja kvaliteetajalehte Weekendavisen.

Haridus

Next.svg Pikemalt artiklis Taani haridus

Taani haridussüsteemis on kohustuslik 9-klassiline haridus. Kooli minnakse kuueaastaselt. Põhikool (folkeskole) on 9- või 10-klassiline, sellele eelneb vabatahtlik lasteaiaklass. Põhikoolile järgneb 3-aastane gümnaasium.

Taani kool on tuntud oma rõhuasetuse poolest grupitööle, eneseväljendus- ja esinemisoskusele, suhteliselt vähem pööratakse tähelepanu õpilaste faktiteadmistele ja teadmiste mõõtmisele. Senine koolisüsteem jaõpetamise metoodika on sattunud kriitika alla seoses õpilaste kehvade tulemustega 2003. aasta PISA uuringutel.

Taani ülikoolid on Kopenhaageni Ülikool, Århusi Ülikool, Ålborgi Ülikool, Kopenhaageni Majandusülikool, Lõuna-Taani Ülikool, Roskilde Ülikool, Taani Tehnikaülikool ja Kopenhaageni IT Ülikool.[28]

Ülikooli võetakse enamikul aladel vastu kõik kvalifitseerunud soovijad. Ülikooliharidus koosneb enamasti kolmeaastasest bakalaureuseõppest (bachelor), kaheaastasest magistriõppest (kandidat) ja kolmeaastasest doktoriõppest (PhD). Enamik üliõpilasi saavutab magistrikraadi, bakalaureusekraadi ei käsitleta sageli ülikooli lõpetamisena. Riik maksab üliõpilastele stipendiumi. Doktorandid on formaalselt ülikoolis tööl, nende palk jääb veidi alla Taani keskmise. Enamik doktorante viibib oma õpingute ajal pool aastat kuni aasta mõnes välismaa ülikoolis, sageli USA-s.

Peale akadeemilise hariduse süsteemi on Taanis institutsioonid, mis võimaldavad omandada mitteformaalset haridust, nn rahvaülikoolid (folkehøjskole). Mõiste tekkis 19. sajandil Taani kirjanikult, luuletajalt, filosoofilt ja pastorilt Nikolai Frederik Severin Grundtvigilt. See põhineb tasuta hariduse omandamise võimaldamisel tavarahvale ja on üks Taani haridussüsteemi nurgakividest. Taani territooriumil on praeguseks ligi 70 rahvaülikooli. Nende sekka kuuluvad näiteks Rødding Højskole (esimene Taani rahvaülikool; asutatud 1844), Rønshoved Højskole ja Jaruplund Højskole.

Ajalugu

Next.svg Pikemalt artiklis Taani ajalugu

Esiajalugu

Next.svg Pikemalt artiklis Taani esiaeg
Solvogn
Päikesevanker (Trundholmi vanker) pronksiajast umbes 1350 eKr on selge märk religioosse ja kultuurilise arengu tasemest
Bronceringe
Jüütimaalt leitud pronksist kaelavõrud, 6. sajand eKr, noorem pronksiaeg

Esimesed inimtegevuse jäljed Taanis pärinevad umbes 120 000 aasta tagusest Eemi jäävaheajast.

Pidev inimtegevus on kestnud alates mandrijää taandumisest põhja poole seoses kliimamuutusega umbes 14 000 aastat tagasi. Sel ajal elasid Taanis põhjapõdrakütid. Need vahetas välja teine kütirahvas, kes aastatuhandeid elatus kalapüügist ja küttimisest.

Põllumajandus muutus valitsevaks nooremal kiviajal 4. aastatuhandel eKr. Nooremal kiviajal ehitati hulgaliselt megaliitkalmeid, millest mõned pakuvad tänaseni tähelepanuväärset vaatepilti.

Pronksiajal (1800–500 eKr) praeguse Taani aladel elanud rahvast on säilinud rikkalikult arheoloogilisi mälestisi. Arvukad päikesekujutised, nt Trundholmi vanker ja kaljujoonised Bornholmil viitavad päikesekultusele. Kaljujooniste teine levinum motiiv on laev. Ülikuid maeti tammekirstudes hiiglaslikesse kääbastesse, mis paiknesid kõrgetel küngastel. Mõnes Jüütimaa osas on tänu mulla iseärasusele säilinud orgaanilisest materjalist hauapanused, sealhulgas riided. Tuntuim leitud riidekomplektidest pärineb Egtvedi piiga hauast.

Rauaaja esimesel perioodil, nn keldi rauaajal (500 eKr kuni meie ajaarvamise alguseni) domineeris Taanis naaberaladel elanud keltide mõju. Sellele järgnenud nn Rooma rauaajal (meie ajaarvamise algusest kuni 400 pKr) saabusid suuremad kultuurimõjud Rooma riigist, sealhulgas kaalu- ja mõõdusüsteem ning hulgaliselt laensõnu; ladina kirja mõjul tekkis ruunikiri. Germaani rauaajast (400–800 pKr) on olemas esimesed kirjalikud allikad taanide kui rahva kohta. Sellest ajast on ka andmed Jüüti poolsaarel elanud anglide ja jüütide kohta, kes liikusid edasi mandrilt Suurbritannia saartele, kus segunesid kohalike elanikega, moodustades inglise rahvuse tuumiku. Arvatavasti ühendati maa kuningriigiks 8. sajandil. Sellest annavad tunnistust sellised suurejoonelised ehitised nagu Danevirke piirivall ja Kanhave kanal läbi Samsø saare, ning Taani esimese linna Ribe asutamine pärast aastat 700. Taani riiki kuulusid ka Skandinaavia poolsaare lõunatipus asuvad maakonnad Skåne, Halland ja Blekinge, mis praegu kuuluvad Rootsile.

Rauaajast pärinevad paljud soodest leitud mumifitseerunud laibad, näiteks Tollundi mees.

Viikingiaeg

Taanis oli viikingiaeg suure majandusliku arengu ja sõjalise ekspansiooni aeg. 9.–10. sajandil kujunes väikeste vürstiriikide ühendamise tulemusena Taani Kuningriik, millest sai peamine viikingite riik Euroopas ka Läänemerest põhja pool. Taani vallutas Norra ja samuti suured piirkonnad Inglismaal. Inglismaa kuningas Alfred Suur oli sunnitud taanlastele loovutama Inglismaa idaranniku piirkonnad, mida taanlaste valitsemise ja elukorralduse tõttu kutsuti Danelaw. Taanist pärit viikingid valitsesid Läänemerel ja Põhjamerel. Nad purjetasid mööda suuri Venemaa jõgesid kuni Musta mereni, rajasid asulad Põhja-Venemaale ja Põhja-Prantsusmaa läänerannikule Normandiasse, kus viikingipealik Rollo rajas 911 Normandia hertsogiriigi. Nad purjetasid kuni Vahemereni, mille ääres nad hiljem rajasid normannide riigi Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias. Aastavahemikus 980–1000 purjetasid Erik Punane ja Leifr Eiríksson Islandilt Gröönimaale ja Põhja-Ameerikasse, mida nad nimetasid sõnaga Vinland ('aasade maa').

Alates kuningas Gorm Vanast (suri arvatavasti 958) on teada kõik Taani kuningad. Gormi poeg Harald Sinihammas rajas Jellingisse oma vanematele vägeva hauamonumendi, mis koosneb kahest hiiglaslikust kääpast, kahest ruunikivist, suurest kivilaevast ja kirikust. Kuningas Harald rajas ka vähemalt neli täpselt ringikujulist ja korrapärast ringvall-linnust, neist tuntum on Trelleborg Sjællandil. Jätkus piirikaitsevalli Danevirke tugevdamine.

Harald Sinihamba ajal 10. sajandi keskel sai Taanist ametlikult kristlik riik. Tänu kaubanduse arengule tekkisid viikingiajal Skandinaavias linnad (ainsana oli varem asutatud Ribe). Taani tuntumad viikingiaegsed linnad on Hedeby ja Århus.

Kalmar Union ca. 1400
Taani juhitud Kalmari uniooni kuulunud territooriumid 1500. aasta paiku

Keskaeg

Taani kuningas Harald Sinihammas alustas vallutusi Anglosaksi Inglismaal ning 1013. aasta suvel viis Svend Harkhabe Taani laevastiku Sandwichi, Kentis. Sealt läks ta põhja Danelaw'sse, kus kohalikud nõustusid kohe teda toetama. Siis sööstis ta lõunasse, sundides Inglismaa kuninga Æthelredi Normandiasse maapakku (1013–1014). Siiski suri Svend äkitselt 3. veebruaril 1014. Kasutades seda surma ära, tuli Æthelred Inglismaale tagasi ja ajas Svendi poja Knudi tagasi Taani, sundides teda seejuures loobuma oma liitlastest. Aastal 1015 käivitas Knud uue kampaania Inglismaa vastu ja pärast vallutusi valitses Knud Suur, Taani, Norra, Inglismaa kui ka mõne Rootsi piirkonna kuningana. Pärast Knud Suure surma 1035. aastal Taani võimu all olnud suurriik lagunes, ehkki Inglismaad kontrollis Knuti poeg Hardeknud kuni 1042. aastani. Normandia hertsogi Rollo järglane William Vallutaja vallutas 1066. aastal Suurbritannia saare.

12. sajandil algas Taani ekspansioon ristisõdade näol lõuna pool elavate slaavlastest vendide elualadele, samas mõjutasid riigi tugevust riigisisesed vastuolud. Kuningas Valdemar I Suur (1157–1182) suutis vende võita (vt Vendi ristisõda).

Kuningas Knut VI (1182–1202) valitsemisajal pidas Taani edukat sõjategevust, vallutas Pomerania ja Mecklenburgi ning Knut sai Taani ja vendide kuningaks. Vallutused jätkusid kuningas Valdemar II Võitja juhtimisel. Tema eduka sõjategevuse tulemusena vallutati Taani riigi jaoks Holsteini ning Saaremaa ja Põhja-Eesti alad, kus legendi järgi said taanlased lahingus eestlastega oma rahvuslipu Dannebrogi 1219. aastal Tallinna sõjakäigu ajal. 1222. aastal tekkis kuningas Valdemar II-l konflikt Põhja-Saksamaal ja Taani sõjaline võimsus oli suunatud sealsele sõjategevusele. 1223. aastal sattus kuningas Valdemar II sõjategevuse käigus vangi Schwerini krahvi Heinrichi kätte, kust ta pääses alles pärast lunaraha maksmist.

1227. aastal sai Valdemar II sõjas Põhja-Saksamaa vürstiriikidega Bornhövedi lahingus lüüa ning kohe alustasid pealetungi Taani aladele Eestis ka sakslaste Mõõgavendade ordu väed, vallutades lõplikult kogu Põhja-Eesti.

Keskajal kuulusid Taanile pikemat või lühemat aega suured valdused praegusel Põhja-Saksamaal ja Põhja-Eestis ning Saaremaa ja Ojamaa.

13. sajandil laastasid Taanit kodusõjad ning sõda Holsteiniga, mille liitmise järel omandasid Holsteini aadlikud Taani riiklikus elus suure tähtsuse ja kaalu, mille lõpetas alles 14. sajandil, kuningas Valdemar IV Atterdag (1340–1375), kes taastas riikliku ühtsuse ning kuningavõimu autoriteedi riigis. Tal õnnestus saavutada kontrollØresundi väina üle ja kontrollida Läänemere laevandust ning maksustada väina läbivad kaubalaevad.

1362. aastal purustas Valdemar sõjategevuses Hansa Liiduga Helsingborgi merelahingus, kuid kaotas võitluse Holsteini, Mecklenburgi ülikute, taani aadlike ja Hansa Liidu koalitsioonile. 1370. aastal sõlmitud Stralsundi rahuleping oli suureks löögiks Taani rahvusvahelisele mõjule, kuid vabastas kuningas Valdemari riigisisese aadlike vastupanu mahasurumiseks. Kuid varsti pärast kuninga ainuvõimu kindlustamist ta suri (1375) jätmata meesliinis pärijat.

Valdemari tütar Margrete abiellus Norra kuninga Håkon VI ja valitses Taanit regendina oma poja tulevase kuninga Oluf II eest. Pärast Olufi surma 1387. aastal tunnistati Margarethe Taani ja Norra kuningannaks ja aastast 1389 ka Rootsi kuningannaks. Aastal 1397 sõlmiti Taani, Rootsi ja Norra vahel Margrethe I valitsetav personaalunioon (Kalmari unioon), mille juhtivaks riigiks jäi Taani. Nii muutusid Taani riigi osaks ka Norra valdused Atlandi OokeanilShetland, Orkney saared, Fääri saared, Island ja Gröönimaa. Pärast Margarethet oli järgmiseks ühisriigi tugevdajaks ja arendajaks Erik VII, kelle valitsemisajal ehitati Sundi väina kaldale Kronborgi kindluse, tänu millele kontrolliti ning maksustati väina läbivad kaubalaevad nn Sundi tolliga.

Kuningas Christian I jätkas Taani riigi territooriumi laiendamist ning sai Schleswigi ja Holsteini valitsejaks.

Kalmari unioon püsis läbi tõusude ja mõõnade aastani 1521, kui kuningas Christian II korraldatud Stockholmi veresauna järel astus Rootsi liidust välja. Taani ja Norra vaheline personaalunioon (Taani-Norra) kestis aastani 1814.

Kalmari uniooni lagunemisele järgnes reformatsioon ja kodusõda (Grevens fejde). Kodusõjas jäi peale reformatsioonimeelne Christian III, aastal 1536 sai Taanis ja Norras ametlikuks usuks luterlus.

Uusaeg

Kristian IV av Danmark, malning av Pieter Isaacsz 1611-1616
Taani kuningas Christian IV

Järgmiste valitsejate, Frederik II ja Christian IV ajal muutus Taani taas üheks kõige võimsamaks riigiks Läänemere piirkonnas. Tänu kasvavale kaubandusele Läänemere ja Põhjamere vahel olid oluliseks sissetulekuallikaks Øresundi tollid. Põhjamaade seitsmeaastane sõda (15631570) ja Kalmari sõda (16111613) Rootsiga kindlustasid veelgi Taani positsiooni Läänemerel. Christian IV sekkumine 30-aastasesse sõtta aastal 1625 ning järgnenud sõda Rootsiga (1658) olid Taani jaoks aga katastroofilised. Kaotati põlised Taani alad Skåne, Halland ja Blekinge ning ka Norra maakonnad Jämtland, Härjedalen ja Bohuslän. Läänemere suurvõimuks sai Rootsi. 1660 oli Taanis 600 000 elanikku.

18. sajandil suutis Taani põhijoontes sõdadest kõrvale hoida. Prantsuse valgustusliikumise mõjul kasvas huvi teaduse vastu. Aastatel 17611767 läkitas Taani kuningas Frederik V Carsten Niebuhri juhtimisel esimese Euroopa teadusliku ekspeditsiooni Siinaile ja Araabia poolsaare lõunaossa. Arenes majandus, viidi läbi talude kruntimine. 17.–18. sajandil sai Taanist koloniaalmaa. Taanile kuulusid kolm saart Kariibi meres, Trankebar Indias ning orjakaubanduse tarvis loodud kolooniad Lääne-Aafrikas Ghanas.

Taani püüdis säilitada oma neutraalsust ka Napoleoni sõdade ajal. Kopenhaageni pommitamine 1801. ja 1807. aastal ning Taani laevastiku röövimine inglaste poolt viisid maa aga sõtta Napoleoni poolel. Sõda lõppes Taanile kaotusega ning 1814. aasta Kieli rahulepinguga oldi sunnitud loovutama Norra Rootsi kuninga võimu alla. Riik oli sisuliselt pankrotis.

19. sajandi esimesel poolel tugevnes nii taani kui ka saksa rahvuslus. Sellega seoses tekkisid probleemid Schleswigi (taanipäraselt Slesvig) ja Holsteini (Holsten) hertsogkondade saksakeelse elanikkonnaga. Hertsogkonnad ei kuulunud küll Taani kuningriigi koosseisu, Taani kuningas oli aga ka Schleswigi ja Holsteini hertsog. Järgnes Esimene Schleswigi sõda Preisimaaga 18481851, mis sisuliselt säilitas varasema seisu.

Aastal 1849 võeti vastu esimene Taani põhiseadus, millega maast sai konstitutsiooniline monarhia.

Aastal 1847 valmis KopenhaageniRoskilde raudtee, esimene praegusel Taani alal.

Hilisuusaeg ja lähiajalugu

Lahendamata Schleswigi küsimus viis Teise Schleswigi sõjani 1864. aastal. Taani vastaseks olid nüüd Preisimaa ja Austria. Sakslastele kaotati nii Schleswig kui ka Holstein.

19. sajandi teisel poolel toimus väga suur areng nii majanduse kui ka kultuuri vallas. Rajati esimesed veevärgid, levis maagaasi kasutamine majapidamistes ja tänavavalgustuses, kasutusse ilmusid esimesed elektrilambid.

Ühiskond muutus liberaalsemaks ja demokraatlikumaks. Aastal 1910 avati Århusis Jüütimaa sünnitusmaja, mis oli mõeldud ainult vallalistele emadele (esimene niisugune oli avatud Kopenhaagenis 1787).

Esimese maailmasõja ajal jäi Taani neutraalseks.

1920. ja 1930. aastatel oli Niels Bohri (Nobeli auhind 1922) juhitud Teoreetilise Füüsika Instituut Kopenhaagenis üks maailma juhtivaid aatomifüüsika keskusi.

Jätkus areng heaoluriigi suunas. Aastal 1933 asendati ebapopulaarsed vaestemajad sotsiaaltoetustega.

Teises maailmasõjas okupeerisid sakslased 9. aprillil 1940 kogu Taani, vastupanu oli tühine. Järgnes suhteliselt leebe okupatsioon, mille ajal Taani säilitas suure autonoomia. Mõõdukas koostöö okupantidega tegi muu hulgas võimalikuks taani juutide evakueerimise Rootsi 1943 ning taani vangide tagasitoomise saksa vangilaagritest 1945. aasta märtsis-aprillis. Saksa väed Taanis kapituleerusid 5. mail 1945 Briti marssalile Bernard Montgomeryle. Bornholmi hõivasid Nõukogude väed, kes lahkusid saarelt 1946. aasta kevadel.

Aastal 1945 tunnustas Taani Islandi iseseisvust. Saareriik oli kuulutanud ennast iseseisvaks aasta varem.

Aastal 1949 sai Taanist NATO asutajaliige ja 1973 Euroopa Liidu liige.

Kultuur

Taani kultuuri väljapaistvad saavutused on võetud Taani kultuurikaanonisse.

Taanis antakse välja rahvusvahelist kultuuriauhinda Sonningi auhinda.

Rahvaluule

Next.svg Pikemalt artiklis Taani rahvaluule

Anders Sørensen Vedeli "It Hundrede I Vduaalde Danske Viser" (1591, tuntud pealkirjaga "Hundreviseboka") on vanim taani rahvaluule süstemaatiline kogu ning vanim trükitud raamat Euroopas, mis sisaldab keskaegseid ballaade. Ent alles 19. sajandil (vendade Grimmide raamatu "Kinder- und Hausmärchen" (1812–1815) sai taani rahvaluule kogumine täie hoo sisse. Esimese taani rahvamuinasjuttude raamatu koostas Mathias Winther 1820ndatel, 1840ndatel hakkas tema jälgedes käima Svend Grundtvig. Tähtsaim taani rahvaluulekoguja oli siiski Evald Tang Kristensen, kes andis välja üle 80 Jüütimaa laulude, muinasjuttude ja muistendite raamatu.[29]

Teiste tuntud rahvaluulekogujate seas on Axel Olrik, Peder Syv, Henning Frederik Feilberg ja H. P. Hansen.

Aastal 1904 asutati Taani Rahvaluulekogu (Dansk Folkemindesamling), rahvaelu ja -kultuuri riiklik arhiiv, mis säilitab tulevastele põlvedele tavaliste taanlaste elulugusid, mälestusi, traditsioone ja muusikat.

Taani kirjandus

Next.svg Pikemalt artiklis Taani kirjandus

Taani kirjandus sai alguse 12. ja 13. sajandist tuntud muistendite ja muinasjuttude üleskirjutamisest. Osa taani kirjanduse algusest on seetõttu ka islandi saagad ja Snorre Sturlasson, sest Põhjala kultuuripärand ja jutustamiskunst oli sel ajal ühesugune.

Absaloni kroonik 12. sajandist Saxo Grammaticus oli esimene suur taani kirjanik, kuigi ta kirjutas ladina keeles. Koos Sven Aggeseniga koostas ta 13. sajandi alguses kroonika "Gesta Danorum".

Taanikeelset kirjasõna pärineb ka keskajast, kuid tõsine taani kirjandus algas valgustusajal Ludvig Holbergi komöödiatest, mis on tänini aktuaalsed. Romantismi eelkäijad olid Johannes Ewald ja Jens Baggesen. Kõige kuulsam taanlane on küllap Hans Christian Andersen, kes hakkas kirjutama romantismiajal ning kes on tuntud oma muinasjuttude "Väike merineitsi", "Inetu pardipoeg" jt järgi.

Steen Steensen Blicher kirjutas realistlikke novelle. Seoses Georg Brandese kirjanduskriitikaga ja "moodsa läbimurdega" said tooniandvateks kirjanikud Henrik Pontoppidan ja Jens Peter Jacobsen. Henrik Pontoppidan sai koos Karl Adolph Gjellerupiga 1917 Nobeli kirjandusauhinna (kaasaegse Taani elu autentsete kirjelduste eest). Pärast Teist maailmasõda sai sama au osaks ühele 20. sajandi tähtsamatest taani kirjanikest Johannes V. Jensenile.

Tuntud taani kirjanike seas on ka Søren Kierkegaard, Gustav Wied, Martin Andersen Nexø, Tom Kristensen, Karen Blixen, Peter Høeg, Herman Bang, Jens Christian Hostrup, Peter Høeg, Ole Lund Kirkegaard, Poul Martin Møller, Klaus Rifbjerg, Hans Scherfig, Johan Herman Wessel ja Christian Winter.

Kunst

Next.svg Pikemalt artiklis Taani kunst

Disain

Next.svg Pikemalt artiklis Taani disain
Egg chair3d
Arne Jacobseni tool "Ægget"
Hans Christian Andersen
Maailmakuulus taani kirjanik Hans Christian Andersen

Disainer Georg Jensen lõi ehteid ja muud tarbekunsti.

Eriti pärast Teist maailmasõda sai taani disain maailmakuulsaks. Skandinaavia disain oli kvaliteedimärk ja Lunningi auhind oli selle üks kõrgemaid tunnustusi. Arhitekt Jørn Utzon on kõige tuntum Sydney ooperiteatri autorina. Arhitekt ja mööblidisainer Arne Jacobsen kavandas nii toole, lampe kui ka maju. Arhitekt ja filmirežissöör Poul Henningsen on loonud lampe, mida on kasutatud filmides.

Aastatel 1952–1970 anti Taanis välja Lunningi auhinda, mis aitas kaasa Skandinaavia disaini arengule.

Taani Disainikeskus (Dansk Design Center) edendab ja populariseerib disaini muu hulgas Taani ettevõtetes, et parandada Taani tööstuse konkurentsivõimet.

Disaini kasutamise poolest on rahvusvaheliselt tuntud ettevõte Bang & Olufsen.

Muusika

Next.svg Pikemalt artiklis Taani muusika

Helilooming

Esimesed tuntud Taani heliloojad olid sakslased C. E. F. Weyse ja Friedrich Kuhlau, kes hakkasid tegutsema alates 18. sajandi lõpust. 19. sajandi Taani muusikas olid tooniandvad Niels W. Gade, B. S. Ingemann ja J. P. E. Hartmann.

Carl Nielsen on alates 20. sajandi algusest ainus rahvusvaheliselt tuntud taani helilooja, kes kirjutas sümfooniaid, oopereid, kammermuusikat, laule ja klaverimuusikat. 20. sajandi heliloojad kirjutasid nii Põhjamaade traditsioonilises stiilis, Kesk-Euroopa avangardi võtmes kui ka sellele vastanduvas lihtsas stiilis. Else Marie Pade ja Jørgen Plaetner olid elektroakustilise muusika pioneerid. Elektroakustilist ja arvutimuusikat viljelesid sajandi lõpus Gunnar Møller Pedersen, Ivar Frounberg ja Wayne Siegel. Teised mõjukad uuema aja heliloojad on Bent Sørensen, Erik Højsgaard, Anders Nordentoft, Niels Rosing-Schow, Svend Hvidtfelt Nielsen ja Karsten Fundal.

Levimuusika

20. sajandi keskel said rahvusvaheliselt tuntuks Bent Fabricius-Bjerre ja Jørgen Ingmann.

1950ndatel tuli Taani levimuusikasse Ameerika filmide, plaatide ja tantsude mõjul rock'n'roll. Seda hakkasid viljelema džäss- ja tantsuorkestrid teiste seas Ib Glindemanni ja Peter Plejli juhatusel. solistide seas olid Ib Jensen ja Otto Brandenburg. 1950ndate lõpus loodi ansambleid ansambli The Shadows eeskujul. Tuntumad neist olid The Cliffters ja The Rocking Ghosts.

1960ndatel loodi rhythm & blues'i ansamblid The Beefeaters The Defenders. Biitmuusika läbimurre tuli ansambli Steppeulvene albumiga "Hip som ble"; neil olid taanikeelsed tekstid ning nende muusikat mõjutasid folkrock ja läänekalda rokk.

Rokkmuusikas oli üks menukamaid ansambleid 1970ndate Gasolin, mille eesotsas oli rahvusskald Kim Larsen. Sellest ajast on tuntud ka Shu-bi-dua, C. V. Jørgensen ja Århusi ansamblid Gnags ja Shit & Chanel. Sel ajal sai populaarseks Benny Anderseni laul "Svantes lykkelige dag" (1972), mida on pakutud Taani hümniks.

1980. aastatel tõusid esile pop-rock (Sneakers eesotsas Sanne Salomonseniga, Lis Sørensen, Anne Linnet, Sebastian) ning punkmuusika ja new wave (Kliché, Sods/Sort Sol, Miss B. Haven).

1990ndatel tõusid esile räpp ja hiphop (Østkyst Hustlers, Humleridderne ja Den Gale Pose. Oma laule laulsid Marie Frank, Tina Dickow ja Karen Busck. Eksperimentaalmuusikat tegid Sorten Muld, Under Byen ja Tobias Trier. Rahvusvaheliselt menukat popmuusikat tegid Aqua, Cartoons ja Michael Learns to Rock.

Uuemast ajast on tuntud veel Alphabeat, D-A-D, Infernal, Junior Senior, Nik & Jay, Kashmir, Mew, Nephew, Outlandish, Safri Duo, Saybia, S.O.A.P., Trentemøller, The Raveonettes, tv·2, VETO ja Volbeat.

Teater

Next.svg Pikemalt artiklis Taani teater

Suurim ja prestiižikaim teater on Kuninglik Teater (Det Kongelige Teater (asutatud 1748). See asub Kopenhaagenis Kongens Nytorvil ning seal etendatakse nii sõna- kui ka muusikalavastusi. Teiste tuntud teatrite seas on Uus Teater (Det ny Teater), Aarhus Teater ja Aalborg Teater.

Ooperiteater

Õukonnas hakati oopereid etendama 17. sajandil.

Aastal 1702 avati Bredgadel ooperiteater, kus etendati itaalia oopereid. Seal käis kõrgem seltskond. Ka Kuninglikus Teatris hakati oopereid lavastama. Johan Herman Wesseli ja Paolo Scalabrini "Kierlighed uden Strømper" (1773) oli Taani algupärane ooper.

Kuningliku Teatri ooperi- ja balletimaja Operaen på Holmen (Kopenhaageni ooperimaja) avati 2005. See mahutab olenevalt orkestriaugu suurusest 1492–1703 vaatajat. Kunstiline juht on Kasper Holten.

Tantsuteater

Esimest korda etendati Taani õukonnas balletti prints Christiani ja Magdalene Sibylle pulmas 1634. Õukonnaballeti õitseaeg oli kuningas Frederik III ajal. Tema abikaasa Sophie Amalie võttis balletietendustest ise osa näiteks amatsooni, talutüdruku, hispaania daami ja sõjajumalanna osas.

Kuningliku teatri balletitrupp loodi 1771. 1830. aastal sai Kuningliku Teatri ballettmeistriks kuulus August Bournonville, kes jäi sellesse ametisse väheste katkestustega kuni 1877. aastani. Oma hariduse ja reiside põhjal esitas ta trupile nii kõrgeid nõudmisi, et taani ballett tõusis maailmatasemele. 20. sajandil tõi ballettmeister ja koreograaf Harald Lander Bournonville'i traditsiooni kõrvale moodsa repertuaari. Priimabaleriin oli Margot Lander, kes tegi balleti väga populaarseks. Koos helilooja Knudåge Riisageri ja kirjanik Kjeld Abelliga tegi Harald Lander balletiteatrist Saksa okupatsiooni ajal 1940–1945 rahvusliku kogunemiskoha. Aastal 1966 sai ballettmeistriks Flemming Flindt, kes tõi lavale moderntantsu. Kuninglikust Teatrist välja kasvanud Taani Kuninglik Ballett (Den Kongelige Ballet) on üks maailma juhtivaid balletitruppe. Alates 2008. aastast on selle kunstiline juht Nikolaj Hübbe. Repertuaar ulatub Balanchine'ist Pjotr Tšaikovski "Luikede järve", "Uinuva kaunitari" ja "Pähklipurejani".

Tivoli Pantomiimiteater (Tivolis Pantomimeteater) viljeleb alates 1844. aastast pantomiimivormi, mis ühendab commedia dell'arte Taani balletitraditsiooniga.

Umbes 1980 tekkis Uus Taani Tantsuteater, mille koreograafid Randi Patterson, Warren Spears ja Anette Abildgaard on loonud kõrgetasemelise modernse tantsutrupi.

Suvel korraldatakse Kopenhaagenis rahvusvahelist tantsufestivali Festival of Fools og Dancin' City. Aastal 1985 rajati tantsutreeningumaja Dansens Hus, aastal 1992 käivitati moderntantsuharidus ja 1993 avati moderntantsuetenduste maja Dansescenen.

Taani film ja kino

Next.svg Pikemalt artiklis Taani filmikunst

Esimene kino asutati Kopenhaagenis 1904.

Aastal 1906 asutas Ole Olsen Nordisk Filmi (Nordisk Films Kompagni), mille toodang oli ulatuslik. Ajavahemik 1908–1916 oli Taani filmi esimene kuldajastu. Tehniline tase oli kõrge, Taani filme eksporditi. Toodeti kriminaalsarju, muinasjutufilme ja erootilisi melodraamasid. Režissöörid Urban Gad, Benjamin Christensen ja Viggo Larsen olid ekspressiivse ja innovatiivse stiili tõttu rahvusvaheliselt hinnatud. Asta Nielsen oli tummfilmi ajastu esimene suur taani filminäitleja. Rahvusvaheliselt tuntud oli ka Valdemar Psilander.

Sõdadevahelise aja suured näitlejad olid Liva Weel, Ib Schønberg ja Poul Reichhardt. Selle aja kuulus filmirežissöör on Carl Dreyer, kelle filmid käsitlevad eriti religiooni ja inimhinge.

Theodor Christensen tegi dokumentaalfilmi Taani vastupanuvõitlusest "Det gælder din frihed" (1946). 1940. ja 1950. aastate väljapaistvamad režissöörid olid peale Dreyeri Astrid Henning-Jensen ja Bjarne Henning-Jensen, kelle "Ditte Menneskebarn" (1946) esindas angažeeritud realismi.

1960ndate põlvkonna režissööride seas tõusid esile Palle Kiærulff-Schmidt ("Weekend", 1962) ja Henning Carlsen ("Sult", 1966; "Mennesker mødes og sød musik opstår i hjertet", 1967). Erik Balling ja Henning Bahs lõid kõigi aegade kõige populaarsema filmisarja, mille esimene film oli "Olsenbanden" (1968).

Taani riik institutsionaliseeris 1964 riikliku toetuse filmitegemisele. Aastast 1972 suunab seda Taani Filmiinstituut (Det Danske Filminstitut). Alates 1966. aastast tegutseb Taani Filmikool.

1970ndatel said tuntuks Søren Kragh-Jacobsen ("Vil du se min smukke navle?", 1978) ja Morten Arnfred ("Johnny Larsen" (1979). 1980ndatel saavutasid rahvusvahelist edu Gabriel Axel filmiga "Babettes gæstebud" (Oscar 1987) ja Bille August filmiga "Pelle Erobreren" (Vallutaja Pelle, 1987). 1990ndatel sai maailmakuulsaks Lars von Trier, kes alustas 1984 ning pani aluse liikumisele Dogma 95 (Dogme95). Tema filmide seas on "Laineid murdes" (Breaking the Waves, 1996) ja "Dogville" (2003). 2000ndatel sai tuntuks Niels Arden ("Oplev med Drømmen", 2006).

Juhtivate filmirežissööride seas on veel Thomas Vinterberg, Lone Scherfig, Susanne Bier ja Ole Bornedal ja animaator Jannik Hastrup. Tuntud filmiinimesed on veel Mads Mikkelsen, Iben Hjejle, Connie Nielsen, Jesper Christensen, Brigitte Nielsen, Sven-Ole Thorsen ja Viggo Mortensen.

IMGLiivikaÆbleskiver2010
Æbleskiver on traditsioonilised kerakujulised taani pannkoogid

Taani köök

Next.svg Pikemalt artiklis Taani köök

Taani köögis on esindatud põhjamaised traditsioonid, kuid teistest piirkonna riikidest rohkem on tunda ka Kesk- ja Ida-Euroopa mõju.

Saareriigina on Taani toidukultuuris tähtsal kohal kala (Atlandi heeringas, merilest, tursk). Kõrgelt arenenud põllumajandus on andnud laia piimatoodete valiku (juustusordid Havarti ja Esrom, jogurt, hapupiim (kærnemælk).

Taani kööki iseloomustab küpsetiste ja kookide rohkus, näiteks magusad saiakased (boller), frititud pannkoogid (Æbleskiver) ja pehmed jõuluküpsised (honningkager). Magustoitudest on laialt levinud punane tarretis rõõskkoorega (rødgrød med fløde).

Tüüpiline roog on rikkalikult liha, kala või munaga kaetud võileivad ehk smørrebrød ja punased vorstid ehk rød pølse.

Rahvusvaheliselt on kuulsad Taani õlled, teiste seas Carlsberg, Tuborg ja Faxe.

Taani sport

Next.svg Pikemalt artiklis Taani sport

Riigi rahvusspordiala on jalgpall. Palju tegeletakse veel käsipalli, jalgrattasõidu, purjetamise, sulgpalli, jäähoki, ujumise ja viimasel ajal ka golfiga. Samuti mängivad paljud noored korvpalli.[30]

Tuntud vaatamisväärsusi

  • Bornholmi saar – Hammershusi kindlus, vanad kalurikülad, ilus loodus
    • Rø saatja Årsballe lähedal (torni kõrgus 315,5 m, kõrgus merepinnast 431 m, Taani kõrgeim fikseeritud punkt)
  • Christiania, Kopenhaageni väga omapärase õhustiku ja arhitektuuriga linnaosa
  • Den Gamle By 'Vana linn', 16.–18. sajandi linna kujutav vabaõhumuuseum Århusis
  • Arne Jacobseni projekteeritud Århusi raekoda
  • Egeskov, 16. sajandi loss Fynis vanade interjööride ja aedadega, tõlla- ja automuuseum
  • Hans Christian Anderseni muuseum ja majamuuseum Odenses
  • Kronborg, "Hamleti loss" Helsingøris
  • Jüütimaa läänerannik kanarbikunõmmede ja Põhjamere vaadetega
  • Legoland, suur legoteemaline lõbustuspark (Billund)
  • Nationalmuseet, suur Taani ajaloo muuseum Kopenhaagenis
  • Ribe, maaliline vana linn Jüütimaa läänekaldal
  • Roskilde linn viikingilaevade muuseumiga ja toomkirikuga, kuhu on maetud Taani kuningad
  • Skagen, ilus linnake Jüüti poolsaare tipus, kus tegutsesid Taani kuldaja kunstnikud, nn Skageni maalijad. Seal asub Skageni kunstimuuseum.
  • Suur-Beldi sild (Storebæltsforbindelsen), kõrgusega kuni 254 meetrit üle merepinna
  • Tivoli, ajalooline lõbustuspark Kopenhaagenis
  • Trelleborg, viikingiaegne ringvall-linnus Slagelse lähedal Sjællandil

Taani ja Eesti

Vaata ka

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 CIA factbook välja otsitud 14.11.10
  2. BEV22|Befolkningens udvikling efter kommune, bevægelsesart og køn
  3. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 18.10.2018.
  4. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
  5. Indo-European Lexicon, Pokorny Master PIE Etyma, lk 249, Linguistics Research Center, College of Liberal Arts, The University of Texas at Austin, raamatust: Julius Pokorny. Indogermanisches etymologisches Wörterbuch, Bern: Francke, 1959, 1989.
  6. Niels Åge Nielsen (1969). Daner. – Dansk etymologisk ordbog, Gyldendal: København.
  7. Scriptores rerum Germaniaarum in usum scholarum, kd I, lk 213 1.45
  8. Scriptores rerum Germaniaarum in usum scholarum, kd I, lk 217 1.25
  9. Paulus Orosius (trükkitoimetaja Henry Sweet, M.A.): Extracts from Alfred's Orosius, Oxford Clarendon Press, London, september 1885, kd 2, lk 16
  10. Erik Christiansen. The Norsemen in the Viking Age (The Peoples of Europe), WileyBlackwell, 15. november 2001, ISBN 0631216774, ISBN 978-0631216773, lk 119
  11. Niels Refskou. In marca vel regno Danorum. En diplomatarisk analyse af forholdet mellem Danmark og Tyskland under Harald Blåtand. – Kirkehistoriske Samlinger, 1985, lk 19–33
  12. Niels Refskou. Det retlige indhold af de ottonske diplomer til de danske bispedømmer. – Scandia 52, 1986, lk 173
  13. "Rahvuslinnu lugu" Eesti Loodus, 2011/12
  14. 14,0 14,1 Facts & Figures forsvaret.dk
  15. Normaler for Danmark, Dmi.
  16. The Danish Royal Family Most Popular in Europe Says a New Poll. Plus, News About H.R.H. Princess Marie of Denmark
  17. 17,0 17,1 Üldinfo: kohtusüsteem Eesti Suursaatkond Kopenhaagenis
  18. statistikbanken.dk
  19. http://www.statistikbanken.dk/FT
  20. Jens Cramer, Peter Kirkegaard (1993), Dansk sproglære for nordmænd, Gyldendal, ISBN 82-417-0675-8, lk 13–27.
  21. Jens Cramer, Peter Kirkegaard (1993), Dansk sproglære for nordmænd, Gyldendal, ISBN 82-417-0675-8, lk 29–37.
  22. Jens Cramer, Peter Kirkegaard (1993), Dansk sproglære for nordmænd, Gyldendal, ISBN 82-417-0675-8, lk 39–44.
  23. Språk, norden.org
  24. I første rekke, regjeringen.no
  25. 25,0 25,1 2009 Report on International Religious Freedom – Denmark, refworld.org
  26. 26,0 26,1 2009. aasta seisuga
  27. 2007. aasta seisuga
  28. Higher Education Institutions Study in Denmark
  29. Donald Haase (2008). The Greenwood Encyclopedia of Folktales and Fairy Tales, lk 833, Greenwood Publishing Group, ISBN 9780313334412.
  30. Sport denmark.dk

Välislingid

Location NATO 2009 blue
.dk

.dk on Taani Interneti tippdomeen. Domeen on kasutusel alates 1987. aastast.

1963. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

1963. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus oli 8. Eurovisiooni lauluvõistlus ja see toimus 23. märtsil 1963 Londonis Suurbritannias. Selle võitis Taani.

1967. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

1967. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus oli 12. Eurovisiooni lauluvõistlus ja see toimus 8. aprillil 1967 Viinis Austrias. Korralduskoht oli Hofburgi palee. Lauluvõistluse võitis Suurbritannia.

Taani eemaldus lauluvõistlusest kuni 1978. aastani, kuna DR ringhäälingu uus direktor arvas, et lauluvõistlusele minevat raha saab ka mõistlikumalt kasutada.

2000. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

Eurovisiooni lauluvõistlus 2000 oli 45. Eurovisiooni lauluvõistlus, mis toimus 13. mail 2000 Globenis Stockholmis. Lauluvõistluse õhtujuhid olid tuntud saatejuhid Kattis Ahlström ja Anders Lundin. Võitjateks kuulutati Olsen Brothers, kes esindasid Taani Kuningriiki lauluga "Fly on the Wings of Love".

13 000 vaatajat mahutav Globen Arena oli 2000. aastal suurim saal, kus lauluvõistlust oli läbi viidud. Esimest korda ajaloos anti välja ametlik CD, kõigi osalenud lauludega.

2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus oli 46. Eurovisiooni lauluvõistlus ja see toimus 12. mail Kopenhaagenis Parken Stadiumil.

Taani sai korraldusõiguse, kui Olsen Brothers võitis 2000. aastal Stockholmis. Eurovisioon algas Olsen Brothersi esinemisega.

Õhtujuhid olid Natasja Crone Back ja Søren Pilmark.

Võistluse võitis Eesti, keda esindasid Tanel Padar, Dave Benton & 2XL lauluga "Everybody". Dave Benton on esimene mustanahaline, kes on Eurovisiooni võitnud.

2001. aasta Eurovisiooni logoks oli neli rõngast, mis moodustasid südame. Neli rõngast olid ka lava kujunduses ja valgustuskonstruktsioonis oli samuti neli ringi.

Korraldajatel oli võistluse organiseerimisel probleeme, nagu näiteks rahastamine ja toimumispaiga leidmine. Võistlus otsustati korraldada Parkeni jalgpallistaadionil, kui staadioni omanik nõustus lisama eemaldatavat katust. See lahendus, tegi Parkenist suurima võistlushalli, kus Eurovisioon on aset leidnud. Staadionile mahtus 38 000 inimest. Probleeme oli ka sellega: paljude esinemiste jaoks oli koht liiga suur ja paljud pealtvaatajad, lihtsalt ei näinud lava.

Võistluse favoriitideks olid Saksamaa, Kreeka ja Sloveenia. Hääletuse edenedes hakkasid võidu pärast duelli pidama hoopis Taani ja Eesti. 2001. aasta Eurovisiooni üllatusvõitjaks tuli Eesti.

2013. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

2013. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus on 58. Eurovisiooni lauluvõistlus, mis toimus Rootsis Malmös Malmö Arenal. Rootsi avalik-õiguslik telekanal SVT sai õiguse korraldada Eurovisiooni lauluvõistlust tänu Rootsi lauljatari Loreeni võidule Bakuus 2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel, kogudes lauluga "Euphoria" 372 punkti. Lauluvõistluse poolfinaalid olid 14. ja 16. mail ning finaal 18. mail.Esimest korda 20 aasta jooksul ei pääsenud finaali ükski endise Jugoslaavia vabariik. Võistluse võitis Taani lauluga "Only Teardrops", mis sai 281 punkti. Eesti sai 19 punktiga 20. koha.

2014. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

2014. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus oli 59. Eurovisiooni lauluvõistlus. See toimus 2014. aastal Taanis.

Taani sai lauluvõistluse korraldamisõiguse tänu Emmelie de Foresti laulu "Only Teardrops" võidule Malmös toimunud 2013. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel. See oli kolmas kord, kui Taani lauluvõistlust korraldas, viimati toimus Eurovisiooni lauluvõistlus Taanis 2001. aastal. Lauluvõistluse poolfinaalid toimusid 6. ja 8. mail, finaal 10. mail 2014. Osales 37 riiki, seda oli kaks riiki vähem kui aasta varem. Osalejariikide arv oli väikseim alates 2004. aastast.

Võistluse võitis Austria lauluga "Rise Like a Phoenix", mis sai 290 punkti.

Fääri saared

Fääri saared (taani keeles Færøerne, fääri keeles Føroyar) on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Atlandi ookeani põhjaosas. Saarestik koosneb 18 suuremast saarest, millest 17 on asustatud. Suurim saar on Streymoy, kus asub ka pealinn Tórshavn. Suuruselt teine linn on Klaksvík. Fääridel on oma lipp ja pass. Valuuta on Taani kroon, kuid paberraha on kohaliku kujundusega. Fääri keel on ametlik keel, kasutatakse ka taani keelt.

Saarte nimi tähendab lambasaari. Lammas on Fääri saarte sümbol ja seda on kujutatud ka saarte vapil. Enamik saari on mägised ja järskude kaljurannikutega. Kõrgeim tipp on 882-meetrine Slættaratindur, mis asub Eysturoy saare põhjaosas.

Gröönimaa

Gröönimaa on Taani Kuningriigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala, mis hõlmab Gröönimaa saare ja mitu väikest saart Ameerikas Põhja-Ameerika mandrist (Kanadast) kirdes Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel.

Gröönimaa põhjaosa eraldab Kanadale kuuluvast läände jäävast Ellesmere'i saarest kitsaimas kohas 26 km laiune Narese väin, milles asub Tartupaluki saar. Lõuna pool jäävad Gröönimaa ja Kanada vahele 350–700 km laiuselt Baffini laht ja Davise väin. Ida pool paiknevast Islandist eraldab Gröönimaad 300 km laiune Taani väin.

Gröönimaa pindala on 2 166 086 km². Ta on pindalalt ligikaudu viiskümmend korda suurem kui Eesti. Gröönimaa ulatus põhjast lõunasse on 2670 km. Morris Jesupi neem 730 km kaugusel põhjapoolusest on paljudes teatmikes maailma põhjapoolseim maismaapunkt. Selle neeme läheduses asub mõni veel veidi põhja pool asuv saareke. Lõunapoolseim punkt Nunap Isua neem (varasema nimega Farveli neem) paikneb ligikaudu Tallinna laiuskraadil.

Elanike arv seisuga 1. jaanuar 2011 oli 56 615.Kuigi Gröönimaa asub Ameerikas, on ta ajalooliselt, poliitiliselt ja majanduslikult Euroopaga tihedalt seotud.

Island

Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel. Riigi pealinn on Reykjavík.

Peaaegu kogu territoorium paikneb Islandi saarel, mis asub Atlandi ookeani keskahelikul ja on vulkaaniliselt aktiivne. Suurt osa Islandist katavad laavaväljad, millest omakorda osa on kaetud liustikega. Inimasustus paikneb suuresti ainult rannikul ja selle läheduses.

Esimesed inimesed jõudsid Islandile 9. sajandil. 13. sajandil läks Island Norra võimu alla ja aastal 1380 koos Norraga Taani võimu alla. 17. juunil 1944 kuulutati Þingvelliril välja Islandi Vabariik.

Kopenhaagen

Kopenhaagen on Taani pealinn. Suurem osa sellest asub Taani suurimal saarel Sjællandil.

Liivi sõda

Liivi sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Liivimaa sõja üheks osaliseks oli Vana-Liivimaale tunginud Ivan IV valitsetav Moskva tsaaririik ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivimaa ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad. Hiljem Leedu suurvürstiriik ja ka Poola-Leedu ühisriik – Rzeczpospolita, Rootsi ja Taani, hõlmates viimaste omavahelisi vaherahulepinguid ja sõjategevust.

Liivi sõja termin ja ajaline piiritlemine pärineb Vene ajalookäsitlusest, milles jäetakse välja pärast 1583. aastat Vana-Liivimaa aladel hiljem enamasti Moskva tsaaririigi osaluseta väiksemate vaheaegadega kuni 1620. aastateni jätkunud sõjategevus.

Teistes allikates kattub Liivi sõda osaliselt nn Põhjamaade seitsmeaastase sõjaga (1563–1570), milles Rootsi sõdis Taani, Poola-Leedu ja Lübecki vastu ning nn Kahekümneviieaastase sõjaga (1570–1595) Rootsi ja Venemaa vahel.

Läänemeri

Läänemeri ehk Limneameri (eesti keeles on nimi "Balti meri" ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa.

Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Vähese veevahetusega ja pidevalt jõgedest peale voolava mageda veega seoses on Läänemeri olemuselt pigem ülisuur järv.

Skandinaavia, soome, hollandi ja saksa kultuuriruumis kutsutakse merd vastupidi Idamereks, teistes maades teatakse seda kui Balti merd.

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721. aastal Läänemere ülemvõimu pärast peetud sõda, milles osalesid ühel pool Rootsi, vastaspoolel Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning 1713. aastal liitusid nendega Preisimaa ja Hannover.

Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel, suurriigiks sai Moskva tsaaririik, uue nimega Venemaa keisririik.

16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu muutus Rootsi suurriigiks. Rootsi oli vallutanud Karjala ja Ingeri (vallutused kinnitati Stolbovo rahuga 1617. aastal), Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud maakondi Taanis ja Norras: Taanis Skåne, Blekinge ja Hallandi (vallutus kinnitati Roskilde rahuga 1658), Norras Jämtlandi, Härjedaleni, Trondheimi ja Bohusläni. Lisaks vallutas Rootsi Saaremaa ja Ojamaa.

Rootsi sõjavägi oli hea ettevalmistusega, sõjavägi oli paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad. Laskmisõppuste tõttu suutsid Rootsi sõdurid kiiremini tuld anda. Põhjasõda kestis kaua ning Rootsil tekkisid raskused sõjaväe varustamise ja ülalpidamisega.

Naaberriikide suurt rahulolematust põhjustas see, et Läänemeri oli muutunud justkui Rootsi sisemereks ning Hansa Liit oli oma mõju minetanud. Rahulolematus avaldus juba mõnes varasemas väiksemas sõjas, sealhulgas Skåne sõjas (1675–1679).

Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta Stolbovo rahuga jäi Venemaa ilma otsesest ligipääsust Läänemerele. Venemaa ainuke meretee Euroopasse oli Arhangelskist, mis oli jäävaba mõne kuu aastas. Ivan IV katse vallutada Baltimaad oli nurjunud (Liivi sõda 1558–1583). 17. sajandil oli Venemaal kodusõda ning polnud võimalik Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar Peeter I oli 1696. aastal vallutanud Azovi kindluse Musta mere ääres. Karlowitzi rahuga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Edasi püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda.

Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandil kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi satelliitriigist Holstein-Gottorpist, kus Rootsi toetas Holstein-Gottorpi nõudeid Schleswigi osale, mis kuulus Taanile.

August II Tugev tahtis vallutada Liivimaa, et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades. Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda.

24. märtsil 1698 sõlmiti liit Saksimaa kuurvürstiriigi ja Taani vahel.

Augustis 1698. aastal leppisid Peeter I ning Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August II Tugev kokku Rootsi-vastases liidus Rava-Ruskas, väikelinnas Lvivist põhja pool. Liivimaa aadlik Johann Reinhold von Patkul lubas August II-le Liivimaa aadli abi Rootsi-vastases võitluses. Vene tsaar Peeter I ja August II Tugev olid ühel meelel, et kogu Vana-Liivimaa peab jääma pärast Rootsi alistamist Rzeczpospolitale.

12. novembril 1699 ühines liiduga Taani kuningas Frederik IV, et võita tagasi Taani kaotatud positsioon Läänemerel. Taani mobiliseeris oma sõjalaevastiku ning koondas oma armee Rootsi liitlase Holstein-Gottorpi hertsogiriigi piirile. Hiljem ühines liiduga Brandenburg-Preisimaa.

Liitlased arvasid, et 1697. aastal Rootsis võimule tulnud noor kuningas Karl XII ei suuda sõjalist vastupanu osutada.

Skandinaavia

Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).

Laiemas, kultuurilises ja ajaloolises tähenduses nimetatakse Skandinaaviaks Rootsit, Taanit ja Norrat või maid, kus kõneldakse põhjagermaani ehk skandinaavia keeli – lisaks nimetatud maadele ka Islandit ja Fääri saari.

Rootsis, Taanis ja Norras peetakse Skandinaaviasse kuuluvaks Rootsit, Taanit ja Norrat.

Inglise- ja saksakeelsetes maades käsitletakse Skandinaaviana enamasti Rootsit, Taanit ja Norrat, kuid vahel ka kõiki ülalnimetatud maid, mõnikord ka Soomet.

Taani keel

Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.

Taani keel on Taani riigi ametlik keel ning fääri keele kõrval teine ametlik keel Fääri saartel. 2009. aasta maini oli ta grööni keele kõrval teine ametlik keel ka Gröönimaal. Lisaks on pisut taani keele kõnelejaid Taani piiri ääres Saksamaal.

16.–19. sajandil oli taani keel Norra ametlik keel.

Taani keelt kõneleb emakeelena Taanis umbes 5 miljonit inimest ning Saksamaal (Põhja-Schleswigis umbes 50 000 inimest), Gröönimaal, Kanadas, Norras, Rootsis ja Ameerika Ühendriikides kokku umbes 330 000 inimest . Üle maailma kõneleb taani keelt umbes 5,6 miljonit inimest.

Taani keele lähimad sugulaskeeled on norra ja rootsi keel. Eriti lähedane on taani keelele norra kirjakeele variant bokmål, kuigi hääldus on oluliselt erinev. Rootsi, norra ja taani keele kõnelejad saavad üksteisest aru, kui ei räägita liiga kiiresti.

Taani kuningas

Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).

Esimene Taani kuningas, kelle kohta on olemas enam-vähem kindlad ajaloolised andmed, on 10. sajandil valitsenud Gorm Vana. Gormist saadik on troon kuulunud ühele suguvõsale (erandiks vaid 1042–1047 valitsenud Magnus Hea), mis teeb Taani kuningliku perekonna vanimaks troonil olevaks dünastiaks Jaapani keisrisoo järel.

? – umbes 958 Gorm Vana

umbes 958 – kõige hiljem 987 Harald I Sinihammas

kõige hiljem 987 – 1014 Svend Harkhabe

1014–1018 Harald II

1018–1035 Knud II Suur

1035–1042 Knud III Hardeknud

1042–1047 Magnus Hea

1047–1074 Svend II Estridsen

1074–1080 Harald III Hen

1080–1086 Knud IV Püha

1086–1095 Oluf I Hunger

1095–1103 Erik Ejegod

1104–1134 Niels

1134–1137 Erik II Emune

1137–1146 Erik III Lam

1146–1157 Svend III, Knud V ja Valdemar I Suur

1157–1182 Valdemar I Suur

1182–1202 Knud VI

1202–1241 Valdemar II Võitja

1241–1250 Erik IV Plovpenning

1250–1252 Abel

1252–1259 Christoffer I

1259–1286 Erik V Glipping

1286–1319 Erik VI Menved

1320–1326 Christoffer II

1326–1329 Valdemar III

1329–1332 Christoffer II (2. korda)

1332–1340 interregnum

1340–1375 Valdemar IV Attertag

1375–1387 Oluf II

1387–1397 Margrete I, tegelikult võimul 1375–1412

1397–1439 Erik Pommerist, Kalmari uniooni esimene kuningas

1439–1448 Christoffer III Baierist

1448–1481 Christian I Oldenburg

1481–1513 Hans

1513–1523 Christian II, Kalmari uniooni viimane kuningas

1523–1533 Frederik I

1533–1534 interregnum

1534–1559 Christian III

1559–1588 Frederik II

1588–1648 Christian IV

1648–1670 Frederik III

1670–1699 Christian V

1699–1730 Frederik IV

1730–1746 Christian VI

1746–1766 Frederik V

1766–1808 Christian VII

1808–1839 Frederik VI, tegelikult võimul 1784–1839

1839–1848 Christian VIII

1848–1863 Frederik VII

1863–1906 Christian IX

1906–1912 Frederik VIII

1912–1947 Christian X

1947–1972 Frederik IX

Vald

Vald on mitmes riigis omavalitsus- ja/või haldusüksus.

Virumaa

Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas. Maakonna ajaloolised alad on tänapäeval jagatud tänaste Lääne- ja Ida-Viru maakonna vahel. Samas hõlmavad Ida- ja Lääne-Virumaa ka mitmeid osi ajaloolisest Tartumaast ning ajaloolisest Järvamaast, mistõttu ajaloolise Virumaa piirid ei vasta nüüdisaegsete Lääne-Viru ja Ida-Viru maakondade piiridele.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.