Tööpuudus

Tööpuudus ehk töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia endale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus.

Töö all mõistetakse siin kas tasustatavat tööd või ettevõtlust, mitte vabatahtlikku või muud mittetasustatavat tööd.

Tööpuudus on (koos SKT ning majanduskasvuga) üks kõige enam kasutatavaid statistilisi majandusnäitajaid.

Tööpuuduse mõõtmine

Tööpuudust mõõdetakse töötute osakaaluna tööjõus.

Isik kvalifitseeritakse töötuks, kui ta:

  1. Kuulub vanuse poolest tööjõu hulka.
  2. Ei töötanud kogu arvestusperioodi (nt eelmise kuu) jooksul.
  3. Otsib aktiivselt tööd. Muu hulgas tähendab see et ta ei ole õpilane, üliõpilane, ajateenija, kinnipeetav, haige ega pensionär.
  4. On võimeline kiiresti (näiteks kahe nädala jooksul) tööle asuma.

Tööjõud koosneb töötutest ja hõivatutest (sealhulgas töötajatest ja ettevõtjatest). Ülejäänud isikud ei kuulu tööjõu hulka.

Tööjõu suurust, tööpuudust ja teisi seotud suurusi mõõdetakse enamasti tööjõu-uuringute – suurte üleriigiliste küsitluste – käigus.

Tööpuuduse liigitamine

Sõltuvalt probleemiasetusest võib tööpuudust liigitada väga mitut moodi. Tuntumad liigid on:

  • Siirdetööpuudus (frictional unemployment, ka hõõrdetööpuudus) on seotud töökohavahetustega (parema töö otsimisega). Kuna uue töökoha leidmine võtab enamasti aega, on inimesed vahepeal mõnda aega tööta. Siirdetööpuudus on enamasti lühiajaline ning seda ei peeta üldiselt probleemiks.
  • Struktuurne tööpuudus (structural unemployment) on põhjustatud töötute oskuste, kvalifikatsiooni, asukoha jms ning ettevõtete vajaduste mittevastavusest. Struktuurne tööpuudus võib olla teatud elanikkonna gruppidele väga raske. Niisuguse tööpuuduse leevendamine nõuab enamasti struktuurseid reforme, muudatusi haridussüsteemis, töötuskindlustuses vms.
  • Tsükliline tööpuudus (cyclical unemployment) esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuse tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest väiksem. Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb.
  • Vabatahtlik tööpuudus (voluntary unemployment) on seotud asjaoluga, et inimesed ei soovi kättesaadavatel tingimustel töötada. Kuigi selline tööpuudus on osaliselt vastuolus tööpuuduse definitsiooniga (inimene ei soovi võtta vastu kättesaadavat tööd), kirjeldab see ikkagi suurt osa tegelikust tööpuudusest. Peaaegu alati on majanduses mingeid vabu töökohti, tööpuudus tuleneb sellest, et inimesed soovivad paremat töökohta. Seega on tööpuudusel peaaegu alati ka vabatahtlik külg.
  • Varjatud tööpuudus (hidden unemployment) on seotud inimestega, kes ei otsi aktiivselt tööd, kuigi tahaksid põhimõtteliselt töötada. Varjatud tööpuudus ei kajastu statistikas, sest see ei vasta tööpuuduse definitsioonile. Varjatud töötute hulka kuuluvad näiteks heitunud töötajad – inimesed, kes on kaotanud lootuse tööd leida; üliõpilased, kes küll sooviksid töötada, aga tööd ei otsi, kuna sobivaid töid pole "nagunii" saada; jpm. Sobivatel tingimustel võivad niisugused inimesed hakata aktiivselt tööd otsima.
  • Registreeritud tööpuudus (registered unemployment). Arenenud riikides on töötutel võimalik ennast tööturuametis registreerida. Registreerimine võib anda mitmeid hüvesid, nagu töötu abiraha, võimalus osaleda mitmesugustel koolitustel, haiguskindlustus jpm. Samas esitab riik töötutele ka mitmeid nõudmisi, näiteks kohustus teatud tööpakkumised vastu võtta või kursustel osaleda. Nendel ja muudel põhjustel kõik töötud ennast ei registreeri, lisaks ei ole kõik registreeritud töötud rangelt võttes töötud ja seega erineb registreeritud töötus tegelikust.

Tööpuuduse põhjused

Kõige lihtsama töö nõudmise-pakkumise mudeli järgi ei tohiks tööpuudus eksisteerida. Tööjõu hind – palk – peaks tööpuuduse tingimustes vähenema, suurendades ettevõtetes tööjõunõudlust ja vähendades pakkumist. Seega peaks tööpuudus kaduma.

  • Miinimumpalk. Kui seadusandja või ametiühing kehtestavad miinimumpalga, mis ületab turutasakaalu palka, siis tööturg ei tasakaalustu. Kuna tööjõud on suhteliselt kallis, töö nõudmine väheneb, kuna palgad on suhteliselt head, töö pakkumine kasvab. Vahe ongi tööpuudus. Üldiselt arvatakse, et moodsas majanduses on miinimumpalgaga seotud tööpuuduse tähtsus väike, sest enamiku majandussektorite palk ületab miinimumpalga tunduvalt.
  • Keinsistlik tööpuudus. Palkade langetamine on praktikas ettevõttele väga keeruline ning see mõjub väga halvasti töötajate tööviljakusele ja motivatsioonile. Selle tulemusena palgad üldiselt ei lange ja turg ei tasakaalustu.
  • Efektiivse palga teooria. Töötaja motivatsioon sõltub palgast. Et tagada töömotivatsioon, on vaja, et inimesel oleks kasulikum töötada kui olla töötu. Selleks tuleb töötajale maksta tasakaalupalgast kõrgemat palka. Sellega aga kaob tasakaal turul ja tekib tööpuudus.
  • Tehnoloogiast tingitud tööpuudus. Automatiseerides tööstust, põlluharimist, klienditeenindust ja üldse kõiki võimalike valdkondi, vähendatakse vajaminevat inimtööjõu hulka järjest suurema toodangu või teenuse hulga pakkumiseks. Seeläbi väheneb inimtööjõu vajadus globaalses majanduses ning järjest kasvav tööpuudus on vältimatu.

Tööpuuduse leevendamine

Enamasti soovivad valitsused tööpuudust vähendada. Selleks on mitu põhimõtteliselt erinevat teed.

  • Üks võimalik lähenemine on lühendada töö otsimiseks kuluvat aega ja nii töötuse kestust. Selleks on omakorda mitmeid võimalusi:
    • Suurendada töötute tööotsimise aktiivsust. Näiteks nõuded, mille kohaselt töötu peab abiraha saamiseks regulaarselt tööd otsima. Tööturuametitel on mõnikord õigus nõuda vastavaid dokumente (avalduste koopiaid, äraütlevaid vastuseid jms).
    • Parandada töötute kvalifikatsiooni. Nii muutuvad nad sobilikeks rohkemate tööpakkumiste jaoks ning nad saavad kiiremini sobiva pakkumise. Seda peetakse teoorias üheks kõige paremaks töötuse vähendamise ja majanduse tugevdamise vahendiks. Praktika aga näitab, et töötute koolituskursuste mõju on enamasti piiratud.
    • Muuta töö otsimine kiiremaks ja lihtsamaks. Enamik tööturuameteid registreerib ettevõtete vabu töökohti ning võimaldab töötutel vastavatest andmebaasidest omale sobivat pakkumist otsida. Töötutele pakutakse ka tööotsimise kursusi, kus neil õpetatakse näiteks CV kirjutamist.
  • Teine võimalus on suurendada ettevõtjate soovi uusi töötajaid värvata.
    • Siia kuuluvad üldised majanduse elavdamise võtted, näiteks valitsuse kulutuste suurendamine.
    • On võimalik ka kehtestada ettevõtjatele soodustusi teatud gruppidesse (näiteks noored või puuetega inimesed) kuuluvate töötute töölevõtmisel.
    • Ka tööjõu maksude alandamine, töötajaid kaitsvate reeglite pehmendamine jms suurendab ettevõtete soovi lisatööjõudu värvata.
    • Ajaloos on korduvalt kasutatud hädaabitöid – valitsuse korraldatavaid töid, mille eesmärgiks on võimalikult paljudele inimestele mingi töö ja sissetuleku pakkumine. Niisugustel töödel on kasutatud väikese tööviljakusega tehnoloogiat, et oleks võimalik rakendada võimalikult palju inimesi.
  • Kolmas võimalus on vältida inimeste töötuks jäämist, takistades nende vallandamist.
    • Enamikus riikides kehtivad mitmesugused töötajate kaitse reeglid. Töötajate vallandamiseks on vaja pikka etteteatamisaega, ametiühingu nõusolekut ja muude tingimuste täitmist. Kuigi nimetatud meetmed aitavad töötajaid tööpuuduse vastu kaitsta, peetakse neid üldiselt majanduslikult küsitavateks meetoditeks. Kui töötajaid on raske vallandada, siis väheneb ka ettevõtjate soov uusi töötajaid tööle võtta, väheneb üldine töötajate liikuvus ning seega ka majanduse paindlikkus.
  • Lisaks on võimalik vähendada tööpuudusega tekkivaid probleeme üksikisiku tasandil.
    • Niisugused vahendid on töötu abirahad ning muud sotsiaaltoetused, samuti töötute haiguskindlustus. Arenenud riikides ei ole tööpuudus üldiselt seotud suurte materiaalsete raskustega.
    • Ka mitmesugused koolitused ning kursused aitavad osalt seda eesmärki täita. Samas võivad kohustuslikud kursused ka vastupidi mõjuda. Ebameeldiv kohustus pigem suurendab stressi.

Vaata ka

Välislingid

2007.–2008. aasta finantskriis

2007.–2008. aasta finantskriis (ka ülemaailmne finantskriis või 2008. aasta finantskriis) on paljude majandusteadlaste arvates suurim maailma majandust tabanud finantskriis alates 1930. aastate suurest depressioonist. Selle tulemusel jõudsid paljud suured rahandusasutused kokkukukkumise äärele, riikide valitsused olid sunnitud panku välja ostma ning kogu maailma börsid pöördusid langusse. Paljudes piirkondades kannatas ka kinnisvaraturg, mistõttu paljud inimesed kaotasid kodu, hulgaliselt elamispindu pandi müüki ning süvenes tööpuudus. Kriisi tõttu sattusid raskustesse elutähtsad ettevõtted, tarbijate varad kahanesid triljonite USA dollarite võrra ning majanduse aeglustumine viis ülemaailmse suure majandussurutise ja Euroopa võlakriisini. Kriisi aktiivne faas, mis ilmnes likviidsuskriisina, algas 7. augustil 2007, kui BNP Paribas katkestas raha väljavõtmise kolmest riskifondist, põhjendades seda "likviidsuse täieliku aurustumisega".

Euroopa Ühendatud Vasakpoolsed ja Põhjala Vasak-Rohelised

Euroopa Ühendatud Vasakpoolsed ja Põhjala Vasak-Rohelised (EÜV/PVR) (Gauche Unitaire Européen – Nordic Green Left (GUE/NGL) – üldlevinud lühend, Gauche Unitaire Européenne, Gauche Verte Nordique (GUE) – prantsuse keeles, European United Left – Nordic Green Left (EUL/NGL) – inglise keeles, Vereinigte Europäische Linke – Nordische Grüne Linke (VEL/NGL) – saksa keeles) on Euroopa Liidu sotsialistlikke ja kommunistlikke parteisid ühendav Euroopa Parlamendi fraktsioon. See on suuruselt viies europarlamendi fraktsioon. Pärast Euroopa Parlamendi valimisi 2014. aastal kuulub GUE/NGLi 51 liiget 14 maalt.Erinevalt teistest fraktsioonidest on EÜV/PVR konföderatiivne, s.t tal puudub ühine programm ja ta koosneb kahest grupist: GUE – Euroopa Ühendatud Vasakpoolsed (koosneb Euroopa Vasakpartei liikmetest ja sõltumatutest vasakparteidest) ja NGL – Põhjamaade Vasakrohelised (koosneb Rootsi, Soome ja Taani vasakparteidest).

Parteil on mitmeid liikmestaatuse klasse. Liikmesparteid on grupi täisliikmed. Mitu parteid said hiljuti vaatleja staatusest täisliikmeks seoses sellega, et nende riigid ühinesid Euroopa Liiduga. Assotsieerunud liikmed on nendest riikidest, mis ei kuulu ELi.

Koostöölepingus on määratud fraktsiooni tegevuse põhivaldkonnad. Need on

tööpuudus ja töötajate kaitse;

keskkonnakaitse;

inimõigused ja võrdõiguslikkus;

rahumeelse maailma ideaal;

ühtse sotsiaalse Euroopa loomine, mis pakuks kõrget sotsiaalset turvalisust kõikidele Euroopa Liidu kodanikele.

Gerald Ford

Gerald Rudolph Ford (sünninimega Leslie Lynch King, Jr.; 14. juuli 1913 Omaha, Nebraska – 26. detsember 2006 Rancho Mirage, California) oli Ameerika Ühendriikide 38. president. Ta oli ametis aastail 1974–1977.

Gerald Ford oli ainuke Ameerika Ühendriikide president, keda ei olnud valitud presidendiks või asepresidendiks. Richard Nixon määras ta oma asepresidendiks pärast Spiro Agnew' tagasiastumist. Pärast Nixoni tagasiastumist Watergate'i afääri tõttu sai Gerald Ford presidendiks.

Göttingen

Göttingen (alamsaksa keeles Chöttingen) on ülikoolilinn Alam-Saksimaal Saksamaal.

Göttingen on Göttingeni kreisi keskus. Läbi linna voolab Leine jõgi. Linna pindala on 116,89 km². 31. detsembril 2017 elas seal 134 824 inimest.Göttingeni juured peituvad Gutingi külas, mida on esmakordselt mainitud 953. aastal. Linn asutati ajavahemikus 1150–1200 sellest külast loode pool ja see sai endale küla nime. Linnaõigused sai Göttingen 12. sajandi lõpus. Keskajal oli Göttingen Hansa Liidu liige ja seetõttu rikas linn.

Tänapäeval on Göttingen kuulus oma vana ülikooli (Georg-August-Universität) poolest, mis asutati 1734. aastal (esimesed kursused 1737. aastal) ja muutus kõige külastatumaks ülikooliks Euroopas. 1837. aastal protestis seitse professorit Hannoveri kuningate absoluutse võimu vastu; nad kaotasid oma ametikoha, kuid said tuntuks kui Göttingeni seitsmik. Ülikooli vilistlaste hulgas on mõned tuntud ajaloolised tegelased: vennad Grimmid, Heinrich Ewald, Wilhelm Eduard Weber ja Georg Gottfried Gervinus. Ka Saksa kantslerid Otto von Bismarck ja Gerhard Schröder käisid Göttingeni ülikooli õiguskoolis. Karl Barth pidas seal oma esimest professoriametit. Mõned ajaloo kuulsaimad matemaatikud, Carl Friedrich Gauss, Bernhard Riemann ja David Hilbert, olid Göttingeni ülikooli professorid. Tänapäeval õpib ülikoolis umbes 30 000 üliõpilast.

Nagu teisedki ülikoolilinnad, on Göttingen loonud oma veidrad traditsioonid. Päeval, mil jagatakse doktorikraade, moodustavad üliõpilased käsikäes keti suurest saalist Gänselieseli purskkaevuni vana raekoja ees. Siin ronivad nad purskkaevu ja suudlevad Gänselieseli ('hanetüdruku') kuju. See tegevus on tegelikult keelatud, kuid seadust ei ole rakendatud. Gänseliesel on arvatavasti kõige rohkem suudeldud tüdruk maailmas.

Liitlaste pommitamisest teises maailmasõjas pea puutumata jäänuna on Göttingeni vanalinn nüüd oma kohvikute, baaride ja poodidega elamiseks ligimeelitav koht. Seetõttu elavad paljud üliõpilased vanalinnas ja annavad Göttingenile noorusliku hõngu. 2003. aastal oli 45% vanalinna elanikest vanuses 18–30 aastat.

Äriliselt on Göttingen tuntud oma optiliste ja täpselt valmistatud masinate poolest; siin asub Carl Zeiss AG valgusmikroskoopide osakond ja Sartorius AG, mis on spetsialiseerunud biotehnoloogiale ja mõõteseadmetele – Göttingeni ümbritsev ala reklaamib end kui Mõõtmisorgu. Göttingenis asub ka üks Saksamaa suuremaid lepingulisi farmaatsiatööstusi NextPharma GmbH. Ettevõte tegeleb ravimite väljatöötamisega, kliinilise uuringu, logistika ja mikrobioloogiaga. NextPharma toodab suurel hulgal farmaatsiatooteid nii Saksa kui ka rahvusvahelistele turgudele, nagu USA, Brasiilia ja mitmed Euroopa riigid.

Tööpuudus Göttingenis oli 2003. aastal 12,6% ja 2014. aasta märtsis 7%. Linna raudteejaam keskusest läänes asub Saksamaa peamisel põhja-lõuna raudteel.

Göttingenis on kaks elukutselist korvpallivõistkonda; nii meeste kui ka naiste võistkonnad mängivad korvpalli Bundesligas. 2007.-2008. aasta hooajal mängisid mõlemad võistkonnad esimeses divisjonis.

Göttingenis asub Balti Ajaloo Komisjoni keskus.

Tänu linna pikaajalisele kuulsusele teadusmaailmas sai Göttingen endale motoks: Die Stadt, die Wissen schafft. Fraas on sõnamäng: die Stadt der Wissenschaft tähendab teaduse linna, die Stadt, die Wissen schafft tähendab linna, mis loob teadmisi.

Juankoski linn

Juankoski linn oli kohaliku omavalitsuse üksus Soomes Ida-Soome läänis Põhja-Savo maakonnas. 2017. aasta alguses liideti see Kuopio linnaga.

Juankoski vald loodi 1925. aastal. 28. veebruaril 1998 nimetati Juankoski linnaks.

Tööpuudus oli linnas 2005. aasta lõpus 12,3%.

Juankoskil on sündinud Juice Leskinen. 1995. aastal tema auks avatud mälestusmärgi autor on Villu Jaanisoo.

Kadri Ukrainski

Kadri Ukrainski (sündinud 10. oktoobril 1974) on eesti majandusteadlane, Tartu Ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor.

Ta lõpetas 1996. aastal Tartu Ülikooli majandusteaduskonna, kaitses sealsamas 1998. aastal magistrikraadi tööga "Varjatud tööpuudus Eestis" ning 2008. aastal doktorikraadi tööga "Sources of Knowledge Used in Innovation: An Example of Estonian Wood Industries" ("Innovatsiooniteadmuse allikad Eesti puidusektori näitel").

Aastail 1998–2000 töötas Ukrainski AS Silmeti turunduse peaspetsialistina. Alates 2004. aastast on ta töötanud Tartu Ülikoolis, perioodil 2010–2015 vanemteadurina. Alates 2016. aastast on ta professor.

Katowice

Katowice on linn Lõuna-Poolas. Katowice on Sileesia vojevoodkonna halduskeskus ning üks Poola suuremaid majandus-, teadus- ja tööstuskeskusi.

Katowice on Poola suurima linnastu, Ülem-Sileesia linnastu peamine linn. Lisaks Katowicele kuuluvad linnastusse Sosnowiec, Gliwice, Bytom, Zabrze, Ruda Śląska, Tychy jt linnad.

Katowices tegutseb Sileesia Ülikool (Uniwersytet Śląski w Katowicach).

Lünen

Lünen on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Unna kreisis. Asub Lippe jõe ääres.

Lünenit mainitakse esmakordselt 9. sajandi lõpus. 1341 sai linnaõigused. 1512 hävis suurem osa linnast tulekahjus.

1914, 1923 ja 1928 liideti linnaga linnalähedasi asulaid. 1928 sai Lünen kreisivabaks linnaks. 1975 liideti linnaga Altlüneni vald ja Lünenist sai Unna kreisi osa.

Lünen on endine kaevanduslinn, kus tänapäeval on suur tööpuudus.

Maapiirkondade probleemid

Maapiirkonna probleemid (inglise keeles countryside problems) ja maaelu arengu tähtsus on tõusnud Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks oluliselt tähtsamaks. Mõiste "maapiirkond" hõlmab põldu, metsa, raba, heinamaad, taluhooneid, tehnorajatisi, veekogusid jms.,

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) määratleb piirkondi valdavalt maapiirkondade, piirkondade, millest olulise osa moodustab maapiirkond, või valdavalt linnapiirkondadena valdavalt rahvastiku tiheduse alusel. Selle järgi on maapiirkond ala, kus elab vähem kui 150 inimest km2 kohta.

Vaatamata piirkondade eripärale on nad kõik suuremal või väiksemal määral mõjutatud sarnastest muutustest. Esineb nähtusi, mis muudavad maapiirkonnad elanikkonnale vähem atraktiivseks. Nendeks muutusteks on töökohtade kadumine ja põllumajanduse osakaalu vähenemine, naiste ja suure osa hea väljaõppe ja haridusega noorte äravool, kasvav tööpuudus, ettevõtete ning riiklike teenistuste arvu vähenemine, keskkonnakahjustused.Linnastumine on jätnud oma jälje ka Eestis- nii on 30% Eesti rahvastikust koondunud Tallinna, koondades sinna teenuste laia paleti ja peamise turu. Võrdluseks võib tuua Eesti 4433 küla, kus elab umbes 20% Eesti elanikest. Mida kaugemale keskustest, seda raskem on hankida vajalikke teenuseid ning leida tööd. Seetõttu on hädavajalik parandada elukvaliteeti väljaspool Tallinna ja teisi suuremaid keskusi, inimeste arvu säilimise ja kasvu seisukohast kriitilise tähtsusega. Selline rahvastiku jaotumine toob kaasa mitmesuguseid probleeme ning piirkondliku arengu ebavõrdsust.

Majandussurutis

Majandussurutis on majanduslangus, millega kaasnevad tööpuudus ja pankrotid. Majandustõus ja -surutis kulgevad tsüklitena, mille pikkus on umbes 65 kuud.Majanduskriisi algusega kaasneb teatav ärevus, millele järgneb majanduses madalseis ehk majandussurutis. Enamikus konservatiivsetes ajalehtedes ja ajakirjades on esitatud arvamus, et valitsuse kulude suurendamine tagab äridele edu ja vastupidi – eelarve kärpimine on halb. President Nixoni majandusnõunik Paul W. McCracken on öelnud: "Majandust koheldakse kui potentsiaalselt töövõimelist, kuid alati tülikat ja tõrgest patsienti, kellel on pidev kalduvus suuremale inflatsioonile või töötusele. Valitsuse ülesanne on olla tark vana juht ja arst, kes pidevalt valvab ning nokitseb, et hoida majanduspatsienti heas töökorras. Igatahes peab majanduspatsient olema selgelt alam ja selle arstist valitsus isand".

Majandusteadus

Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide (näiteks inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (näiteks hinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine. Teistest sotsiaalteadustest eristab majandusteadust tavaliselt suurem rõhuasetus mõõdetavatele, eriti rahas mõõdetavatele suurustele, indiviidi ratsionaalsele valikule ja matemaatilistele meetoditele. Kohati on vahe teiste teadustega ainult traditsioonile tuginev ja uurimisvaldkonnad kattuvad.

Majandusteaduse mõisteid ja tulemusi kasutatakse palju igapäevaelus ja poliitikas. Mõned majandusnäitajad (näiteks sisemajanduse kogutoodang, majanduskasv, tööpuudus) kuuluvad kõige kasutatavamate heaolu- ja arengunäitajate hulka.

Makroökonoomika

Makroökonoomika uurib majanduse kui terviku käitumist. Riigi majanduseelu mõjutavad üksikute majandussubjektide (ettevõtete, tarbijate ja valitsuse) miljonid individuaalsed tegevused ning makroökonoomika keskendub kogu nende individuaalsete tegevuste uurimisele. Avatud majanduse puhul võetakse arvesse ka välissektori mõju, mis avaldub eelkõige väliskaubanduse ja -investeeringute riigi maksebilansis.

Makroökonoomika uurimisobjektiks on kogunõudlus ja kogupakkumine kaubaturul, kogutoodang ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused (inflatsioon), tööpuudus, rahaturg, intressimäärad jms.

Makroökonoomikas ei vaadelda üksikute majandussubjektide käitumise detaile või hindade kujunemist erinevatel turgudel vaid kauba- ja teenuse turgu kui ühtset tervikut, tegemata vahet näiteks põllumajandussaaduste või meditsiiniteenuste turgudel.

Riigi neli peamist makromajanduspoliitilist eesmärki:

1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon);

2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus);

3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta);

4) stabiilne maksebilanss.

Seega on tähtsamateks makroökonoomilisteks näitajataks majanduse koguprodukt (SKP ja RKP), inflatsioon ja tööpuudus. Kõiki võtmemuutujaid analüüstakse kolmel tasandil: praegusel hetkel, lühikesel ajaperioodil ja pikal ajaperioodil. Riigi arengutaseme ja -tempo iseloomustamiseks kasutatakse kõige sagedamini rahvamajanduse koguprodukti (RKP) näitajat.

Maribor

Maribor on linn Sloveenias Drava jõe ääres, Štajerska (Sloveenia Steiermargi), ja Maribori valla keskus.

Reykjavík

Reykjavík (varasem eestikeelne nimi Reikjavik) on Islandi pealinn, maailma põhjapoolseim pealinn. Reykjavík asub Edela-Islandil Atlandi ookeani kaldal, Esja vulkaani lähedal Faxaflói lahe lõunarannal.

Umbes 120 000 elanikuga Reykjavík on Islandi suurim linn, riigi majandus- ja valitsuskeskus. Kogu Reykjavíki piirkonnas elab üle 200 000 inimese.

Reykjavíki nimi tähendab ligikaudu "suitsude lahte" ning arvatakse tulenevat ümbruskonnas levinud kuumaveeallikatest. Linna algne nimi oli Reykjarvík, kuid teine r kadus 1300. aasta paiku.

Sotsiaalsed probleemid

Sotsiaalsed probleemid ehk sotsiaalprobleemid on ühiskonda puudutavad ja sekkumist nõudvad probleemid, nt vaesus, tööpuudus, kuritegevus, alkoholism, narkomaania, kodune vägivald, inimkaubandus, rassi- ja etnilised konfliktid, iive.

1970. aastateni uuriti sotsiaalprobleeme reaalsuse objektiivsete ja vaadeldavate aspektidena. Edaspidi lähtus sotsiaalprobleemide uurimine sotsiaalse konstruktivismi mõjul seisukohast, et sotsiaalprobleemid sõltuvad ajaloolisest ja kultuurilisest kontekstist – inimeste käitumise moraalne hindamine on osa sotsiaalprobleemide identifitseerimisest. Meie kogemused ja tõlgendused olukordadest muutuvad ja seega on sotsiaalseteks probleemideks määratlemine subjektiivne.

Suur-Poola vojevoodkond

Suur-Poola vojevoodkond (ka Wielkopolska vojevoodkond; poola keeles województwo wielkopolskie [vɔjɛˈvut​͡stfɔ vjɛlkɔˈpɔlskʲɛ]) on 1. järgu haldusüksus Lääne-Poola keskosas. Vojevoodkonna halduskeskus on Poznań.

Wielkopolska vojevoodkond loodi 1. jaanuaril 1999 varasematest Poznańi, Kaliszi, Konini, Piła ja Leszno vojevoodkondadest seoses 1998. aastal Poolas alustatud omavalitsusreformiga. Vojevoodkond sai nime Suur-Poola ehk Wielkopolska piirkonna järgi. Tänapäevase Wielkopolska alla kuulub enamik sellest ajaloolisest piirkonnast, välja arvatud mõned edelapoolsed alad.

Poola 16 vojevoodkonna seas on Wielkopolska vojevoodkond pindalalt teisel ja rahvaarvult kolmandal kohal. Selle pindala on 29 826 ruutkilomeetrit ja rahvaarv üle 3,4 miljoni. Tähtsamate linnade hulgas on veel Kalisz, Konin, Piła, Ostrów Wielkopolski ja Poola muistne pealinn Gniezno. Wielkopolska piirneb seitsme vojevoodkonnaga: loodesse jääb Lääne-Pomorze (Zachodniopomorze ehk Lääne-Pommeri), põhja Pomorze (Pommeri), kirdesse Kujawy-Pomorze, kagusse Łódźi, lõunasse Opole, edelasse Alam-Sileesia ning läände Lubuszi vojevoodkond.

Wielkopolska vojevoodkonnas on Poola suurim tööpuudus. Poznańi linnal on sõprussidemed Nottinghami krahvkonnaga Inglismaal.

Tehnoloogiline tööpuudus

Tehnoloogiline tööpuudus ehk tehnoloogiline töötus on inimtööjõu asendamine masinatega.

Selleks, et suurendada tootmist ja vähendada kulutusi kasutab iga ettevõte töö automatiseerimist. Olgu see siis kas haridus, kaubandus, tootmine, tööstus, teenindus, finants või meditsiini valdkond. Kõikjal võetakse kasutusele hetkel maksimaalselt võimalikud automatiseerimise tehnoloogiad ja meetodid. Selle tagajärjel vähenevad ettevõtte kulutused palkadele ning suureneb tootmise maht. Suurema hulga toodangu tarbimiseks on tarbjal vaja raha (palka), kuid kui potentsiaalsete võimalike töökohtade arv järjest väheneb siis väheneb ka tarbija ostujõud. Mis omakorda sunnib ettevõtteid järjest rohkem ja rohkem kokku hoidma kulutustelt ja nõudlus töö optimeerimise (automatiseerimise) vastu järjest kasvab. Läbi ajaloo on selgelt näha kuidas tehnoloogia kasutusele võtmine on inimtööjõu peaaegu välja söönud põllumajanduse ja tootmise sektoritest samas kui teenindussektor on kasvanud kordades. Nüüd oleme jõudnud tehnoloogia arenguga staadiumisse kus töökohad vähenevad ka teenindus sektoris meeletu kiirusega. Selle tagajärg on meie igapäeva reaalsus kus 10% on endiselt töötuid, samas kui majandusanalüütikud on ühelmeelel, et majandus on juba terve ja tugev.

Seega tööpuudus ei ole majanduslangusest tingitud vaid majanduslangus on vähendanud üle mõistuse kasvanud tarbimist ning protsent, kes on hetkel töötud on need, kelle tehnoloogia on juba asendanud, kuid metsiku tarbimise tõttu ei olnud seda siis veel näha.

Mõni võib probleemile pakkuda lahenduseks tarbimise suurendamist. Kuid fakt on see, et lõpmatuseni suurenev tarbimine suurendab ka lõpmatuseni vajaminevate loodusressursside hulka ning meie planeet on kõike peale lõpmatu.

Türgi

Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias. Aasia-osa nimetatakse Anatooliaks. Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike-Aasia poolsaar. Türgi piirneb idas Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaani ja Iraaniga, lõunas Iraagi ja Süüriaga ning läänes Egeuse mere, Kreeka ja Bulgaariaga.

Ülemaailmne majanduskriis

Ülemaailmne majanduskriis ehk suur depressioon oli Teisele maailmasõjale eelnenud aastakümnel maailma haaranud majandussurutis, mis enamikus riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 29. oktoobri börsikrahhi Ameerika Ühendriikides. Suur depressioon oli pikim majandussurutis 20. sajandil.

1929. aastast kuni 1933. aastani suurenes tööpuudus Ameerika Ühendriikides 3 protsendilt 25-ni. Paljud kaotasid oma töö- ja elukoha.

1929. aasta 29. oktoober sai tuntuks musta teisipäevana. Tol päeval kukkus New Yorgi aktsiabörs 11,7%. Majandusajaloolased on otsinud suure depressiooni põhjusi, kuid ühest vastust ei ole leitud. Palju olulisem on küsimus: mis võimendas majandusliku languse katastroofini. Kõik rahaga tegelevad institutsioonid tõotasid ometi majanduslikku kasvu pikas perspektiivis.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.