Suhteline eelis

Suhteline eelis on võime toota mingit kaupa madalamate alternatiivkuludega.

Vaata ka

Bertil Ohlin

Bertil Gotthard Ohlin (23. aprill 1899 – 3. august 1979) oli Rootsi majandusteadlane ja poliitik.

1917 kaitses Ohlin Lundi ülikoolis bakalaureusekraadi, 1923 Harvardi ülikoolis magistrikraadi ja 1924 Stockholmi ülikoolis doktorikraadi. 1925 sai ta Kopenhaageni ülikoolis professoriks.

1929 väitles Ohlin John Maynard Keynesiga selle üle, missugused on Esimese maailmasõja järel Saksamaale määratud reparatsioonide tagajärjed. Keynes ennustas, et raske võlakoorem kutsub esile uue sõja, Ohlin seevastu arvas, et Saksamaa saab endale reparatsioonide maksmist lubada. Tulevik näitas, et õigus jäi Keynesile. See väitlus oli oluline ühepoolsete rahvusvaheliste maksete teooria loomisel.

Aastatel 1930–1965 oli ta Stockholmi majanduskooli majandusteaduse professor. Selle ametikoha võttis ta üle oma õpetajalt Eli Heckscherilt. Ohlin ja teised Stockholmi koolkonna majandusteadlased arendasid Knut Wickselli majandusanalüüsi ja lõid keinsismile vastanduva makroökonoomikateooria.

1944–1967 oli Bertil Ohlin Liberaalse Rahvapartei juht. Sel ajal olid liberaalid peamine opositsioonijõud sotsiaaldemokraatide vastas. 1944–1945 oli ta Rootsi kaubandusminister, kui Rootsis oli laiapõhjaline Per Albin Hanssoni valitsus.

Tema järgi sai nime rahvusvahelise vabakaubanduse Heckscheri-Ohlini mudel, mille ta lõi, arendades Eli Heckscheri varasemaid töid ja kasutades oma doktoritööd. See mudel oli läbimurdeline, sest näitas, kuidas suhteline eelis on seotud riigi kapitali ja tööjõu üldiste omadustega ning kuidas need omadused võivad aja jooksul muutuda. See mudel oli aluseks hilisemale tööle reaalpalga kaitse mõjude kohta ning see pakkus ennustuste ja analüüside võimalusi.

Ohlin kasutas seda mudelit, et välja töötada Heckscheri-Ohlini teoreem, mille järgi riigid spetsialiseeruvad nendele tööstusharudele, kus nad saavad kõige tõhusamalt kasutada enese käsutuses olevat ressursside komplekti. Kuigi see teoreem on tänapäeval suuresti ümber lükatud, jääb see siiski kasulikuks raamistikuks rahvusvahelise kaubanduse mõistmiseks.

Ohlin pälvis 1976 Nobeli majandusauhinna koos briti majandusteadlase James Meade'iga ("nende teedrajava panuse eest rahvusvahelise kaubanduse ja rahvusvahelise maksebilansi teooriasse").

1959. ja 1964. aastal oli Bertil Ohlin Põhjamaade Nõukogu president.

Tema tütar Anne Wibble oli 1991–1994 rahandusminister Carl Bildti valitsuses, esindades samuti liberaale (Bildt kuulus Mõõdukasse Koalitsiooniparteisse).

Jaapani majandus

Jaapani majandus on kõrgelt arenenud vabaturumajandus. See on nominaalse SKP järgi maailmas suuruselt kolmas ja ostujõu pariteedi (PPP) järgi suuruselt neljas. See on maailma suuruselt teine arenenud majandus. Jaapan on G7 liige. Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel oli riigi SKP elaniku kohta 38 837 dollarit (2016. aastal). Volatiilse valuutakursi tõttu kõigub Jaapani SKP dollarites mõõdetuna järsult. Arvestades neid kõikumisi Atlase meetodi abil, on Jaapani SKP inimese kohta hinnanguliselt umbes 38 490 dollarit. Jaapani majandust prognoosib Jaapani Panga poolt läbi viidud Tankani kvartaliuuring ettevõtluse tunde kohta. Nikkei 225 tutvustab Jaapani börsigrupis, mis on turukapitalisatsiooni järgi maailmas suuruselt kolmas börs, parimate aktsiate kuuaruannet. Jaapan oli 2018. aastal maailma suuruselt neljas importija ja suuruselt neljas eksportija. Sellel on maailma suuruselt teine välisvaluutareserv väärtusega 1,3 triljonit dollarit. Äritegevuse lihtsuse indeksi järgi on see 39. ja ülemaailmse konkurentsivõime aruande 5. kohal. Jaapan on ka maailma suuruselt kolmas tarbijaturg.Jaapan on maailma suuruselt kolmas autotootjariik, seal on suurim elektroonikatööstus ja sageli on see üks maailma kõige innovaatilisemaid riike, kus juhitakse mitmeid ülemaailmseid patenditaotlusi. Seistes silmitsi kasvava konkurentsiga Hiinast ja Lõuna-Koreast, keskendub Jaapanis tootmine nüüd peamiselt kõrgtehnoloogia- ja täppiskaupadele, nagu optilised instrumendid, hübriidsõidukid ja robootika. Lisaks Kantō regioonile on Kansai piirkond Jaapani majanduse üks juhtivaid tööstusklastrid ja tootmiskeskused. Jaapani linnade suurus ja tööstusstruktuur on hoolimata rahvastiku ja tööstuse olulisest muutumisest linnade ületunnitöö ajal püsinud ranges seaduspärasuses. Jaapan on maailma suurim võlausaldajariik. Jaapanil on üldiselt aastane kaubanduse ülejääk ja rahvusvaheliste investeeringute netoülejääk on märkimisväärne. 2010. aasta seisuga on Jaapanil 13,7% maailma eraviisilistest finantsvaradest (suuruselt kolmas maailmas) hinnanguliselt 13,5 triljonit dollarit. 2017. aasta seisuga baseerub Jaapanis 51 Fortune Global 500 ettevõtet, mis on vähem kui 2013. aastal, mil baseerus 62 ettevõtet.Jaapanis on kõigi arenenud riikide riigivõla suhe SKTsse kõrgeim - riigivõlg on 2017. aasta seisuga 236% SKP suhtes. See võlg kuulub peamiselt Jaapani kodanikele. Jaapani majandus on silmitsi märkimisväärsete väljakutsetega, mida põhjustab rahvaarvu vähenemine - rahvaarvu haripunkt oli 128 miljonit 2010. aastal ja on 2019. aasta jooksul vähenenud 126,5 miljonini. Prognooside kohaselt väheneb rahvaarv 21. sajandi keskpaigaks potentsiaalselt alla 100 miljoni.

Majandusteadus

Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide (näiteks inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (näiteks hinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine. Teistest sotsiaalteadustest eristab majandusteadust tavaliselt suurem rõhuasetus mõõdetavatele, eriti rahas mõõdetavatele suurustele, indiviidi ratsionaalsele valikule ja matemaatilistele meetoditele. Kohati on vahe teiste teadustega ainult traditsioonile tuginev ja uurimisvaldkonnad kattuvad.

Majandusteaduse mõisteid ja tulemusi kasutatakse palju igapäevaelus ja poliitikas. Mõned majandusnäitajad (näiteks sisemajanduse kogutoodang, majanduskasv, tööpuudus) kuuluvad kõige kasutatavamate heaolu- ja arengunäitajate hulka.

Majandusteaduse mõisteid

Siin on loetletud majandusteaduse mõisteid.

Mikroökonoomika

Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg).

Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist. See teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit.

Suhtelise eelise teooria

Suhtelise eelise teooria ehk suhtelise eelise printsiip on majandusteooria, mis väidab, et heaolu kasv on võimalik ka juhul, kui riigil ei ole absoluutset eelist. Sel juhul tuleks riigil spetsialiseeruda tootmisharule, kus mahajäämus on väikseim.Selleks peab absoluutses halvemuses olev riik spetsialiseeruma sellise kauba tootmisele, milles riigi mahajäämus on väiksem (olemas on suhteline eelis) ja importima kaupa, mille osas absoluutne mahajäämus on suurem. Absoluutses eelises olev riik (mõlema kauba tootmine efektiivsem) spetsialiseerumine aga selle kauba tootmisele, kus selle eelisseisund on suurem (olemas on suhteline eelis). Näiteks kui ühes riigis suudab töötaja valmistada kuus särki ja kuus botast tunnis, aga teises riigis sama ajaga kas kaks botast või neli särki, siis absoluutne eelis mõlema toote osas on küll esimesel riigil, kuid teisel riigil on särkide osas suhteline eelis. Seetõttu on teooria kohaselt mõistlikum teisel riigil spetsialiseeruda särkide tootmisele ja esimesel riigil botastele, kuna selles osas on sel suhteline eelis. Kui spetsialiseeruda suhtelist eelist omava kauba tootmisele, siis müük ekspordist annab mastaabisäästust tuleneva eelise ja sellega teenitud raha eest saab sisse osta teisi vajalikke kaupu ja teenuseid.

Tehnoloogia aktsepteerimise mudel

Tehnoloogia aktsepteerimise mudel (TAM) on osa infosüsteemide teooriast, mis piltlikustab, kuidas kasutajad teatud tehnoloogia aktsepteerimise ja kasutamiseni jõuavad. Mudel annab edasi seda, et uue tehnoloogiaga kokku puutudes mõjutavad kasutajate mõjutab kasutajate otsuseid mitmed tegurid, mil moel ja millal nad sellele tehnoloogiale üle lähevad;

nimelt:

tajutud kasulikkus (PU) – selle mõiste defineeris Fred Davis sellisena: "Kuivõrd inimene usub, et kasutades uut süsteemi, tema töö efektiivsus kasvab".

tajutud kasutuskeerukus (PEOU) – Davise definitsioon: "Kuivõrd inimene usub, et uue süsteemi kasutamine ei nõua ülemäärast pingutust" (Davis 1989).TAM-i on järjepidevalt uuritud ja laiendatud. Kaks suuremat täiendust kannavad nime TAM 2 (Venkatesh & Davis 2000 & Venkatesh 2000) ja ühendatud tehnoloogia aktsepteerimise ja kasutamise teooria (lühendina UTAUT, Venkatesh et al. 2003). Lisaks on välja käidud TAM 3 (Venkatesh & Bala 2008).

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.