Statistika

Statistika on teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. Statistikat kasutatakse paljudes teistes teadustes, samuti riigi ja äri juhtimises otsuste langetamiseks.

Statistikat saab jagada kaheks: rakendusstatistika ja matemaatiline statistika. Rakendusstatistika tegeleb andmete kogumise ja kirjeldamisega (kirjeldav statistika), samuti andmete modelleerimisega (reaalsete andmete põhjal). Matemaatiline statistika uurib statistika teoreetilisi aluseid, ta uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid. Matemaatilise statistika üheks aluseks on tõenäosusteooria.

Sageli mõistetakse statistika all ka andmete uurimise tulemuste koondit (näiteks keskväärtuse, standardhälbe, mediaani, ülemise ja alumise kvartiili loendit).

Mittetäielik ülevaade

Statistika rakendamine algab vaatluste või katsete tegemisega. Mõõta võib näiteks kristalle mingis kivimis või isegi teatud perioodi jooksul mingis tehases valmistatud tooteid. Samuti võib üht asja korduvalt mõõta fikseeritud ajavahemike järel.

Üldiselt on uuritava kogumi (üldkogumi) kõigi esindajate mõõtmine keerukas, näiteks liigse kulukuse tõttu. Seetõttu uuritakse sageli väiksemat osa üldkogumist, mida nimetatakse valimiks. Valimi andmeid saab kasutada mitmel viisil. Kõige lihtsam on valimi andmeid kirjeldada, näiteks leida keskväärtus ja standardhälve. Samas võib valimist teha järeldusi üldkogumi kohta, kasutades hüpoteeside kontrollimist (millega vastatakse mingile ei/jah-küsimusele), statistikute (arvuliste kirjeldajate) hindamist, korrelatsiooni leidmist, regressioon- ja dispersioonanalüüsi.

Mingi kahe tunnuse korrelatsiooni leidmine aitab sageli kõige lihtsamini jõuda jälile, kas need tunnused on omavahel seotud. Näiteks inimeste kaal ja pikkus on sageli tugevasti korreleeritud, pikematel inimestel kipub olema ka suurem kehakaal. Ent mõnikord võivad tugevas korrelatsioonis olla ka üksteisest sõltumatud tunnused, seetõttu ei tähenda korrelatsioon kohe sisulist seotust. Samuti ei tähenda korrelatsioon põhjuslikku seost.

Valimi põhjal üldkogumi kohta järelduste tegemiseks peab valim olema moodustatud korrektselt. Näiteks kui tahame hinnata mingi kooli õpilaste keskmist kasvu, siis me ei tohi valimiks võtta ühe klassi õpilasi. Korrektse valimi määramisega (ning erinevate määrangute põhjal leitud hinnangute korrigeerimisega) tegeleb valikuuringute teooria.

Mingit statistika meetodit võib rakendada vaid siis, kui uuritav kogum vastab selle meetodi matemaatilistele eeldustele. Statistika väärkasutamine võib luua vääri järeldusi ning seeläbi mõjutada näiteks riigi sotsiaalpoliitikat või uute ravimite efektiivsust. Üsna sage on ka (korrektselt rakendatud statistika) tulemuste väärtõlgendamine statistikakauge inimese poolt.

Vaata ka

Välislingid

Alūksne piirkond

Alūksne piirkond (läti Alūksnes novads) on 1. järgu haldusüksus Lätis. Piirneb Eesti ja Venemaaga.

Piirkond moodustati 2009. aastal Alūksne linnast ja 15 endise Alūksne rajooni vallast (Alsviķi, Anna, Ilzene, Jaunalūksne, Jaunanna, Kalncempji, Liepna, Maliena, Mālupe, Mārkalne, Pededze, Zeltiņi, Ziemeri, Vana-Laitsna ja Vastse-Laitsna vald).

Arvestuslikel andmetel oli 1. jaanuaril 2011 Alūksne piirkonna elanikest lätlasi 82,01%, venelasi 13,94%, ukrainlasi 1,23% ja teistest rahvustest inimesi 2,81%.

Eesti 2011. aasta rahvaloendus

Eesti 2011. aasta rahvaloendus (REL 2011) oli 2012. aastal Eestis toimunud rahva- ja eluruumide loendus. 2010. ja 2011. aastal toimusid rahva- ja eluruumide loendused enamikus maailma riikides. Loenduse käigus loeti üle Eesti alalised elanikud ja eluruumid. Vabariigi Valitsuse rahvaloenduskomisjoni otsusel korraldati REL 2011 kombineeritud kõiksel meetodil. See tähendab, et andmete saamiseks kasutati peale kodukülastustega intervjuude esimest korda Eesti rahvaloenduste ajaloos ka e-loendust, mis võimaldas kõigil end ja oma leibkonda ise internetis loendada. Samuti loobus Statistikaamet REL 2011 puhul paberankeetidest – loendaja sisestas andmed otse sülearvutisse, kust need edastati kohe mööda turvakanaleid serverisse. Seega oli Eesti rahvaloenduste 130-aastases ajaloos tegu esimese paberivaba loendusega.

REL 2011 oli üheteistkümnes loendus Eesti alal. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.

Eesti jalgpallikarikas

Eesti jalgpallikarikas (alates 2012. aastast kannab võistlus nime Evald Tipneri karikavõistlused) on Eesti klubijalgpalli peamine karikavõistlus. Karika võitja saab aastaks enda valdusse Evald Tipneri nimelise rändkarika ja õiguse osaleda UEFA Euroopa Liigas. Valitsev karikavõitja on FCI Tallinn, kes võitis 2016/17 hooaja finaalis Tartu JK Tammekat 2:0.

Eesti äärmuspunktid

Eesti äärmuspunktid on geograafilised punktid, mis on Eesti alal kõige äärmised punktid põhjas, lõunas, idas ja läänes.

Esiliiga

Esiliiga on Eesti klubijalgpalli tugevuselt teine liiga. 2005. aastast mängib selles kümme meeskonda. Esiliiga võitja kerkib astme võrra kõrgemale Meistriliigasse, teisena lõpetanu peab kõrgliiga eelviimasega üleminekumänge. Duubelmeeskondadel puudub õigus pääsule Meistriliigasse. Esiliiga 9. ja 10. koht langevad Esiliigasse B ja Esiliiga B 1. ja 2. koht tõusevad Esiliigasse. Esiliiga 8. koht mängib üleminekumänge karikasüsteemis kodus-väljas printsiibil Esiliiga B 3. kohaga.

Esiliiga B

Esiliiga B on 2013. aastal loodud Eesti klubijalgpalli tugevuselt kolmas liiga. Esiliiga B 1. ja 2. koht tõusevad Esiliigasse. Esiliiga 8. koht mängib üleminekumänge karikasüsteemis kodus-väljas printsiibil Esiliiga B 3. kohaga. Esiliiga B 9. ja 10. koht langevad Teise liigasse, 8. koht mängib üleminekumänge kodus-väljas printsiibil Teise liiga piirkondades 2. kohale tulnud võistkondade omavaheliste mängude võitjaga.

II liiga

II liiga on Eesti klubijalgpalli tugevuselt neljas liigaaste.

Teises liigas moodustatakse kaks piirkonda, kummaski 14 võistkonda. Piirkondade võitjad tõusevad Esiliigasse B. Piirkondades 2. kohale tulnud võistkonnad mängivad omavahel kodus-väljas printsiibil ning selle võitja mängib kodus-väljas printsiibil Esiliiga B 8. koha saavutanud võistkonnaga üleminekumänge. Teise liiga piirkondades 13. ja 14. kohale tulnud võistkonnad langevad Kolmandasse liigasse, piirkondades 12. kohale tulnud võistkonnad mängivad kodus-väljas printsiibil üleminekumänge vastavalt Kolmanda liiga Põhja ja Ida piirkondades 2. kohale tulnud võistkondade omavaheliste mängude võitjaga ning Lõuna ja Lääne piirkondades 2. kohale tulnud võistkondade omavaheliste mängude võitjaga.

IV liiga

IV liiga on Eesti klubijalgpalli tugevuselt kuues ehk madalaim liigaaste.

Mediaan

Mediaan on variatsioonirea keskmise liikme väärtus. Näiteks variatsioonirea {3, 3, 5, 9, 11} mediaan on 5. Kui reas on paarisarv liikmeid, loetakse mediaaniks tavaliselt kahe keskmise liikme aritmeetiline keskmine, näiteks {3, 5, 7, 9} mediaan on (5 + 7) / 2 = 6. Kui rea keskel on mitu sama väärtusega liiget, ei identifitseeri mediaan neist ühte liiget, vaid peegeldab nende igaühe väärtust.

Mediaan on 2. kvartiil ehk keskmine kvartiil.

Operatsioonisüsteem

Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (inglise keeles operating system, lühend OS) on programmide kogum, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad opsüsteemiga vahetult suhelda selle madal- ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest.

W3Schoolsi veebilehtede külastatavuse statistika kohaselt on seisuga 2014 populaarseimateks personaalarvuti operatsioonisüsteemideks Microsoft Windows, Mac OS X ja GNU/Linux.

Paavst

Paavst (ka Rooma paavst) (ladina papa; kreeka πάππας pappas, 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea. Katoliiklased tunnistavad paavsti apostelliku suktsessiooni alusel apostel Peetruse järglasena. Alates 2013. aastast on paavst Franciscus. Eestit on külastanud paavstid Johannes Paulus II 1993. ja Franciscus 2018. aastal.

Perekonnanimi

Perekonnanimi (termin "perenimi" pole soovitatav) on inimesele tavaliselt isalt päritav nimi. Perekonnanime järgi võib tuvastada sugulasi.

Perekonnanimi võib pärineda ka emalt, mõnelt vanavanemalt või olla suvaliselt valitud.

Rahvaloendus

Rahvaloendus on süstemaatiline andmete kogumine riigi või mingi kindlapiirilise maa-ala elanike arvu, jaotumuse jms kohta. Rahvaloenduse läbiviimiseks kasutatakse ettevalmistatud isikuid ja metoodikat.

Rahvaloendust korraldatakse elanike arvu, soo, rahvuse, paiknemise, majandusliku ja sotsiaalse jaotumuse ja muu välja selgitamiseks. Rahvaloenduse protsess koosneb andmete kavakindlast kogumisest, analüüsimisest, üldistamisest ja avalikustamisest. Eestis on rahvaloenduse põhikorraldajaks vastavalt riikliku statistika seadusele Statistikaamet.

Sisemajanduse kogutoodang

Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) (inglise keeles Gross Domestic Product, GDP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus.

Väiksem osa Eesti majandusteadlasi on teinud ja/või teeb vahet SKT ja SKP vahel, nimetades sisemajanduse kogutoodanguks (SKT) kõiki majanduslikke tehinguid, mis toimunud (sh vahetoodangu müüki, mida arvestati Nõukogude ajal ühiskondliku koguprodukti sisse - see on ka põhjus, miks Nõukogude aegne statistika ei ole võrreldav tänasega), ja sisemajanduse koguproduktiks (SKP) üksnes lõpptoodangut, mida tähistatakse rahvusvaheliselt GDP-ga ja nagu seda mõistetakse siinses artiklis. Teiste arvates ei ole sellisel vahetoodangu eraldi arvestamisel majanduslikku sisu, mistõttu puudub ka vajadus erineva termini jaoks. Tavakasutuses on SKP ning SKT ekvivalentsed (Eesti Keele Instituut soovitab SKT-d) ning arvestavad üksnes lõpptoodangu hulka.

Sisemajanduse kogutoodang ja eriti sellest tuletatud näitaja sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta kuuluvad kõige kasutatavamate majandusnäitajate hulka.

Statistikaamet

Statistikaamet on Rahandusministeeriumi haldusalas olev Eesti riigiasutus, mis toodab riiklikku statistikat.

Tallinnfilm

Tallinnfilm on Eesti filmistuudio. Seal on toodetud ringvaateid, dokumentaal-, populaarteaduslikke, nuku- ja joonisfilme ning mängufilme.

Tõenäosus

Tõenäosus on tulevaste sündmuste toimumise või väidete tõesuse ebakindluse mõõt.

Usund

Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm.

Kitsamas mõttes on usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale.

Wikimedia Commons

Wikimedia Commons on Wikimedia andmebaas tasuta ja vabalitsentsiga piltide, helifailide, videoklippide ja muu meedia jaoks, mida saab kasutada kõigis Wikimedia projektides.

Erinevalt piltidest, mis on laaditud näiteks eestikeelse Vikipeedia andmebaasi ja mida saab seega kasutada ainult eestikeelse viki illustreerimisel, on Commonsi failid kasutatavad kõigis Vikipeedia keeleversioonides ja teistes Wikimedia projektides (Vikitekstid, Vikiraamatukogu, Vikisõnastik jne).

Wikimedia Commons sai alguse 7. septembril 2004. 1. juunil 2010 sisaldas Commons enam kui 6,7 miljonit meediafaili ja 1. veebruar 2013 seisuga enam kui 16 miljonit meediafaili.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.